Kuu­sa­lu­rah­va Teat­ri la­vas­tus „No­kia 3310“ võitis fes­ti­va­lil Grand Prix´

Har­ju­maa teat­ri­fes­ti­va­lil osa­le­sid Kuu­sa­lu val­last kolm näi­tet­rup­pi, pree­miad ja­gus nei­le kõi­gi­le. 

Lau­päe­val, 18. no­vemb­ril hom­mi­kust hi­li­sõh­tu­ni kest­nud Har­ju­maa har­ras­tus­teat­ri­te fes­ti­va­li 2023 pea­võit­jaks kuu­lu­ta­ti Kuu­sa­lu­rah­va Teat­ri Kol­gas te­gut­se­va tru­pi la­vas­tus – Mart Ki­vas­ti­ku lü­hi­näi­dend „No­kia 3310“. La­vas­tas Ter­je Va­rul, kes päl­vis pa­ri­ma la­vas­ta­ja au­hin­na.

Sel­les la­vas­tu­ses pe­rei­sa Jür­kat män­gi­nud Leo Ki­vi­berg hin­na­ti pa­ri­maks mee­so­sa­täit­jaks ja tüt­re rol­lis ol­nud Ter­je Mul­ter sai näit­le­ja erip­ree­mia.

Fes­ti­va­li pa­ri­maks nai­so­sa­täit­jaks kuu­lu­ta­ti Kuu­sa­lu val­las Kõn­nus te­gut­se­va Tei­se Kü­la Teat­ri näit­le­ja ja la­vas­ta­ja Pil­le Smir­no­va la­vas­tu­sest „4.48 psüh­hoos“. Näi­den­di au­tor on Sa­rah Ka­ne.

Teat­ri­fes­ti­va­lil kõi­ge esi­me­se­na la­va­le läi­nud Vi­ha­soo näi­te­ring Kuu­sa­lu val­last sai ko­möö­dia „Koh­ver“ la­vas­tu­se eest pa­ri­ma teh­ni­li­se ku­jun­du­se au­hin­na. Näit­le­ja erip­ree­mia päl­vi­sid „Kohv­ris“ naab­ri­naist Lon­nit män­gi­nud Ger­ta Al­le­mann ja me­he At­si rol­lis ol­nud Mar­gus Kesküll. Rak­ve­re kir­ja­ni­ku Tiia Sel­li si­tuat­sioo­ni­ko­möö­dia „Koh­ver“ la­vas­tas Vi­ha­soo näi­te­rin­gi ju­hen­da­ja Ja­na Roo­pa.

Har­ju­maa har­ras­tus­teat­ri­te fes­ti­val toi­mus Aru­kü­la rah­va­ma­jas, pea­kor­ral­da­ja oli Aru­kü­la Kul­tuu­ri­selt­si te­gev­juht Ga­ri­na Too­min­gas. Fes­ti­va­li žüriis­se kuu­lu­sid Al­lan Kress, Pi­ret Vii­si­maa ja Ja­ne Lau­ter. Päe­va juht oli Peep Raun.

Fes­ti­va­list võt­sid osa 5 har­ras­tus­teat­rit – pea­le Kuu­sa­lu val­la kol­me tru­pi veel Kii­li Har­ras­tus­tea­ter ning Saue val­last Loo­de­tea­ter kol­me la­vas­tu­se­ga.

No­kia-la­vas­tus tõi ka pub­li­ku la­va­le
„No­kia 3310“ la­vas­ta­nud Ter­je Va­rul sea­dis pub­li­ku­le is­tu­mis­ko­had Aru­kü­la rah­va­ma­ja la­va­le, et te­ki­ta­da sa­ma olu­kor­da ja tun­ne­tust na­gu Kol­ga selt­si­ma­jas män­gi­des – et oleks ot­se­kui sat­tu­nud teis­te ini­mes­te ko­ju. Kui vaa­ta­jad is­te­koh­ti va­li­sid, män­gi­sid näit­le­jad ju­ba ko­dust elu.

