
Anija valla segakoor Hannijöggi saavutas harrastuskooride arvestuses teise koha videoga „Noore suve muinasjutt“.
Neljapäeval, 7. augustil täitus 95 aastat Kuusalu valla aukodaniku, helilooja Veljo Tormise sünnist. Maestro 95. sünniaastapäeva puhul oli Kuusalust mõni kilomeeter eemal Aru külas Kõrveaia talus traditsiooniline kontsert „Tormis Kõrveaial“ – Kõrveaia talu on Veljo Tormise sünnikoht, kus ta elas koos oma vanematega viis esimest eluaastat. Hiljem käis ta seal külas oma vanaemal. Kõrveaia kuulus Tormistele kuni 1970. aastani, kuid siis müüsid sugulased selle ära. Viimased 25 aastat on talu omanikud Janne ja Andres Nurja, kes elavad läheduses ning on korrastanud hooneid ja õueala.
Tänavusel kontserdil autasustati Tormise 95. sünniaastapäeva tähistamiseks korraldatud rahvusvahelise võistulaulmise „Tormis 95“ võitjaid. Võistulaulmise korraldas Kuusalu rahvamaja haldav Veljo Tormise Kultuuriselts ja seltsi loodud Veljo Tormise Virtuaalkeskus koostöös Eesti kultuuriministeeriumi ja kultuuriatašeedega. Osalejatel tuli saata video Tormise teose esitamisest, salvestus võis olla ka varasemast ajast. Tähtajaks esitati 90 videot, osalejaid oli Eestist ja mitmelt poolt üle maailma.
Väliskooride arvestuses kuulutati võitjaks ja üle mõistuse heaks „Raua needmine“ Šveitsi koori Junger Kammerchor Baseli esituses, koori dirigent on Tobias Stückelberger. Kõrveaiale oli kohale tulnud ja võttis auhinna vastu koori tenor Julian Schmidlin.
Teise koha pälvis muljetavaldavalt tugeva esituse eest Taiwanist Müller Chamber Choir lauluga „Pikse litaania“. Kõrve- aiale oli tulnud koori dirigent Meng-Hsien Peng.
Kolmandale kohale tuli Prantsusmaalt Chœur Mikrokosmos kontsert-etendusega „Saga of the People Without Armor / Tribute to Veljo Tormis”, dirigent on Loïc Pierre. Kui kõik teised koorid, ka välismaised, laulavad Tormise laule eesti keeles või meie murdekeelsete sõnadega, siis prantsuse koor on saanud Tormiselt nõusoleku ja esitab tõlgituna prantsuse keelde.
Eesti riiklikke esinduskoore tunnustati kõrgetasemelise panuse eest. Võrdselt tunnustati esikoha väärilisteks Eesti Filharmoonia Kammerkoor „Jaanilaulude“ eest, dirigeeris Kaspars Putniņš ning Eesti Rahvusmeeskoori ja Ellerheina „Eesti Kalendrilaulud“/Rahvusmeeskoor 80 video eest, dirigeerisid Mikk Üleoja ja Ingrid Kõrvits.
Kolmas kategooria oli Eesti harrastuskoorid. Esikohta jagasid ETV Tütarlastekoori esitatud „Sampo tagumine”, mida dirigeeris Aarne Saluveer, ja Noorte Segakoori Vox Populi lavastus „Kui ma kasvasin, kanake“, dirigeeris Janne Fridolin. Teisele kohale tuli segakoor Hannijöggi videoga „Noore suve muinasjutt“, dirgent on Mariell Aren. Kolmanda koha sai helilooja Liis Jürgens koostöös Baltic Sea Philharmonicuga „Tabu-tabu unenägu“ eest, dirigeeris Kristjan Järvi.
Enamik võistluslugusid olid videod lauludest. Kuusalu vallast oli video tangotantsust Tormise muusikale, esitasid Nele Reial ja Kaupo Kreitsman. Tantsuvideo esitas ka rahvatantsurühm Kabujalakesed Kaks. Mõlemad pälvisid osalejatest ka eraldi äramärkimise.
žürii esimees oli Kolga-Kuusalu kammerkoori dirigent Taavi Esko. Žüriisse kuulusid veel Rootsi koori Svanholm Singers dirigent Sofia Söderberg ja koori president Henrik Dahlgren, helilooja lapselaps Jaagup Tormis ning laulja ja helilooja Mari Kalkun.
Taavi Esko kommenteeris Sõnumitoojale, et konkursile esitati väga häid ja suurepäraseid videoid, kuulamist oli palju, osalemine žüriis oli uskumatult huvipakkuv: „Kõrveaial oli kontserdil rahvast palju, rohkem polekski mahtunud. Kui 2000. aastal olin Veljo Tormise Kultuuriseltsi juhatuses ja käisime Kõrveaial, oli see mattunud nõgestesse. Suur tänu Janne ja Andres Nurjale, et on talu hästi korras hoidnud.“
Veel sõnas Taavi Esko, et Veljo Tormis kuulub koorimuusikas maailma kümne parema helilooja hulka: „Tal on omapärane stiil, teda tuleb tundma õppida. Tema loomingus on meie regilaulu ehk rahvalaulu omapära, tänu sellele saanud rahvusvahelise tunnustuse. Kui dirigendid leiavad tema muusika, siis võtavad repertuaari.“
Kõrveaia kontserti alustasid Nele Reial ja Kaupo Kreitsman konkursile esitatud tantsuga. Seejärel laulis Kolga-Kuusalu kammerkoor neli osa Veljo Tormise tsüklist „17 pulmalaulu“.
