Kuusalu vallas tuleb külarahade jääk kulutada 5 aasta jooksul

15
Kuusalu vallamaja. Foto Merilin Luks

Kuusalu vallavolikogu kinnitas kolmapäeva, 15. juuni istungil 10 poolt- ja 7 erapooletu häälega Kuusalu valla küladele eraldatava raha jaotamise uue korra. Poolt hääletasid koalitsiooni volinikud valimisliidust Ühine Kodu ning EKRE ja Keskerakonna nimekirjast, ka valimisliidu Ettevõtlik Kuusalu esindaja. Erapooletuks jäid opositsiooni volinikud valimisliidust Üks Kuusalu Vald ja Reformierakonna nimekirjast.

Muudetud määruse suurim erinevus senisest on nõue, et külad peavad Kuusalu valla eelarvest saadava külaraha jäägi ära kasutama 5 aastaga. Rakendussättena on määrusesse lisatud, et 2022. aasta külaraha jääk tuleb ära kasutada hiljemalt 2026. aasta lõpuks.

Kuusalu vallas hakati külaraha jagama 2003. aastast. Seoses masuga see katkes alates 2009. aastast. Uuesti hakati külaraha jagama 2014. aastast, siis võttis vallavolikogu vastu külaraha jaotamise uue korra, eraldatavate summade arvutamine on käinud varem ja jätkub külaelanike arvu järgi.

Külaraha saavad külad, kus on vastavalt külavanema statuudile valitud külavanem. Ka edaspidi jagatakse külarahast eraldatud summast pool külade vahel võrdselt ning teine pool lähtuvalt külaelanike arvust rahvastikuregistri andmete alusel 1. jaanuari seisuga.
Kantseleispetsialist Veronika Laende selgitas istungil volikogu liikmetele, et üksikud külad on külaraha kasutanud aktiivselt, kuid paljud külad pole eraldatud raha kasutanud, summat kogutakse ning raha sisuliselt seisab.

„Inflatsiooniga see raha kaotab väärtust ja arvan, et mitmel pool on kasutamata jäänud vähese aktiivsuse tõttu. Usun, et tähtaeg paneb külad tegutsema, jääki saab kasutada veel neli ja pool aastat,“ lausus ta.

Veronika Laende märkis veel, et küla koosoleku otsusel võib taotleda külaraha ülekandmist kolmeks aastaks külas tegutseva MTÜ arvelduskontole ja senise korra järgi pidi MTÜ esitama volikogu ühistegevuse komisjonile majandusaasta aruande. Edaspidi tuleb MTÜ-l esitada külaraha kasutamise kuluaruanne külavanemale ja vallavalitsusele.

Aastas jagatakse Kuusalu valla eelarvest küladele kokku 5000 eurot, viimase kaheksa aastaga on küladel kogutud ja kasutamata kokku 65 300 eurot. Kõige suurem jääk on Hara külal – 3802,61 eurot. Kuusalu külal on aastatega kogunud 3491,80 eurot, Pudisoo külal 2901,25 eurot, Andineeme külal 2864,15 eurot, Loksa külal 2744,45 eurot, Haavakannu külal 2515,19 eurot, Vihasoo külal 2394,45 eurot, Pedaspeal 2224,07 eurot, Kemba külal 2131,16 eurot, Leesi külal 2098,83 eurot. Teistel küladel on alla 2000 euro. Kuusalu valla eelarvest on külaraha saanud kokku 55 küla.

Kuusalu vallavolikogu ühistegevuse komisjoni esimees Urmo Ristisaar valimisliidust Ühine Kodu ütles istungil, et komisjon arutas külaraha küsimust pikalt: „Pakuti eri variante, näiteks, et avalduse alusel võiks vallavalitsus pikendada külal raha kasutamise aega.

Lõpuks hääletati ja otsustati määruse eelnõu saata volikogule poliitikute otsustada.“

Andres Heinver valimisliidust Üks Kuusalu Vald küsis, kas külavanemad on nõus, et peavad hakkama külaseltside aruannete üle järelevalvet tegema. Veronika Laende vastas, et määruse eelnõu saadeti külavanemate meililistis tutvumiseks, vastuväiteid sellele ei tulnud. Muudatuse mõte on, et külavanematel oleks ülevaade, kuhu külaraha kulutatakse.

Andres Heinver avaldas arvamust, et ka alevikele võiks eraldada raha, et anda võimalus kogukondlikuks tegevuseks. Veronika Laende kommenteeris, et see küsimus oli arutusel arengu- ja eelarvekomisjoni koosolekul. Alevikel on eelised, võrreldes küladega – pood, tänavavalgustus, lumelükkamine tänavatelt. Külaraha toetab hajaasustuse piirkonda.

Alevike toetamist samasse korda ja samadel tingimustel ei ole võimalik panna, sest vastasel juhul saaksid alevikud enamiku toetusest endale.

Maarja Metstak Reformierakonnast lausus, et üks küla kogub seda raha näiteks bussipaviljoni jaoks. Tasuks võtta tõsisema arutuse alla, mis on külaraha eesmärk. Külade osas võiks koostada strateegilise plaani, millal sellised asjad (nagu bussipaviljon – toim.) nendeni jõuavad.

Kristo Palu valimisliidust Üks Kuusalu Vald tõdes, et aastaid on jagatud küladele kokku ligi 5000 eurot, kuigi vallaeelarvesse laekuv tulumaks on kasvanud 50 protsenti. Ta küsis, kas on olnud arutuse all selle summa tõstmine vastavalt tulumaksu laekumise kasvule.
Nii tema kui ka mõned teised opositsioonipoliitikud rõhutasid, et külaraha kogutakse, sest aastas antav summa on väike.

Mihkel Tiks valimisliidust Üks Kuusalu Vald sõnas, et ühistegevuse komisjoni koosolekul pakuti alternatiivse ettepanekuna anda vallavalitsusele erandi tegemise võimalus.

Kantseleispetsialisti selgitas, et seda arutati ja leiti, kui ühele teha erand, siis tahab ka teine ja kolmas – arvepidamine muutub väga keeruliseks. Selle peale teatas Mihkel Tiks, et on valmis arvet pidama, võtma küladega läbirääkimised enda ülesandeks ja ta teeks seda tasuta. Kui tal paluti esitada volikogule selles osas kirjalik ettepanek, loobus põhjendusega, et koalitsioon hääletab ettepaneku niikuinii maha.

Kristo Palu: „Selle määrusega lahendame mure, et külaraha seisab. Aga miks seisab, seda ei tea. Külavanemate koosolekuid pole enam toimunud. Tuleks taastada kokkusaamised külavanematega, et koos arutada ja leida lahendus.“

Kuldar Pärn valimisliidust Üks Kuusalu Vald ütles, et Haljala vallas on loodud kandikogud. Ta leidis, ka Kuusalu vallas võiks moodustada kandikogud, et hoogustada külade ühistegevust ja külaraha ühiskasutust.

Eelmine artikkelSõnumitoojas 15. juunil
Järgmine artikkelSoodla-Pillapalu kergtee projekteerimisest