TÕNIS KÕIV, Riigikogu liige, Reformierakond
Ühe käega müüb Eesti riik nn sooja õhku (AAU ühikuid) ja saadud raha investeerib taastuvenergia projektidesse. See toob muuhulgas kaasa metsamaterjali kasutamise kasvu ehk nõudlus suureneb.
Teise käega plaanib riik muuta maksuseadust, et erametsaomanik leiaks lihtsamini tee oma majandamist vajavasse metsa ning kasvataks metsamaterjali pakkumist turul.
AAU-de müügist saadud raha investeeritakse põhiliselt energia säästmise ja katlamajade taastuvatele kütustele üleviimise projektidesse. Eesmärgiks on suurendada kohaliku tooraine kasutamist. Viimane toob omakorda kaasa suurema tööhõive, madalama toasooja hinna ning maksuraha laekub meie riigi eelarvesse.
Metsanduse arengukava (2001-2010) kohaselt on optimaalne raiemaht meie metsadest 12 miljonit tihumeetrit aastas. Reaalses elus on aga alates 2004. aastast keskmiselt raiutud ainult 6,2 mlj tm aastas.
35 % Eesti metsadest kuulub füüsilistest isikutest eraomanikele, 8 % juriidilistele isikutele ja 40 % riigile ning 17 % on riigile kuuluvad, aga veel reformimata metsamaad. Viimatinimetatud metsad lähevad kas oksjoni kaudu müüki või jäävad riigile ehk antakse üle Riigimetsa Majandamise Keskusele.
Olles isiklikult kohtunud metsaomanikega metsatööstuse liidu korraldatud teabepäevadel sain hulgaliselt kinnitust lahendamist vajavate probleemide olemasolust. Metsaomanikud ise tunnistavad, et nende mets on majandamata, sest nad ei soovi maksta tulumaksu mitte kogu käibe pealt vaid ikkagi ainult tulult.
Rahandusministeeriumis valminud seadusemuudatus lõpetab praeguse erametsaomaniku suhtes ebaõiglase olukorra. Füüsilisest isikust metsaomanik saab õiguse tulu saamise aastast arvates kuni kolme aasta jooksul tehtud metsa majandamise kulusid müügitulust maha arvata. Selleks lükatakse müügitulu maksustamise hetke kolm aastat edasi.
Metsast saadava tulu maksustamisel tuleb arvestada metsanduse eripära. Metsa väikeomaniku jaoks on metsamaterjali müük tihtipeale ühekordne tegevus. Mets on pika aja jooksul kasvanud ja peale ühekordset tulu teenimist tuleb metsa jälle pikalt kasvatada enne uut tulu teenimist. Metsa väikeomanik ei tohi sattuda metsast teenitud tulu maksustamisel suuromanikuga võrreldes ebasoodsamasse olukorda.
Praegu on metsa uuendamisega seotud tõendatud kulusid võimalik arvestada kasvava metsa raieõiguse võõrandamisega seotud kuludena samal aastal või järgmistel maksustamisperioodidel.
Samas pole looduslikult otstarbekas kohe esimesel aastal maharaiutud metsa asemel uut istutada. Metsaseaduski nõuab, et pärast metsa raiet tuleb kahe järgneva aasta jooksul metsa uuendada sihiga, et hiljemalt viie aasta pärast oleks mets uuenenud.
Seadusemuudatuse jõustumisel saavad erametsaomanikud metsast tulu teenimisel kõigepealt maha arvata kulud metsa varumisel ja uuendamisel (uue metsa istutamisel) ning alles seejärel kätte jäänud tulu pealt tulumaksu maksta.
Olen kindel, et riigipoolne kahe käega erametsaomaniku tegevuse soodustamine toob kaasa elavnemise puiduturul, jätab erametsaomanikele lisaraha kätte, loob juurde uusi töökohti ja kasvatab nii metsaomanike kui ka riigi tulusid. Kõik võidavad, vaid varimajandus kaotab.
