Kuusalu Soojus tõstab kanalisatsiooniteenuse hinda

1094

Põhjus on uutes nõuetes seoses reovee settemudaga – see tuleb viia prügimäele.

Kuni käesoleva aasta alguseni tegi OÜ Kuusalu Soojus biopuhastite settemudast komposti, reovee setete kompostiväljak valmis 2004. aastal. Seoses muudetud määrusega puudub eelmisest aastast legaalne võimalus, kuidas sel viisil tehtud kompostist lahti saada, tõdeb Kuusalu Soojuse juht Kalle Küngas. Varem võis reoveemuda kompostmulda kasutada piiranguteta, nüüd on nõuded niisugused, et põllumajandustootjad ei ole enam huvitatud – peab 10 aastat võtma pinnaseproove, maksma analüüside eest.
Vastavalt uutele nõuetele paneb Kuusalu Soojus settemuda konteineritesse ja viib prügilasse. See on muutnud kanalisatsiooniteenuse kallimaks.
Kalle Küngas: „Tegime aasta alguses hinnataotluse, 1. maist kehtestas vallavalitsus reovee ärajuhtimise ja puhastamise uue hinna, kuid hindasime mudakogused väiksemaks, kui tegelikult kujunesid. Poole aastaga tuli settemuda utiliseerimiseks aasta peale kavandatud 25 000 eurot ära maksta, novembri alguses esitasime vallavalitsusele taotluse tõsta hinda 6,5 protsendi võrra.“
Kanalisatsiooniteenuse senine hind oli koos käibemaksuga 2,32 eurot kuupmeetri eest, uus hind on 2,47 eurot. Kõrgem hind hakkab kehtima jaanuarist. Kuusalu Soojus pakub kanalisatsiooniteenust Kuusalus, Kiius ja Kolgas ning ka Vihasoos, Valklas, Kupu, Uuri ja Kuusalu külas.

Kolga soojahind langeb
Teine suurem muudatus seoses Kuusalu Soojuse hindadega on Kolgas – alates detsembrist on Kolga katlamajas toodetava soojus­energia megavatt-tunni hind ligi kolme euro võrra odavam. Senine hind kehtis 2013. aasta oktoobrist – ilma käibemaksuta 72,22 eurot megavatt-tunni eest, koos käibemaksuga 86,66 eurot. Uus hind on ilma käibemaksuta 69,46 eurot megavatt-tunni eest, koos käibemaksuga 83,35 eurot. Ka selle hinna on konkurentsiamet kehtestanud kolmeks aastaks.
Kalle Küngas selgitab, et hinnalangus on seotud laenukoormuse vähenemise ja hakkpuidu odavnemisega: „Juunikuus lõppes katlamaja ehitamiseks võetud laen. Megavatt-tunni hinnast umbes 2 eurot läks alla tänu sellele ning ligi euro langes tänu hakkpuidu odavnemisele.“
Ta lisas, et Kolgas tehtud töödeks võetud laenudest tasutakse ligi 7 aastat veel torustike ehitamiseks võetud laenu. Maksta tuleb ka katlamaja laenu teist osa, mis on suhteliselt väike.
Kuusalu soojahinna kohta sõnas ta, et see kehtestati eelmisel aastal, kui hakkpuidu hind oli suhteliselt madal, samas suurusjärgus on ka praegu.
Sõnumitooja uuris Kalle Küngaselt, kuidas ettevõttel on olukord võlglastega. Ta vastas, et see on stabiilne, hüppelist paranemist ega halvenemist pole.
„Siin piirkonnas makstakse soojusenergia ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest suhteliselt hästi. Meie jaoks käib kütteperiood sisuliselt aastaringselt, majad ise reguleerivad oma soojussõlmes. Sügiseks, kui soojakraanid jälle lahti keeratakse, saavad eelmise perioodi küttearved reeglina tasutud,“ rääkis ta.

Alevike veevärkidega liitumise tasu
Aastaks 2014 said Kuusalu, Kiiu ja Kolga alevikus valmis uued joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemid. Ehitustööd maksid ligi 5 miljonit eurot, kolme aleviku peale ehitati kokku 35 kilomeetrit uusi torustikke.
Kuusalus tehti veevärk eramajade piirkonda. Uue süsteemiga tekkis liitumisvõimalus ligi 200 kinnistule. Praeguseks on enamik liitunud, 30- 35 kinnistut ei ole veel liidetud. Kiius on liitumata 3 kinnistut.
Kalle Küngas: „Viimasel ajal on Kuusalu veevärgiga liitunuid olnud üksikuid. Kuusalu Soojuse nõukogu andis mulle ülesande hakata tegema ettevalmistusi selleks, et kehtestada 1. jaanuarist 2018 liitumistasu. Mis tähendab, et vastav otsus tuleks langetada 2017. aasta esimeses kvartalis – siis jõuaksid majaomanikud suve jooksul vajalikud torustikud kinnistutele välja ehitada. Kel seni liitumine tegemata, võtku meiega ühendust. Tasuta liitumise periood on olnud pikk, kellel on vähegi soovi olnud, on saanud endale eramajja nii joogivee kui ka kanalisatsiooni.“