Parimateks äriideedeks tunnistati seemnetega koeratoit, võõrutuslaager nutiseadmetest, eSpordi EMV, koolikohvik Kolka, rannakohvik Loksale ja topelt krõpsupakk.
Kui Loksa gümnaasiumi 11. klassi neiud Ellen Müil ja Kadri Pääsuke tutvustasid seminaril osalenutele, naeruga võideldes, oma äriideed „MUFF“ ehk idanevate seemnetega koeratoitu, et koerajunnidest hakkaksid hiljem kasvama lilled, asus Tehnopoli turundusjuht, startupide ehk idufirmade mentorina tegutsev Martin Goroško kiirelt märkmeid tegema.
„MUFF“ osutus võitjaks. Tulemusi tutvustades kommenteeris Martin Goroško, et see on geniaalne ja annab selge võimaluse raha teenida, ning soovitas osaleda Ajujahi konkursil. Sellega võib minna maailmaturule, kinnitas ta Sõnumitoojale.
Ellen Müil lubas pärast seminari, et plaan on ideed edasi arendada: „Kadri hakkas rääkima, et tal on kodus suur koer, koerajunnidega on õues probleem. Tegime nalja ja arutasime, kuidas seda võiks lahendada. Seemnetega koeratoidu idee tundus esialgu napakas.“
Teise koha said võitjate klassikaaslased Johanna Mänd, Lisett Sindeva ja Anu Alajärv. Nende „Nutiseadmetest võõrutuslaagri“ hindas žürii väga aktuaalseks teemaks. Laagris võetakse noortelt ära nutitelefonid, läptopid, iPadid jms ning õpetatakse metsas hakkama saama ja omavahel suhtlema.
Johanna Mänd ütles, et ka nemad kavatsevad idee ellu viia, aga alles siis, kui gümnaasium on lõpetatud, sest laagreid saavad korraldada täiskasvanud, kes on läbinud vastava koolituse.
Kolmanda koha vääriliseks hinnatud eSpordi turniirid oli Kolga kooli 8. klassi noormeeste Robi Varuli, William Wa Õunpuu, Anri Raudsepa ja Nikolai Treibergi idee – hakata läbi viima eSpordi ehk arvutimängude turniire, kus esmalt selgitatakse välja koolide, siis maakondade parimad ja lõpuks Eesti meister, kellega minna eSpordi võistlustele Euroopa- ja maailmameistrivõistlusteni.
Ideest haaras kinni Kuusalu Noortekeskuste juht Priit Parro, kes leppis seminari lõpus noortega kokku, et Kuusalu koolis tulevad järgmisel nädalal esimesed võistlused eSpordis.
Kuusalu keskkoolis korraldatud esimesel valla koolide ja ettevõtjate ühisseminaril osalesid Loksa, Kolga ja Kuusalu koolist kokku 21 tiimi, enda kodutööna kokkupandud või kohapeal sündinud äriideed tutvustasid 18 tiimi. Peale kolme võitja said tunnustuse Gätriin Hobta, Ingrid Oadi ja Martin Agari idee teha noortekohvik Kolga kooli ning Loksa õpilaste Kersti Sillajõe, Karina Natfullina, Kalmer Roopa rannakohviku rajamise mõte ja Karmo Peetermanni-Kirstjan Kaskla väljapakutud topelt krõpsupakk, kus ühes suures pakis oleksid eraldatult eri maitsega krõpsud. Seitsmendana tõsteti esile Kuusalu keskkooli noormeeste William Madissoni ja Rasmus Rüngeneni küberkohvik, seda saaks ühendada eSpordi ideega.
Veel pakuti puutetundliku ekraaniga hiigellauda, koole erivajadustega inimestele, jäätise ja saiakeste furgooni, väikemaja ratastel, ÕpiAbi, nutimaja, 5D Telektapeeti, nutiäppi „Mis seal?“, käsitsi valmistatud valgustusega laudu, sõnnikust soojuse tegemist, Loksale meresõiduvahendite laenutust.
Žüriis olid Martin Goroško, Balti Spoonist Leelo Esken ja Helena Aug, Kuusalu Soojusest Kalle Küngas, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest (HEAK) Jekaterina Gvirdžišvili ning Kuusalu kooli majandusõpetaja Asko Valdmann.
Seminari idee pakkus Kuusalu abivallavanem Aare Ets, korraldustoimkonnas olid Kuusalu kooli direktor Vello Sats, õppealajuhataja Aili Kontus, majandusõpetaja Asko Valdmann, IT tehnoloog Virgo Lainla ning 12. klassi õpilased Joonas Peensalu ja Ott Tammemäe, Kuusalu Noortekeskustest Priit Parro.
Vello Sats andis lõpuks järgmise seminari korraldamiseks teatepulga sümboolselt üle Kolga koolile, ületuleval aastal peaks see toimuma Loksa koolis.
Noored kiitsid, et neil oli huvitav, ettekanded ja praktilised ülesanded mõjusid inspireerivalt ning osaleksid ka aasta pärast.
Kuusalu keskkoolis on majanduse ja ettevõtluse õpe 12. klassis, õpetaja on Asko Valdmann, kes on vallas seotud mitme ettevõttega ning kirjutab huvilistele projekte eurorahade taotlemiseks.
Kolga koolis praegu eraldi majandusõpet pole, Melika Kindel annab 9. klassile karjääriõpetuse tunde.
