Konkurentsiamet soovitab Kuusalu Soojusel muuta teenused kuluefektiivsemaks.
Konkurentsiamet kinnitas möödunud reedel, 11. aprillil Kuusalu vallale kuuluva OÜ Kuusalu Soojus uued vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad, need hakkavad kehtima alates 12. maist. Praegused hinnad kehtestati enam kui viis aastat tagasi, jaanuaris 2020. aastal.
Kuni 11. maini on Kuusalu Soojuse klientidele joogivee hind koos 22protsendilise käibemaksuga 2,25 eurot kuupmeetri eest. Joogivee uus hind on koos kehtiva käibemaksuga 3 eurot kuupmeetri eest. Kanalisatsiooniteenuse hind on praegu koos kehtiva käibemaksuga 2,98 eurot kuupmeetri eest. Uus hind hakkab olema koos kehtiva käibemaksuga 3,27 eurot kuupmeetri eest.
Kuusalu Soojuse tegevjuht Kalle Küngas rääkis Sõnumitoojale, et ettevõte esitas nende hindade kinnitamiseks taotluse detsembris 2023. aastal, sest teenuse osutamise kulud on aja jooksul suurenenud: „Hindade kinnitamiseni kulus poolteist aastat. Konkurentsiameti ülesanne on kontrollida hindade põhjendatust, võrreldakse sama valdkonna teiste ettevõtete kuludega. Lähtutakse tarbija huvidest, kuid tagada tuleb ka ettevõtte jätkusuutlikkus.
Kasutatakse mitmesuguseid metoodikaid ja andmeid, paraku ei avaldata nimesid, kellega võrreldakse. Oleme vastanud konkurentsiameti paljudele küsimustele. Viimane arutelu puudutas Kuusalu Soojuse töötajate keskmisi palku, mis on konkurentsiameti hinnangul liiga kõrged võrreldes valdkonna keskmiste palkadega. Kui selgitasin, et mujal Eestis on palgad madalamad, palusime võrrelda Harjumaa või Tallinna keskmiste palkadega, ilmnes, et Kuusalu Soojuse töötajate palgad on Harju keskmisest 10-20 eurot väiksemad ja Tallinna keskmisest veelgi madalamad.“
Kuusalu Soojuse eripära on, et lisaks alevikele pakutakse joogivee ja kanalisatsiooni teenust mitmes külas. Tegevjuhi hinnangul on koos Kuusalu ja Kolga kaugkütte teenuse saajatega ligi pooled Kuusalu valla elanikud ettevõtte kliendid.
„Harjumaal on reoveeteenuse osutamise poolest Kuusalu Soojusega võrreldav näiteks Loo Vesi OÜ, millel on biopuhastid Kostivere alevikus, Neeme ja Haljava külas. Kuid me pole täiesti võrreldavad, sest Loo aleviku ja kogu Iru asumi reovesi pumbatakse puhastamiseks Tallinna Vee reoveepuhastisse. Kostivere puhasti sarnaneb suuruselt Kolga aleviku omale. Neeme puhasti Suurpea omale ja Haljava puhasti Kolgaküla või Valkla puhastile. Kuusalu Soojusel on aga kokku 8 biopuhastit, mille pidamiseks tuleb omada vastava koolituse läbinud personali, tagada vahendid tööks ja korrashoiuks,“ kommenteeris Kalle Küngas.
Ta tõdes, et ettevõte jäi peamiselt vee- ja reoveeteenuse hindade kooskõlastamise venimise tõttu eelmisel aastal 70 400 euroga kahjumisse ja on tänavu teeninud iga kuuga ligikaudu 10 000 eurot kahjumit juurde.
Konkurentsiameti kiri
Konkurentsiametilt Kuusalu vallavanemale ja Kuusalu Soojusele hinnatõusu menetlemise kohta 7. aprillil saadetud kirjas keskendutakse peamiselt soojuse piirhinna kooskõlastamisele Kuusalu ja Kolga võrgupiirkondades, Kuusalu Soojus esitas hinnatõusu taotluse mullu novembris. Kirjas on märgitud, et võrreldes teiste sarnaste võrgupiirkondadega on Kuusalu Soojuse kulutase kõrgem, mis viitab tegevuskulude ebaefektiivsele juhtimisele.