Žürii an­dis ta­ga­si­si­det va­he­tult pä­rast la­vas­tust. Ter­je Va­rul va­hen­das, et kii­de­ti sel­list la­hen­dust, mis te­ki­tas pub­li­ku­le tun­de, et ol­lak­se ühe pe­re ko­dus: „Öel­di, et nii traa­gi­li­ne kui ka koo­mi­li­ne pool olid la­vas­tu­ses ole­mas ja ta­sa­kaa­lus ning sü­ga­vad tun­ded il­mu­ta­sid end pi­si­kes­tes nüans­si­des. Tun­nus­ta­ti, et pau­sid kand­sid ja kü­si­ti sel­le koh­ta Leo Ki­vi­ber­gilt. Leo kom­men­tee­ris, et head pau­sid an­na­vad vaa­ta­ja­le ae­ga mõt­le­mi­seks, nii­su­gu­ses­se teks­ti peab jät­ma õh­ku, il­ma ei saa.“

Ter­je Va­ru­lilt uu­ri­sid žürii liik­med, kui­das la­vas­tusp­rot­sess käis: „Ole­me se­da tük­ki har­ju­ta­nud peaae­gu aas­ta, esi­me­ne lu­ge­mi­ne oli jõu­lu­de ajal 2022. aas­tal. Ar­van, et peap­ree­mia saa­vu­ta­mi­se­le ai­tas see olu­li­selt kaa­sa. Lä­hen proo­vi ja hak­ka­me koos as­kel­da­ma. Ala­ti on tru­pis ini­me­si, kes hoo­li­vad oma rol­list ja ko­gu la­vas­tu­sest, ins­pi­ree­ri­vad mind ja ta­han en­dast an­da pa­ri­ma. La­vas­ta­ja peab ole­ma suu­re em­paa­tia­ga ning ta­ju­ma, mil­leks näit­le­ja on suu­te­li­ne.“

Ta üt­les, et lõp­pe­val aas­tal enam „No­kia 3310“ ei män­gi­ta, aga järg­mi­sel aas­tal män­gi­vad veel ja ka ko­du­kan­dis Kuu­sa­lu val­las.

Nii Tei­se Kü­la Teat­ri la­vas­ta­ja Pil­le Smir­no­va kui ka Vi­ha­soo näi­te­rin­gi ju­hen­da­ja Ja­na Roo­pa kiit­sid No­kia-la­vas­tust.

Pil­le Smir­no­va tun­nus­tas, et al­gus oli vä­ga häs­ti la­hen­da­tud, te­ki­tas hu­vi: „Kui la­val on Ter­je Mul­ter ja El­vi Rein­vald, on ala­ti hea vaa­da­ta. Ter­je Mul­ter ja Mart Al­mers os­kasid suu­re­pä­ra­selt lap­si män­gi­da ja Leo Ki­vi­berg oli sel­les­se rol­li vä­ga so­biv.“

Ja­na Roo­pa: „Grand Prix´ läks vä­ga õi­ge­le la­vas­tu­se­le, on au­ga väl­ja tee­ni­tud. Tükk on vä­ga häs­ti la­vas­ta­tud ja väl­ja män­gi­tud. Kind­las­ti ta­sub min­na vaa­ta­ma, kes po­le se­ni näi­nud.“

Tei­se Kü­la Tea­ter män­gis par­ke­ti­saa­lis
Tei­se Kü­la Teat­ri psüh­hoo­si-la­vas­tust sai fes­ti­va­lil vaa­da­ta Aru­kü­la rah­va­ma­ja part­ke­ti­saa­lis. Peao­sa­täit­ja ja la­vas­ta­ja Pil­le Smir­no­va ju­tus­tas, et nii sai ol­la pub­li­ku­le häs­ti lä­he­dal, na­gu on ol­dud ka Kõn­nu vii­na­köö­gis.

