Kuusalu valla kultuuri arengukava koostamine on lõpusirgel

1175

Arengukava töörühma projekti tutvustatakse vallavolikogule 29. oktoobri istungil.

Kuusalu valla kultuuri arengukava on kirjutatud üle kahe aasta. Selle lõpliku versiooni koostas tänavu sügiseks abivallavanem Aare Ets. Viimastel koosolekutel on parandatud sõnastust. Arengukava töörühm sai viimati kokku 30. septembril, 13. oktoobril vaatas selle üle Kuusalu raamatukogu nõukogu, 14. oktoobril valla kultuuri- ja spordikomisjon.
Teisipäeval, 30. septembril toimus Kuusalu vallamajas töörühma ümarlaud. Kohal olid Ewelyn Jürgenson, Ulve Märtson, Kaisa Linno, Tiiu Aasa, Anu Karjatse, Maila Velström, Tiiu Lepnurm, Ingrid Nurmsalu, Jaanus Jalakas, Anne Jalakas ja Asko Aug.
Koosolekut juhtis abivallavanem Aare Ets, kes lausus, et arengukava toorikut on täiendanud nii volikogu kultuuri- ja spordikomisjon kui teised ja huvilised. Ta lisas arengukavasse volikogu koalitsioonilepingu kultuurieesmärgid, kuna need on neljaks aastaks kokku lepitud ning oleks mõistlik arvestada.
Kolgaküla Seltsi tegevjuht Kaisa Linno tegi ettepaneku, et arengukavas võiks rohkem kirjeldada endise Loksa valla kultuurielu: „Näiteks muuseume on kirjeldatud ainult Kuusalu valla poole pealt. Kultuuriajaloo lõik peaks hõlmama ka Loksa poolt, nii Valgejõel 1920. aastatel toimunud laatasid kui Kõnnu kooli.“
Kuusalu kirikuõpetaja Jaanus Jalakas märkis, et kirikuteema võiks olla põhjalikum, kirjeldada vana surnuaeda Kuusalu kiriku ümber, Loksa ja Juminda surnuaedu: „Eesti ajal käis palju Kuusalu rahvast eelkõige Loksal, Viinistu ja Hara piirkonna inimesed on Loksa surnuaias. Vald toetab Loksa surnuaeda.“
Kaisa Linno tõdes, et valla arengukava eesmärkidesse tuleb suhtuda kriitiliselt: „Arengukava tegemisse ei kaasatud kultuuriinimesi, tugevused ja nõrkused on võetud laest ning lähevad vastuollu sellega, mis tulemuseni jõudis kultuuri töörühm. Ei ole nõus, et valla suurimad nõrkused on keeruline transpordiühendus ja pisut kahanenud rahastamine.“
Maila Velström mainis, et Kuusalu valla suur territoorium mõjutab kultuuri: „Kuusalus toimuvad üritused, aga külarahvas sinna ei pääse. Ei saa isegi ühest külast teise minna, sest pole transporti ja kütus on kallis. Kannatab ka huvitegevus, kui on vaja regulaarselt kuhugi sõita.“
Kaisa Linno märkis, investeeringute kava juures võiks olla kirjas, et olemasolevatest rahva- ja seltsimajadest piisab: „Kui peame plaani, mida soovime, võiks rääkida ka sellest, mida ei soovi. Ei saa keelata ehitamist, aga mitte valla raha eest, et sellest tuleks valla ülalpeetav. Rahvamajad on vajaduspõhised ning vajadus on täidetud, ületootmist ei tohiks tekkida. Rahvamaja pidamine on suur kohustus.“
Tiiu Aasa lausus, et see on kokkuleppe küsimus: „Arengukavas ei  saa  midagi  ära  keelata,  võib-olla  viie  aasta  pärast  oleme  rikkamad ning saame juurde ehitada.“
Töörühma liikmed rõhutasid, et oleks vaja valla kultuurielu ühte koordineerijat ning see tuleks arengukavas ära märkida.