Kirjas soovitatakse, et soojavarustuse püsikulude suurus ja struktuur oleks muudetav investeeringute ning protsesside optimeerimise ja ümber kavandamisega. Tuleks automatiseerida tootmist, investeerida automaatika- ja kaugjälgimisseadmetesse, mis tasakaalustavad tegevuskulusid tootmisseadmete töö jälgimisel, avariidele reageerimisel, tarbijatelt andmete kogumisel ja töötlemisel, ning juhtimissüsteeme võiks radikaalselt ümber korraldada, uuendada Kolga katlamaja.
On ka öeldud, et sooja tootmise, jaotamise ja müügi võiks anda mõnele teisele Harjumaal opereerivale võrguettevõtjale, kellel on suurem insenertehniline kompetents ja finantsvõimekus.
Kirjas on välja toodud, et Kuusalu Soojusel on olnud mitu aastat aega organiseerida kulusid efektiivsemaks ja kaaluda koostöös omavalitsusega piirkonna teenindamise üle andmist mõnele teisele võrguettevõtjale. Märgitud on ka, et veebruarikuisel kohtumisel Kuusalu Soojuse ja valla esindajatega tõdeti, Kuusalu Soojuse kulud on võrreldavatest ettevõtetest 1,5 kuni 2,7 korda kõrgemad. Konkurentsiamet küsib veel kirjas, kas on alustatud valla soojamajanduse uue arengukava koostamisega, aastate 2015-2025 arengukava on lõppemas. Vastuseid oodatakse 21. aprilliks.
Kuusalu Soojuse nõukogu esimees Raul Valgiste ütles Sõnumitoojale, et ettevõtte nõukogu koguneb käesoleva nädala kolmapäeval, 16. aprillil, et arutada konkurentsiameti kirjas olevaid ettepanekuid ja seisukohti: „Olukord on keeruline. Kuusalu Soojus on soojatootja Kuusalus ja Kolgas, vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutaja ka Kiiu alevikus, kuid osutab vee- või kanalisatsiooniteenust veel 15 külas. Veeteenuste hinnad on kõikides piirkondades samad. Võrguettevõte võib kehtestada veeteenusele igas piirkonnas erinevad hinnad, külade kulupõhine hind kasvaks nii suureks, et võib-olla peaks siis need süsteemid andma külade endi hallata.“
Raul Valgiste lisas, et nõukogu koosolekul arutatakse ka Kuusalu Soojuse uue tegevjuhi konkursi välja kuulutamist, ettevõtte majandusaasta aruande kinnitamist, soojamajanduse arengukava koostamist: „Kalle Küngase juhatuse liikme leping lõppes detsembris, uus leping on temaga sõlmitud üheks aastaks, kuni 31. detsembrini 2025. Tegevjuht ei soovinud pikemat lepingut, selles ametis on ta olnud 15 aastat.“
Kuusalu Soojuse nõukogusse kuuluvad peale esimehe veel abivallavanem Ranno Pool, vallavolikogu liige Urmas Kirtsi, valla arengu- ja eelarvekomisjoni liige Kalmer Märtson ja valla haldusspetsialist Kair Tammel.
Opositsiooni arupärimised
Kuusalu vallavolikogu opositsiooni kuuluvad volinikud on esitanud seoses Kuusalu Soojuse olukorraga arupärimisi. Mait Kröönström valimisliidust Üks Kuusalu Vald küsis abivallavanemale Ranno Poolile mõni kuu tagasi esitatud arupärimises Kuusalu Soojuse investeerimisvõimekuse ja jätkusuutlikkuse kohta, kaks aastat on oldud kahjumis ja ettevõte ei kvalifitseeru enam riigi lisarahastuse saajaks. Abivallavanem vastas, et esmalt on vaja konkurentsiameti hinnangut.
Andres Heinver küsis märtsis vallavanemale esitatud arupärimises Kuusalu Soojuse töötasude kohta. Vallavanem vastas, et tegevjuhi palk pole avalik teave, juhatuse liikmele ja nõukogule maksti mullu tasusid kokku 49 094,23 eurot, nõukogu esimees saab hüvitist 200 eurot ja liikmed 100 eurot koosoleku kohta, koosolekuid on aastas 4-5. Ettevõtte 11 töötaja keskmine palk on 1961,53 eurot kuus.
Ka soovis arupärija infot Kuusalu Soojuse sisekontrolli või auditi, Kolga ja Kuusalu katlamajade parendustööde kohta. Vallavanem vastas, et majandusaasta aruannet kontrollib audiitor. Kolga katlamajja on pandud hiljuti juhtimise automaatika, varugeneraator ja tuhaärastus. Kuusalu katlamajas tehti samad tööd 2022. aastal.