„Žürii liik­med üt­le­sid, et meel­dis meie la­va­ku­jun­du­se liht­sus ja see, et kõik, mis la­val oli, läks la­vas­tu­se jook­sul ka­su­tus­se. Nad pak­ku­sid ideid, kui­das tük­ki mõ­ju­va­maks te­ha. Hak­ka­me koos vai­mu­haig­la ars­ti män­gi­va Mai­la Mid­ri­ga järg­mi­ses proo­vis aru­ta­ma, mi­da neist et­tepanekutest võiks ra­ken­da­da. Sel­le näi­den­di tekst on vä­ga või­mas, män­gin har­ras­tus­näit­le­ja­na emot­sioo­nil ehk nii, kui­das ko­ha­peal eten­dus käi­ma lä­heb. Nä­gin lõ­pus ka pi­sa­raid, mi­nu jaoks tä­hen­das see, et mi­da­gi läks õi­ges­ti.“

Ta li­sas, et on vä­ga rõõ­mus oma kaas­näit­le­ja Mai­la Mid­ri män­gu üle: „Mai­la­le on see esi­mene la­vas­tus har­ras­tus­näit­le­ja­na. Ta on iga eten­du­se­ga oma rol­li täius­ta­nud, leid­nud uu­si nüans­se ja on la­val suu­re­pä­ra­ne part­ner. Ma ei ole kin­del, kas se­da tük­ki nii­sa­ma veel män­gi­me, aga fes­ti­va­li­del ta­haks sel­le­ga käia.“

Kol­ga la­vas­ta­ja Ter­je Va­rul sõ­nas, et „4.48 psüh­hoos“ oli hin­gek­rii­piv eten­dus: „Pil­le män­gis vä­ga häs­ti, oli häid koh­ti. Tund­sin uh­kust, et nii kee­ru­li­ne tükk ja se­da­si vää­ri­kalt män­gi­tud.“

Vi­ha­soo trupp sea­dis la­va val­mis ree­de õh­tul
Vi­ha­soo näi­te­rin­gi la­vas­ta­ja Ja­na Roo­pa kõ­ne­les, et nen­de la­vas­tus oli fes­ti­va­li hom­mi­kul esi­me­ne see­tõt­tu, et la­va­ku­jun­dus pan­di pai­ka eel­mi­sel õh­tul.

„Vii­si­me ko­gu va­ja­mi­ne­va la­va­ku­jun­du­seks ree­del Vi­ha­soo rah­va­ma­jast Aru­kü­la rah­va­maj­ja. Meie la­vas­tu­ses pi­did uk­sed kor­ra­li­kult lah­ti ja kin­ni käi­ma ning dii­va­ni­tel ja kap­pi­del, ka muul mööb­lil oli olu­li­ne roll. Kui oma mööb­lit po­leks ol­nud, oleks pool ko­gu ter­vi­kust läi­nud ka­du­ma. Pa­ni­me ree­de õh­tul Aru­kü­las la­va üles kolm tun­di. Pä­rast eten­dust oli liht­sam, vii­si­me mööb­li la­valt ära viie­teist mi­nu­ti­ga. Aru­kü­la la­va on Vi­ha­soo la­vast kaks kor­da suu­rem, see nõu­dis ko­ha­ne­mist, aga näit­le­jad said hak­ka­ma. Teeb rõõ­mu, et meie näit­le­ja­te­le tu­li kaks erip­ree­miat. Žürii tun­nus­tas pä­rast eten­dust, et la­vas­tus oli loo­gi­li­selt üles ehi­ta­tud ja igav ei ha­ka­nud nen­de ka­he tun­ni jook­sul kor­da­gi.“

Ta mär­kis, et pa­ri­ma teh­ni­li­se ku­jun­du­se au­hind saa­di ilm­selt tä­nu hoo­le­ga sea­tud la­va­ku­jun­du­se­le ja ka sel­le­le, et püs­to­li­la­sud, te­le­fo­ni­he­li­nad kõ­la­sid täp­selt ning muu­si­kat oli ka­su­ta­tud pal­ju.

„Vi­ha­soo näi­te­ring „Kohv­rit“ roh­kem ei män­gi, „Koh­ver“ pak­kis en­da kok­ku. Fes­ti­va­lil oli sel­le la­vas­tu­se vii­ma­ne eten­dus. Ee­lis­ta­me oma ma­jas män­gi­mist,“ kin­ni­tas Ja­na Roo­pa ja li­sas, et „Kohv­ri“ la­vas­tus te­gi Vi­ha­soo näi­te­rin­gi re­kor­di – oma rah­va­ma­jas män­gi­ti li­saks peap­roo­vi­le seit­se kor­da ja ena­mas­ti täis­saa­li­le.