Kuusalu volikogu otsustas laenuvõtmise 11 poolt ja 3 vastuhäälega.
Kiiu mõisas paiknev Kuusalu vallamaja näeb seest suures osas välja niisugune, nagu jäi ajast, mil seal oli kolhoosikontor. Ehkki vallaametnike tööruumides on tehtud sanitaarremonti, on mõisa aknad vahetamata, seinad soojustamata, ülemise korruse koridorides ja tubades nõukogudeaegne viimistlus ning vallamaja saali parkettpõrandasse tekkinud auk.
Kuusalu abivallavanema Tõnu Ammussaare sõnul on mõnedki Kiiu mõisa sattunud riigiametnikud avaldanud arvamust, et Eestis pole teist nii kehvas seisukorras vallamaja.
Kuusalu vallamaja töötajad kommenteerivad, et vallas on seni pandud rõhku koolide, lasteaedade, rahvamajade kordategemisele ning ehitatud ujula ja Kiidu uus lasteaed, vallaametnike töötingimused pole olnud prioriteet. Ent kuigi Kiiu mõisa katust on parandatud ja läbi lagede pole viimastel aastatel enam vihmavett sadanud, on järjest enam nurisetud rõskete ja külmade tööruumide üle ning rõhutatud, et hoone tuleb korda teha või ehitada uus vallamaja.
2013. aasta kohalikel valimistel Kuusalu 19liikmelisesse vallavolikogusse 11 kohta saanud valimisliidu Ühine Kodu üks lubadusi oli vallamaja renoveerimine. See on kirjutatud Ühise Kodu ja Reformierakonna koalitsioonilepingusse.
Viimastel kuudel on Kuusalu valla poliitikud pidanud vallamaja renoveerimise küsimuses tuliseid vaidlusi nii eelarvekomisjonis kui ka volikogu istungil. Jaanipäeva eel toimunud volikoguistungil andsid koalitsiooni kuuluvad 11 rahvasaadikut renoveerimisele rohelise tule – vallavalitsus võib maja kordategemiseks võtta laenu miljon eurot.
Volikogu seadis lisatingimused
17. juuni volikoguistungil oli päevakorras Kiiu mõisa renoveerimiseks varalise kohustuse võtmise ja riigihanke korraldamise teine lugemine.
Volikogu esimees Enn Kirsman esitas parandusettepaneku konkretiseerida sõnastust, lisades täpsed tähtajalised ja eesmärgilised ülesanded, mida vallavalitsus seoses renoveerimisega tegema peab. Lisatud olid ka laenuhanke tingimused.
Ta selgitas: „Renoveerimisele ja sisustamisele ei tohi kuluda rohkem kui 1 miljon eurot, see on summa, mida oleme valmis kulutama.“
Vastavalt parandusettepanekutele tuleb mõis renoveerida ajavahemikus 2015. aasta neljas kvartal kuni 2017. aasta teine kvartal. Tänavu hiljemalt 1. detsembriks peab vallavalitsus leidma vallamaja töötajatele asenduspinnad ning tegema vallavalitsuse toimimiseks vajalikud ehitus- ja remonditööd, et mõisa ruumid vabastada ehitustööde alustamiseks hiljemalt 14. detsembriks.
Riigihange laenuandja leidmiseks ja leping laenu võtmiseks tuleb teha hiljemalt 1. detsembriks 2015.
Laenu võtmise tingimustena on lisatud, et hankemenetlus peab olema avatud, laenu tagasimakse ei tohi olla pikem kui 10 aastat, esimene väljamakse ei või toimuda enne 2016. aasta esimest kvartalit. Kiiu mõis peab olema renoveeritud hiljemalt 31. märtsiks 2017.
Volikogu oli parandusettepanekutega nõus, nende läbihääletamist ei nõutud.
Otsuses on fikseeritud, et miljonist eurost 800 000 eurot läheb mõisahoone renoveerimiseks ja 200 000 eurot sisustusele.
Opositsioon vaidles vastu
Opositsiooni esindajad IRLi nimekirjast ei pooldanud laenuvõtmise otsuse kiiret vastuvõtmist, nende ettepanek oli minna edasi samm-sammult. Nad selgitasid, et renoveerimine on lai mõiste, pole põhjalikumalt räägitud, mida majaga ette võetakse, vastavaid materjale ei ole eelarvekomisjonis ega volikogu liikmetele tutvustatud.
Vallavanem Urmas Kirtsi selgitas, riigihange näitab, kas 800 000 euro eest saab mõisa renoveerida,: „Kui ei saa, on teie otsustada, kuidas edasi toimida – kas paluda projekteerijal võtta midagi vähemaks või loobuda. Kõik vallamaja töötajad kirjeldasid, mida nad vajaksid, ning koostatud ruumiprogrammi järgi hakkas projekteerija tööle. On tehtud esimesed eskiisid. Kui Kiiu noortekeskusele pole mujalt ruume võtta, tuleb vallamajja. Ka Sõnumitooja ruumid on eskiisi joonistatud.“
Ta lisas, et teisel korrusel on võimalik tulevikus seinu nihutada, kui ruumijaotus ei vasta näiteks kümne aasta pärast vajadustele. Esimesel korrusel on kandvad seinad, sealset ruumijaotust saab muuta vähem.
