Kuusalu vallavolikogu kinnitas lisaeelarve, kus on ka OÜle Kuusalu Soojus eraldatav summa.
Lisaeelarve poolt olid 12, vastu 3 volikoguliiget, üks oli erapooletu ja 3 ei hääletanud.
Otsustamisele eelnes pikk arutelu ja vaidlus. Vallavalitsus otsustas nädal enne volikogu istungit, et Kuusalu Soojuse kohta tellitakse erikontroll audiitorfirmalt. Vallavanem Urmas Kirtsi teatas, et soov on küsida poliitiliselt sõltumatult firmalt hinnangut Kuusalu Soojuse majandustegevusest. Kuuelt audiitorfirmalt paluti hinnapakkumisi, vastasid kaks bürood, üks on lubanud kontrolli teha ligi 90 000 krooni eest ja teine paarikümne tuhande krooni võrra väiksema summaga. Kontrollimise kestvuseks on mõlemad märkinud 90 päeva.
Volikogu liige Enn Kirsman esitas seoses Kuusalu Soojusega vallavanem Urmas Kirtsile arupärimise, kus soovib täiendavat informatsiooni: „Kontrollitavate teemade hulgast on välja jäänud mitu olulist küsimust ja loodan, et need edastatakse erikontrolli läbi viivatele inimestele.”
Ta loetles ette küsimused: kes andis Kuusalu Soojuse audiitorile lubaduse, et puuduolev summa eraldatakse; kas eelnenud aastatel on esinenud omanikupoolset (vallavalitsus, vallavanem, majanduskomisjon, volikogu vms) survet Kuusalu Soojuse juhatusele ja nõukogule investeerimisotsuste langetamisel; kas Kuusalu Soojuse teenuste kalkuleerimine ja kinnitamine on olnud ettevõtte jätkusuutlikkust kindlustav?
Volikogu liige Värner Lootsmann küsis, et aasta tagasi aprillis alandati Kuusalu Soojuse teenuse hinda, nüüd küsitakse raha juurde, kas puudujääk tekkis viimase aasta jooksul või oli enne teada? Erikontroll tellitakse, aga mida ütleb revisjonikomisjon?
Volikogu liige Raul Valgiste sõnas, et vastab Kuusalu Soojuse juhatuse endise esimehena: „1. aprillil alandati soojahinda Kuusalu alevikus, sest siis sai valmis hakkepuidu katlamaja.”
Volikogu esimees Andres Paomees selgitas, et erikontrolli otsuse vaatab üle revisjonikomisjon.
Vallavanem Urmas Kirtsi sõnas, et ettevõtte tulud ületavad kulusid ning küsimus on kassavoos: „Tõenäoliselt teadis ettevõte juba varem, et puudujääk tekib. Peamine põhjus on valearvestus mitme veeprojekti tegemisel – loodeti suurema arvu klientide liitumist.”
Külaelukomisjoni esimees Henn Pärn küsis istungil viibinud uuelt juhatuse esimehelt Kalle Küngaselt, kas on ilmnenud veel uut infot, et ei tekiks ettevõtte majandamisel karisid.
Kalle Küngas vastas, et viimase kuu jooksul ei ole negatiivseid üllatusi tekkinud ja rahaeraldus vallalt on piisav: „Kui alustada uute suuremate töödega, näiteks Kuusalu või Kolga soojatorustike renoveerimisega, siis tutvustame edasisi projektide stsenaariume koos plaanitavate rahavoogudega. Praeguste tegevuste jätkamiseks on see summa piisav.”
Henn Pärn uuris veel, kuidas on firma seni toime tulnud.
Kalle Küngas: „Oleks vale öelda, et tuleksime selle rahaeralduseta toime. Oleme Kuusalu aleviku jaoks ostnud kuival perioodil kütust kokku, selle kütteväärtus on väga hea, kuid makstud on selle eest mõni protsent, sest raha ei ole. Pangalaenu osamakseid on Kuusalu Soojus suutnud tasuda, edaspidi tekib probleeme. Tänaseks on ettevõttel maksmata arveid kahe miljoni krooni ulatuses.”
Enn Kirsman tahtis veel teada, miks ei ole vallavalitsus eraldanud Kuusalu Soojusele varem raha omaosaluse katteks, valla ühisveevärgi arengukavas on vallalt saadava summa suuruseks märgitud 3 miljonit krooni, kuid seda pole enne küsitud.
Urmas Kirtsi: „Saan rääkida ametis oleva vallavalitsuse nimel. Pöördusime kohe volikogu poole, kui ilmnes, et Kuusalu Soojusele on vaja raha.”
Enn Kirsman jätkas: „Volikogus on praegu vähemalt kolm inimest, kes on ise selle probleemi tekitamise juures olnud juhatuse või nõukogu liikmetena, ja nüüd hääletavad, et valla rahadega see saaks lahendatud.”
Urmas Kirtsi: „Kuusalu Soojus teenindab suurt hulka vallaelanikke, on investeerinud põhitegevusse 48 miljonit krooni, valla osa on olnud 280 000 krooni.
Ma ei näe kuritegu, pigem on tegu liigses optimismis, kogu raha on läinud infrastruktuuri, küsitav 1,9 miljonit krooni pole suur summa, kui arvestada valla senist väikest osalust.”
Värner Lootsmann teatas, et loobub hääletamisest, kuna ei näe põhjust, miks võtta Kiiu lasteaia ehituselt raha ära.
Andres Paomees märkis, et Värner Lootsmann Loksa linnapeana peaks kõige paremini teadma, kas Kiiu lasteaia raha tuleb. Loksa linn on vaidlustanud KOIT kava Harju rahaeraldused ja seetõttu pole Kuusalu vald ega teised omavalitsused saanud lubatud investeeringutoetust.
Tõnu Tamm lausus: „Millisest äravõtmisest räägite, Kiiu lasteaeda tänavu ei tule. Järgmisel aastal on ju uus eelarve.”
