
Alates 1. novembrist töötab OÜ Kuusalu Soojus tegevjuhina Allar Aron, kes jaanuarist võttis seniselt juhilt Kalle Küngaselt üle ka juhatuse liikme ülesanded.
Sõnumitooja küsis Allar Aronilt eelmisel nädalal, kuidas on esimesed ligi kolm kuud uues ametis läinud.
Ta rääkis, et on tutvunud Kuusalu vallaga, toimetanud ettevõtte igapäevatöö korraldamisega, uurinud Kuusalu Soojuse dokumentatsiooni: „Kuusalu Soojus teenindab suurt piirkonda. Kuusalu ja Kolga alevikes toodame soojusenergiat, joogivee- ja kanalisatsiooniteenusega tegeleme Kuusalus, Kiius ja Kolgas ning veevarustuse ja kanalisatsiooni osas on kliente veel paljudes külades. Esimene tutvus Kuusalu Soojusega algas mul uue juhi konkursi ajal, lugesin seoses kandideerimisega Kuusalu valla ÜVK (ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni – toim.) arengukava ja soojusmajanduse arengukava.“
Ettevõttel on Kuusalu katlamajas toodetava toasoojuse kliente kokku 16 – neist enamik on kortermajade ühistud. Kolga katlamaja soojusenergiat tarbivad 14 klienti – samuti enamasti kortermajade ühistud, aga ka kool, lasteaed ja valitsejamaja.
Veevarustuse valdkonnas on kliente kordades rohkem, sest Kuusalu Soojuse pumbamajade trassivett tarbivad ka paljud eramajad nii alevikes kui külades. Kokku on joogivee kliente üle 900 ja heitvee osas üle 450.
„Ilusate rannakülade veevarustus ei ole Kuusalu Soojusele tuluallikas, rahaliselt ots-otsaga seal välja ei tule, aga vallale kuuluva ettevõtte roll on ka toetada maal elamist. Kvaliteetne vesi peab olema tagatud kõigile klientidele. Paljudes kohtades Kuusalu vallas tegelevad ühise veevärgiga külaseltsid, aga kui eestvedajad on väsinud või kui vee kvaliteedi tagamiseks tuleb teha suuri investeeringuid ning veesüsteem soovitakse Kuusalu Soojusele üle anda, on see ettevõttele tõsine väljakutse,“ tõdes ta.
Hiljutiste tormidega seoses olid Kuusalu Soojuse tavapärasemast töisemad päevad ka nädalavahetusel. Mõnda aega ei olnud siis elektrit Viinistul, samas tuli vool seal piirkonnas kiiresti tagasi. Pikemalt oli elektrita Salmistu, kuhu viidi klientide veevarustuse tagamiseks generaator. Sarnaselt katlamajadele on statsionaarsed, automaatselt rakenduvad generaatorid Valkla ja Pärispea pumplates. Selline lahendus on samas väga kallis ja investeeringud viiksid vee hinna väga kõrgeks, nentis uus juht.
Ta lisas: „Minu eelkäijate, ka viimati, üle 15 aasta ettevõtet juhtinud Kalle Küngase ajal on tehtud mahukaid investeeringuid. Kuusalu, Kiiu ja Kolga ÜVK projektide elluviimiseks kulusid tolle aja kohta suured summad, see oli väga suur eneseületamine. Ka külade veeprojektidele saadi toetusraha. Omaosaluseks tuli võtta laenu, kasutati ära tollaseid toetusvõimalusi, mida nüüd enam pole. Ettevõttel on laenukoormus, aga kui praegu oleks hakanud neid investeeringuid tegema, kujuneksid ehitusmaksumused palju kallimaks.“
Allar Aroni sõnul on üks oluline, kuid kulukas investeering kriisivalmiduse tagamine – nii pumbamajades kui ka katlamajades: „Kuusalu Soojus on elutähtsate teenuste pakkuja ja tänapäevases energiajulgeoleku olukorras on eriti oluline tagada varustuskindlus. Katlamajades on Kuusalus ja Kolgas generaatorid ja soojatootmise tagamiseks dubleerivad pumbad. Kuusalu katlamaja generaator on seni näiteks töötanud kokku vaid üheksa tundi, kuid see on olemas. Varustuskindluse tagamine tõstab sooja hinda, aga kui midagi juhtub, saame hoida töös katlaid ja ka mõlema aleviku joogiveepumplaid.“
Uus juht kiitis, et ka soojusmajanduse osas on Kuusalu vallas kõige vajalikumad investeeringud tehtud. Kuusalus ja Kolgas on soojatrassid vahetatud, katlad töötavad hakkepuidu küttel, see on kohalik ja hinnalt soodsam ega sõltu välistest mõjudest. Samas on Kuusalus ka gaasikatel ja Kolgas õlikatel.
Et soojahinda vähendada, otsitakse ettevõttes lahendusi ökonoomsemaks tootmiseks. Üks võimalus on vähendada soojakadu, näiteks vähendada võrgutemperatuuri, märkis ta. Tarbija ei pruugi seda ruumides tajuda, kuid hind kujuneb soodsam.
„Iga ettevõtmine, mida teha soojatoomise efektiivsuse nimel, on rahaline võit, kuigi avaldub pikema aja peale. Enne selliste muutuste tegemist räägime kindlasti kohalikega läbi. Edasiseks arenguks on vaja nutikust. Samas on Kuusalu valla soojusmajanduse uue arengukava koostajad jõudnud järeldusele, et kaugküte on Kuusalus ja Kolgas kõige mõistlikum viis toasoojuse tagamiseks. Soojusmajanduse uue arengukava projektis pakutakse selleks uusi lahendusi. Kaugküte on väikeses asulas väärtus. Arengukava projekt on valmis, seda on arutanud volikogu komisjonid ning algab avalikustamisprotsess,“ lausus Kuusalu Soojuse juht Allar Aron.





