Eeldatavaid uusi elanikke võiks valda tulla umbes 2700.
Kuusalu vallaarhitekt Kadi Raudla tutvustas volikogu detsembrikuu istungil Kuusalu valla detailplaneeringute statistikat: kui palju neid on algatatud ja menetluses või juba kehtestatud. Ka rääkis ta kehtestatud planeeringutele kavandatavatest kruntidest ja välja antud ehituslubadest.
Vallavolikogu erinevad koosseisud on aastatel 2000-2010 kehtestanud kokku 228 detailplaneeringut, neist 110 endise Loksa valla ning 118 Kuusalu valla poolel. Uusi elamukrunte ette nähtud Loksa piirkonnas 198 ning Kuusalu kandis 708. Menetluses ehk pooleli on planeeringuid veel umbes 319 elamukrundi moodustamiseks.
„Kui võtta keskmise pere suuruseks kolm inimest ja korrutada elamukruntide arvuga, võiks prognoositav uute elanike arv olla 2718, neist lapsi ligi 900. Teoreetiliselt tähendab see, et vald peab tulevikus tegema kulutusi hea elukeskkonna tagamiseks. Tuleb rajada täiendavaid lasteaia- ning koolikohti, laiendada teede võrgustikku. Muutub koormus looduskeskkonnale, suureneb liiklustihedus,“ rääkis Kadi Raudla istungil.
Samas tõdes ta, ehitustegevus ei ole Kuusalu vallas olnud niivõrd aktiivne kui Tallinna lähivaldades. Planeeritud 906st elamu krundist on ehituslube väljastatud ainult 164le.
„See tähendab, et planeeringuid ei ole suures osas asutud ellu viima, põhiline tegevus toimub enamasti sellistel aladel, kuhu kavandatakse 2-3 elamukrunti. Kuusalu ümbruskonda plaanitavad suured elamukvartalid on enamuses välja arendamata. Siin-seal on rajatud minimaalselt tehnorajatisi ja üksikuid maju, samas on looduskeskkond lõhutud. Peaaegu täies mahus on ellu viidud kaks planeeringut Salmistu piirkonnas,“ sõnas vallaarhitekt.
„Suuri planeeringuid algatati mõni aasta tagasi ilmselt lootuses, et Kuusalu asub Tallinna lähedal ning on pealinlastele atraktiivne elupaik. Kuid Kuusalu vald kuulub Tallinnat ümbritsevasse hõberingi, mitte kuldringi, kus on linnaga külgnevad vallad. Ju on hakatud vaatama, et transpordikulud on suured, ning otsima vähem kulukaid elukohti.“
Herko Sunts küsis, mis saaks, kui kehtestatud planeeringud, mida pole realiseeritud, tunnistada kehtetuks.
Kadi Raudla vastas, et tõenäoliselt tuleks siis kompenseerida arendaja tehtud kulutused, kuid iga juhtumit peab käsitlema eraldi. On vaja kaalutleda, miks ei ole planeeringut ellu viidud ja millised on kehtetuks tunnistamise põhjendused.
