Käidi Sipoo vallakeskuses Söderkullas asuvas põhikoolis, lasteaias ja raamatukogus.
Kuusalu valla 16liikmeline delegatsioon tutvus ühepäevasel õppereisil Soomes, kuidas planeerida ruumilahendusi asutuse töökorraldusest lähtuvalt. Soome sõideti teisipäeva, 28. novembri varahommikul ja tagasi jõuti sama päeva hilisõhtul.
Sipoo sõprusvallas käisid Kuusalu vallamajast vallavanem Terje Kaanvelt, juhtiv haridusspetsialist Anu Kirsman, arendusjuht Andres Põdra, kommunikatsioonispetsialist Ere Uibo ja vabategevuse koordinaator Veronika Laende ning Kuusalu keskkooli direktor Kristi Tarik, Kolga kooli direktor Tõnu Valdma, Vihasoo lasteaia-algkooli õpetaja ja HEV-koordineerija Lüüri Korman, Kuusalu lasteaia Jussike direktor Astrid Meister, Kiiu Kiigepõnni lasteaia direktor Maarika Mae, Kolga lasteaia direktor Kaja Martinson, Kuusalu Hugo Lepnurme Kunstide Kooli direktor Tatjana Jõeleht, Kolga muuseumi juhataja Ulvi Meier, Kuusalu Tugikeskuse juhataja Annika Agu-Aasrand, Kuusalu noortekeskuse noorsootöö koordinaator Krista Allik ja Kuusalu raamatukogu direktor Õnne Paimre.
Neid võtsid vastu Sipoo vallavalitsuse töötajad eesotsas vallavanem Mikael Grannase ja volikogu esimehe Ari Oksaneniga. Päeva jooksul jõuti käia kolmes allasutuses: Söderkullas asuvas Miili hariduskeskuses ja ka raamatukogus ning Västerskogi lasteaias.
Kommunikatsioonispetsialist Ere Uibo rääkis, et Miili hariduskeskuse põhikoolis on koos eelkooliealiste laste rühma ja rootsikeelse kooliosaga õpilasi-töötajaid kokku ligi 1000. Huvitav oli see, et seal pole a,b,c paralleelklasse, vaid ühe aastakäigu õpilased moodustavad suure klassi, mis jaotub olenevalt õppeainest ja oskustest gruppideks. Iga grupiga töötavad kaks õpetajat ja nii ka põhikooli klassides.
„Koolis ei näinud meile tavapäraseid nelinurkseid klassiruume ega koridore. Klassiruumid olid avarad ja avatud ning sageli ka läbikäidavad, neid saab vastavalt vajadusele varieerida. Õppegrupid olid eraldatud vaheseinte, ka kardinatega. Tüüpilisi klassilaudu-toole on vähe, õpilased istusid mugavalt diivanitel või põrandal. Põrandatel olid vaibad ja olid tänu põrandaküttele soojad. Lapsed võisid tunnis soovi korral ka pikutada. Korraga õpitakse 90 minutit, seejärel on vahetund. Söökla on samuti avar ja avatud ruumilahendusega,“ kirjeldas ta.
Raamatukogu paiknes toidukaupluse peal teisel korrusel ning oli kasutuses ka kogukonnakeskuse ja noortekeskusena. Soomes on raamatukogudes iseteenindus, mis tähendab, et raamatute tagastamise ja laenutamise saab lugeja ise registreerida arvutis oma kliendinumbri alusel.
Kõige uuem asutus oli Västerskogi moodul-lasteaed, mis töötab alates tänavu augustist. Lasteaias olid neli rühma, neist üks rootsikeelne. Lasteaed avatakse hommikul varakult, kell 6.30.
Ere Uibo: „Lasteaeda jõudsime pärast lõunat kella nelja paiku ja enamik lapsi oli selleks ajaks juba lasteaiast koju viidud. Üllatav oli ka see, et tavalisest moodulitest sai kokku panna nii hubase lasteaia. Reis oli sisukas ja õpetlik, sai palju küsida ja vaadata ning tagasiteel nähtu üle arutada.“
Õppereisi idee algatas juhtiv haridusspetsialist Anu Kirsman, et tutvuda naabermaa kogemustega, sest Kuusalu vallas on algatatud Kuusalu keskkoolile juurdeehituse projekteerimine ning soov on saada fondidest toetusraha kunstide kooli juurdeehitusele, kuhu saaksid ruumid ka nii raamatukogu kui noortekeskus.
Kuusalu kooli direktor Kristi Tarik kommenteeris, et kooli arhitektuur oli väga teistsugune, kui meie oleme oma haridussüsteemis harjunud nägema: „Arhitektuuribüroo on valla tellimusel alustanud me koolile uue õppehoone projekteerimist. Soomes nähtu andis ideid selle hoone sisekujunduselementide kasutamiseks – nii iseõppe ja meeskonnatöö kohtade kui ka avatud õpperuumide osas. Seda kindlasti arutame koos arhitektidega. Päris teistsuguseks me uut õppehoonet kavandada ei saa, sest oleme seotud kooli senise ruumijaotusega. Lisaks kogusin ideid projektinädalate ja õppetöö planeerimise kohta.“
Kiiu Kiigepõnni lasteaia direktor Maarika Mae: „Oli palju äratundmisrõõmu, et me teeme oma lasteaias ka samamoodi, näiteks palju õuesõpet ja tegevusi looduses. Tekkis mõte koostööst Västerskogi lasteaiaga, võiksime Kiigepõnni õpetajatega minna neile Soome külla ja kutsuda sealseid kolleege meile ning teha ühiseid sisulisi arutelusid lapsest lähtuva mõtteviisi praktiliseks kasutamiseks me lasteaedades.“