Kuusalu volikogu täiendas Rehatse kaitse-eeskirja

1219

Kuusalu volikogu esitab ringkonnakohtule maastikukaitseala kaitse-eeskirja lisa täiendavate põhjendustega.

Rohkem kui aasta tagasi, 20. märtsil 2008, leidis Harju halduskohus, et Kuusalu vallavolikogu 27. juuni 2007 määrus Rehatse maastikukaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja kohta on sisuliselt põhjendamata ning selle vastuvõtmise vajadus ebaselge. Kohus jõudis sellisele järeldusele, kui arutas Kuusalu taga metsas Rehatse piirkonnas liiva kaevandada sooviva OÜ Ronette kaebust, millega ettevõte taotles Kuusalu vallavolikogu määruse  tühistamist.

Halduskohus selgitas, et kaitseala loomise põhjendused olid esitatud seletuskirjas, kuid määruses puudus vihje nendele – põhjendamine on vajalik, et oleks võimalik hinnata määruse seaduspärasust.

Kuusalu vald esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule, istung toimub sel reedel, 8. mail.

Eelmisel kolmapäeval, 29. aprillil oli vallavolikogule esitatud Rehatse kaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu. Kõik kohalolnud 15 volikoguliiget olid selle poolt, et teha muudatus ja täiendada kaitse-eeskirja lisaga, kus on Rehatse kaitseala loomise põhjendused.

Seitsmeleheküljelises lisas on öeldud, et Rehatse maastikukaitseala peamine kaitseeesmärk on kaitsta Kuusalu aleviku naabruses paiknevat metsamaastikku, mis on ühelt poolt Kuusalu elanikele oluline puhkemaastik ning teiselt poolt rohevõrgustiku toimimist tagav piirkond. Alal asuvad ulatuslikud liivavarud, Kuusalu liivamaardlas kaevandamise vastu on huvi tundnud mitmed ettevõtjad. Maavarade kaevandamine mõjutaks oluliselt piirkonna põhjavee taset, aga ka maastikupilti, ning seaks ohtu nii elupaikade kui ka ohustatud liikide säilimise. Et hoida piirkonna metsaelustikku ja puhkemaastikku, on vaja piirata suurepindalalisi raieid, maavarade kaevandamist ning uute tiheasustusalade rajamist. Kaitseala piirist 200-300 meetri kaugusel asuvad Kuusalu aleviku korrusmajad. Ala on aleviku elanikele väga oluline rekreatsioonipiirkond. Kaitse-eeskiri võimaldab metsa majandada tasakaalustatult ning keelata maastikku pöördumatult mõjutav kaevandamine.

Lisatud on ekspert Uudo Timmi arvamus kaitseala piirist ja tsoneeringust. Ta tõdeb, et Võllaskatku ja Rehatse  metsad on metsise püsielupaigad, kuid nende vahele jääva liivamaardla kohta on antud kaevandamisluba – Kiiu Soone Kuusalu III karjäär, või tehtud loa taotlemiseks keskkonnamõju hindamine – Kiiu Soone Kuusalu IV karjäär. Nende karjääride keskkonnamõjude hindamisel ei pööratud piisavalt tähelepanu, et oleks garanteeritud metsise elupaikade vahele ühenduskoridor. Risk oleks leevendunud, kui maastikukaitseala oleks hõlmanud ka Kuusalu III karjäärist põhja pool paiknevat metsa, kuid kaitseala laiendamine kahe karjääri ümber ei anna enam suurt efekti, märgib ta.

Kaitse-eeskirja lisas on kaitseala piiride kohta selgitatud – et hoiduda võimalikest kahjunõuetest, jäeti Kuusalu III mäeeraldis välja, sest enne kaitseala moodustamise menetluse algatamist jõuti esitada taotlus Kuusalu III kasutusele võtmiseks ja uuringute algatamiseks.

Tallinna ringkonnakohtu 8. mai istungil esindab Kuusalu volikogu vandeadvokaat Kaimo Räppo advokaadibüroost MAQS Law Firm.

Eelmine artikkelVarastamine Loksal
Järgmine artikkelRöövide tõttu moodustati Juminda Külade Korrakaitse