Kõrveaial meenutas Austraalia väliseestlane, elektroonilise folkmuusika tegija Olev Murska oma kirjavahetust Veljo Tormisega ning osta sai tema raamatut „Veljo Tormis ja Olev Muska: Kiri-Uu teekond“ , milles kajastab ka kirjavahetust.
Autasustamisele ja sõnavõttudele järgnes Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsert „Eesti naistelaulud, meestelaulud“ Tõnu Kaljuste dirigeerimisel.
„Tormis Kõrveaial“ on toimunud alates 2017. aasta suvest, sama aasta jaanuaris helilooja suri. Kontserte ja lavastusi tehti seal ka varem. Aastal 2010 kinkis Veljo Tormise Kultuuriselts helilooja 80. sünnipäevaks skulptuuriansambli, mille keskmes on bassivõti ja selle juures Arseni Mölderi skulptuur Veljo Tormisest. Pingi keskel kasvab Veljo Tormise ja koori Mitte-Riinimanda aastal 2007 istutatud tamm.
Otseülekanne Klassikaraadios
Kõrveaial toimunust kontserdist tegi otseülekande Klassikaraadio, talumaja rehetoas olid ajutises stuudios Miina Pärn ja Anne Aavik. Eetrisse läks saade „Delta“.
Saates andis neile intervjuu Veljo Tormise Kultuuriseltsi tegevjuht Ulvi Rand. Ta rääkis Kõrveaia talust ning traditsioonist koguneda 7. augustil, Tormise sünniaastapäeval, Kõrveaiale. Ka sellest, et rohkem kui sada aastat tagasi oli Kuusalus laulupäev, mille üks algataja oli Veljo Tormise isa Richard Tormis. Helilooja on rääkinud, kuidas metsa- ja maatunde andis vanaema köögis istumine, rannatunde hobusega kala toomas käimine. Tormise maakodu oli Haapses, kus Kolga laht paistab aknast ja helilooja viimane puhkepaik on Kolga lahes. Kõige esimene foto temast on tehtud Kõrveaia trepil, kui oli aastane.
Ulvi Rand lisas, et seekordne oli hoovõtt „Veljo Tormis 100“ korraldamiseks. Siis on kavas korraldada taas võistulaulmine ja kaasata rohkem partnereid.
Klassikaraadio reporterid intervjueerisid Kõrveaial ka Taiwani kammerkoori Müller dirigenti Meng-Hsieng Pengi, kes sõnas, et lendas Eestisse kokku 20 tundi. Küsimusele, kuidas Tormise muusika Taiwani jõudis, vastas ta, et kuulis aastal 2013 „Mereloitsu“, mille sügav meloodia inspireeris Tormise loomingu vastu huvi tundma. Kammerkooris Müller laulavad 16-27aastased mehed. Tormise „Pikse litaania“ valisid võistlusele, sest nende koori lauljatel on head tämbrid selle laulu esitamiseks. Konkursile saadetud salvestus on osa Tormise laulude kontserdist. Koori nimi Müller on võetud Taiwani ühe olulise koolihoone nimest, seda kooli enam pole.
Hannijöggi kaks videot
Harrastuskooride arvestuses teise koha saavutanud Hannijöggi avaldas Facebookis uudise edukast osalemisest konkursil: „Tormist on lauldud kõigil mandritel, tema ajatute laulude vägi on kõlanud nii väikestes kogukondades, rahvapidudel kui ka suurtes kontsertsaalides. Hoolsamad kuulajad on tema loomingut korduvalt kuulnud ka Hannijöggi esituses. Võistulaulmise projektis osalemine andis meile võimaluse jäädvustada ennast ühes suures austusavalduses ja tänases ajahetkes.“
Dirigent Mariell Aren kõneles Sõnumitoojale, et konkursi jaoks tehti kaks videot, heli salvestati Viimsi Püha Jakobi kirikus. Varem pole Hannijöggi sel viisil oma esitusi talletanud. Videod tegid Keidi Mäe ja Reio Raudheiding firmast Hansavideo ja helisalvestuse Grete Kivika.
Konkursile esitatud videotest üks on filmitud Viskla küla kiiklas, koor laulis seal neli osa Tormise tsüklist „Ingerimaa õhtud“. Teise koha saanud video filmiti Saula Siniallikatel. Mõlema video lavastas koori laulja Teele Kruuse.
Mariell Aren: „Tormise muusika on meile südamelähedane. Kui VeljoTormise Virtuaalkeskus konkursi ideega välja tuli, otsustasime, et osaleme hoolimata tihedast hooajast.“