Loksa gümnaasiumis on eesti ja vene õpilastele 11. klassis ühised majandus- ja ettevõtlusõppe tunnid, õpetab Anneli Vill.
Olge ettevõtlikud ja ärge kartke pingutust
Seminar algas kahe pikema ettekandega. HEAKi noortekoordinaator Jekaterina Gvirdižišvili kirjeldas, kuidas ettevõtlikkus tähendab sihikindlust ja julgust ning oluline on kriitiline mõtlemine ja paindlikkus. Kui on ettevõtlikkust, on võimalik alustada ettevõtlusega. HEAK on valmis ettevõtlikel noortel aitama projekte kirjutada, rahastuseks fonde leida. Ta tutvustas noortele suunatud programme ja koostöövõrgustikke. HEAKi töötajad on valmis käima koolides, korraldama mängutubasid, tutvustamaks ettevõtlusega seonduvat.
Tehnopoli turundusjuht Martin Goroško tutvustas Startup ehk alustavate ettevõtete tegutsemise põhimõtteid – nende eesmärk on ebakindlates oludes leida sobiv ettevõtlusmudel, mis toob kasumit. Neist 80 protsenti põrub. Tuleb julgeda võtta riske. Statistiliselt on kõige vingemad Startup ettevõtted neil, kes on eelnevalt kaks pankrotti läbi teinud.
„Meeskond on ülitähtis, vali kompetentsi, mitte sõpru. Fikseeri huvid. Kogu aeg käib tootearendus. Kõigepealt süstid ettevõttesse isiklikku aega ja raha, oled oma toote fänn, sellest saab kõik muu alguse. Riski, too ohvreid, ole järjepidev,“ jagas ta soovitusi.
Kohalikest ettevõtetest tutvustati neid, kust võeti abivallavanem Aare Etsi kutse peale, tulla ühisseminarile, esimestena ühendust.
Kuusalu valla suurimast ettevõttest, Balti Spoonist rääkis Leelo Esken. Ta tutvustas spoonitootmise protsessi ja julgustas noori mõtlema, milleks spooni veel kasutada – kui tekib hea äriidee, ehk saavad neist koostööpartnerid.
Jaan Masing Eesti-siseseid reise ja matku korraldavast OÜst BeTeGe rõhutas, et maal on väga hea elada, noored võiksid mõelda, kuidas maal elades mitte sõita iga päev pealinna palgatööle, vaid teha ettevõte, millega end elatada.
Mullu sügisel Kuusalus pitsakohviku avanud Kaidi Jacobs OÜst Jacobs kõneles, kuidas töötas Inglismaal ja Soomes, tahtis tulla tagasi Eestisse, oli siin töötu, koostas äriplaani, sai Töötukassast toetust ja avas koos oma vennaga pitsakohviku. Esialgu olid väga pikad tööpäevad, aega ja raha oli vähe, tuli ette ootamatusi, kuid nüüd juba saab oma aega planeerida, tööd annab kolmele inimesele.
Kiiu Soone tootmisjuht Silver Jõginõlv tegi ülevaate liiva kaevandamisest ja toodangu väärindamisest: „Kiiu Soonel on praegu kolm karjääri. Palve on, ärge käige suvel karjääris ujumas, oodake, kuni korrastame ujumiskohaks.“
Kuusalu Soojuse juht Kalle Küngas kõneles ÜVK projektidest, soojatootmisest ning joogivee teenusest. Ta lisas, kui noortel on soov töötada selles valdkonnas, on mitmeid kutseõppeasutusi ja rakenduslikke kõrgkoole.
Leedikõrve Taimekasvatusühistu juht Jaanus Hein ütles, et firma toodab teravilja, rapsi ja heinaseemet, pakub viljakuivatamise, niitmise ja lumelükkamise teenust – neljandiku Kuusalu valla teedest lükkab Leedikõrve lumest lahti.
Nordic Houses KT omanik ja firma asutaja Argo Saul rääkis inspiratsiooniks enda loo – elas Tallinnas, pärast keskkooli läks välismaale, Norras sattus kokku arhitektiga, kellega asutati puitmaju tootev ettevõte pärast norraka kahepäevast külaskäiku Eestisse. Firmal on nüüd kaks tütarettevõtet Norras ning tootmine Kolgas ja Kosu külas. Ettevõte annab tööd 50 inimesele. Suveks võetakse abilisi ning Argo Saul toonitas noortele, kui tunnevad suvise töötamise vastu huvi, võtku ühendust.
Ta lisas, et Kuusalu valla ettevõtjad võiksid rohkem koostööd teha, võiks mõelda ettevõtjate ümarlaua kokkukutsumisele.
Osvald Kelder firmast OK Ehitusteenus sõnas, et tema ettevõte tegeleb lammutamise ja teemantpuurimisega. Ta alustas 2011. aastal nullist, esialgu tööriistu renditi, nüüd on ettevõttele välja ostetud. Tellimusi täidetakse üle Eesti.
„Meie haridussüsteem on rikkunud kutsehariduse. Soomes antakse keskharidus koos kutseharidusega. Ka hea töömees on turul väga väärtuslik, saab hästi palka. Kuna noortele ei anta suunda ette, on meil raske leida neid, kes tahaksid hästi oskustööd teha,“ tõdes ta.