„Vallavanemale mullivanni ei tule,“ lubas Urmas Kirtsi.
Opositsioon nõudis kinnitust, kas miljon eurot jääb vallamaja kordategemisel kulutuste piiriks.
Vallavanem vastas, et ei saa kulutada teisiti, kui volikogu on ette öelnud: „Detsembriks 2015 on teada, kui palju ehitustööd maksavad. Järele saab anda ainult selles osas, kas mõned ruumid jätta välja ehitamata või ei tule välisilme see, mis oli enne.“
Esialgne plaan on teha mõis korda sellisena, nagu oli 1910. aastal – koos katusetorniga.
Urmas Kirtsi lisas, et mõis pole muinsuskaitse all, kui tuleks järgida muinsuskaitsenõudeid, läheks renoveerimine mitu korda kallimaks: „Maja on kahel korral ümber ehitatud. 20. sajandi alguse ümberehitus on see, mida praegu väljast näeme. 1970. aastal tehti uus ümberehitus. Lootsime, et hoonest tuleb põnevaid asju välja, aga ei leidnud seinamaale ega vanu parkette.“
Sulev Valdmaa lausus istungil, et seni pole nähtud eskiise, tutvustatud on vaid mõisa fotot 1910. aastast: „Vallavanem juhtis sisuliselt eelarvekomisjoni koosolekut, kus arutati laenuvõtmise küsimust. Oli pikk ja pingeline diskussioon, kus eelarvekomisjoni esimees Margus Soom ning liikmed Ivar Lipsmäe ja Andres Heinver võtsid sõna kiirustamise vastu, tegid ettepaneku tulla laenuvõtmise teema juurde tagasi pärast suvevaheaega.“
Sulev Valdmaa kommenteeris veel, et Kuusalu vallamaja asukoha küsimuses on peetud arutelusid, pakutud seda Kuusallu ja ka Kolka: „Nüüd alternatiividest ei räägita. Loksa linna elanike arv on selline, et tõenäoliselt sundliidetakse.Loksa linn on ümbritsetud Kuusalu vallaga.“
Ta leidis, et enne tuleks oodata ära sügisesed otsused haldusreformi kohta ja arutada läbi alternatiivid vallamaja asukohast.
Eelarvekomisjoni esimehe kohalt tagasi astunud Margus Soom volikogu istungil ei osalenud. Ta oli eelnevalt saatnud volikoguliikmetele kirja, kus põhjendas, miks ei poolda laenuvõtmise kiiret otsustamist.
Mõisahoonel on soojapidavuse asemel soojakadu
Vallavanem Urmas Kirtsi ütles Sõnumitoojale, et viimased kümme aastat on räägitud sellest, kuidas vallamaja vajab uusi ruume: „2011. aastal vastuvõetud valla arengukavas on kirjas, et 2016. aastaks renoveerime Kiiu mõisa. Vallavalitsus on selles majas olnud 1929. aastast ja uuesti 1994. aastast. Tänaseks on maja ressurss sellisel kujul lõplikult ära kasutatud. Oleme teinud analüüsi, tuleb tõdeda, et soojapidavust majal pole, on soojakadu. Aknad-uksed vajavad vahetamist, kõige ohtlikum on juhtmestik. Alumisel korrusel suuri muutusi ei saa ruumilahenduses teha, ülemisel on rohkem mänguruumi. Tahvelseinu, parkettpõrandaid ega muid kalleid sisustuselemente pole kavas kasutada.“
Tulevase võimaliku liitumise kohta Loksa linnaga lausus vallavanem, et otstarbekaid tegevusi ei saa ära jätta sellepärast, et haldusreform on õhus: „Parendame vallale kuuluvat kinnisvara. Kui liitumine tuleb, on vallamajale kõige parem asukoht tõmbekeskuse suunal – ja see on suund Tallinna.“
Varem on räägitud uue vallamaja võimalikust ehitamisest Kuusallu Emarti vastu planeeritud krundile, kuhu pidi tulema kaubanduskeskus, kuid vallavanema sõnul nurjusid arendajal läbirääkimised maaomanikuga.
„Arendaja jõudis teha vallamaja ruumide rendipakkumised. Esimene oli palju kallim, ka teise pakkumise korral koos 15aastase sunnismaisusega oleks läinud 10 aasta rent maksma ligi miljon eurot ehk sama summa, millega nüüd parendame vallale kuuluvat mõisahoonet ja saame sinna sisustuse.“
Kiiu mõisa ühekorruseline kivist härrastemaja rajati18. sajandi lõpus, 20. sajandi alguses tehti juugendstiilis ümberehitus.
