
„Teeb südame soojaks, kui õpilased tulevad mulle rääkima oma muredest ja rõõmudest ega pea mind selliseks õpetajaks, keda ainult teretada,“ ütleb Kuusalu keskkooli õpetaja Jane Vahter, kes on Eesti aasta õpetaja konkursil aasta klassijuhataja kategoorias kolme nominendi seas.
Aasta õpetaja konkursil tunnustatakse haridusvaldkonnas töötavaid inimesi 12 kategoorias. Hariduspreemiate riiklik komisjon valis iga kategooria kandidaatide hulgast kolm nominenti. Kokku oli konkursil kandidaate ligi 1600.
Kõikide kategooriate laureaadid kuulutatakse välja aasta õpetaja galal, mis toimub laupäeval, 10. oktoobril Tartus Vanemuise Kontserdimajas.
Kuusalu keskkooli õpetaja Jane Vahter arvas, et tema läheb galale ilmselt vanema pojaga ning pere keskmine laps ja selleks ajaks kahekuuseks saanud beebi jäävad abikaasa hoida.
Jane Vahter on töötanud Kuusalu keskkoolis loodusainete õpetajana kolm aastat. Alanud õppeaastal on ta esialgu kodune, samas tegeleb vanemõpetaja taseme taotlemisega. Koolis plaanib jaanuarist töötada osalise koormusega ning hakkab taas ka klassijuhatajaks.
„Kolm aastat tagasi asusin Kuusalu koolis tööle ja eelmine direktor pakkus, et võiksin olla ühe 7. klassi klassijuhataja. Kui ülikoolist läksin 2016. aastal Tabasallu õpetajatööle, ei arvatud seal, et tahan kohe esimesel aastal klassijuhatamist, aga palusin ise,“ rääkis ta.
Küsimusele, kuidas sattus Kuusallu tööle, vastas õpetaja: „Mina olen Rakverest, abikaasa Tapalt. Kui elasime Tallinnas ning sõitsime Rakverre suundudes Kuusalust mööda, siis arutasime, et võiks Kuusalu kanti maja ehitada. Kindel soov oli kolida kortermajast ära kusagile maale. Leidsime Salmistul sobiva krundi. Kuusalu kooli otsiti just bioloogia õpetajat. Mu lemmikvanuses õpilased ongi 7.-9. klassi noored, meil hästi klapib tunnis.“
Jane Vahter selgitas, tema jaoks on väga oluline, et tunnis oleks lõbus: „Mulle meeldib, kui tunnis saab nalja. Oskan noorte nalju mõista ja teen nalja ise ka. Igaühel on oma andekus. Õpilane, kes lobiseb sõbraga tunnis ja rikub korda, võib olla samas väga hea suhtleja ja tunneb huvi, kuidas teistel läheb. Üritan õpilasi mõista ja annan neile igas tunnis uue võimaluse.“
Lõpuekskursiooni raha laadamüükidest
Kuusalu mailaadal ja jõululaadal võisid külastajad kolmel viimasel aastal näha muffinite ja muude küpsetistega kaubelnud noori, kõrval plakat, et kogutakse raha lõpuekskursiooni jaoks. Need olid klassijuhataja Jane Vahter ja tema klassi õpilased.
„Kui sattusin lugema lapsevanemate postitusi sotsiaalmeedias, et 9. klassi lõpetamine on väga suur väljaminek, osad noored ei saa lõpuekskursioonidel raha pärast osaleda, sündis mõte, et noored võiksid koguda ise ja võtta vanematelt selle koormuse ära. Õpilastel tekkis laatadel müümisega vajadus pingutada, klass kujunes ühise eesmärgi nimel tegutsedes ühtsemaks. Peale Kuusalu kolme mailaada ja jõululaada müüsime küpsetisi ka kooli jõululaatadel ning mõnikord vahetundide ajal,“ kirjeldas õpetaja.
Tema klass, kokku 10 noormeest ja üks neiu, lõpetas tänavu kevadel 9. klassi. Kolme aastaga oli müükidest raha kogutud sedavõrd, et lõpuekskursioonil käidi Poolas Krakovi linnas. Reis kestis neli päeva, lennupiletid, majutus ja söök läksid igale osalejale kokku maksma 270 eurot. Enamik noortest olid kogu vajamineva summa ise laatadega teeninud. Mis mõnel jäi müükidega kogutust üle, selle kandis õpetaja neile tagasi.
„Pidasin kogu aeg täpselt arvet, kes ja kui palju müüki tõi, ning panin panuse järgi kirja. Laatadel oli ka nii-öelda jootraha tops, sellest läks raha ühisesse kassasse. Lapsevanemad tunnustasid, et ette võtsime ja eesmärgi nimel tegutsesime. Noored küll tõdesid, et pered panustasid samuti, osteti koostisained ja küpsetati. Selgitasin, et see oli investeering. Põhikooli astme lõpureis oli noortele eriline, neli õpilast ei olnud varem lennanud, üks polnud kordagi käinud välismaal,“ meenutas Jane Vahter.
Ka Krakovis pani õpetaja oma klassi pingutama – iga õpilane pidi valima, mida kindlasti tahab Krakovis vaadata, ja tegema ühisel külastusel selle paiga või objekti kohta teistele ettekande. Käidi Euroopa suurimas lõbustuspargis, Krakovi vanalinnas, Visla jõe ääres.
Veel märkis Jane Vahter, et tema õpilased said ülesandeid ja pidid pingutama ka klassi lapsevanemate koosolekuteks: „Enamasti on nii, et õpetaja räägib koosolekul. Kaasasin õpilasi koosolekul lapsevanematele klassi tegevusi tutvustama, ka klassiruumi koosolekuks valmis seadma, küpsetisi valmistama. Vanemad nägid, kuidas lapsed oskavad tegutseda ja esineda. Vastutus ühendas õpilasi ja minul oli lihtsam, õpetaja ei pea kõike enda kanda võtma.“
Ta tõdes, et õpetajaamet väga meeldib, kuigi õpetajaks ei plaaninud hakata, kui asus pärast keskkooli õppima Tallinna ülikoolis bioloogia ja geograafia erialal. Ent saanud bakalaureuse diplomi, hakkas mõtlema, millist tööd teha, kui tahta maal elada, ning mõistis, et õpetajaid on maal kindlasti vaja. Magistriõpet jätkas bioloogia ja geograafia õpetaja erialal.
Jane Vahter: „Mul on väga hea meel, et töötan õpetajana. Kui jõudsime otsuseni luua kodu Kuusalu kanti, uurisin kooli kohta, tundus väga tore ning tõesti on tore. Kuusalu keskkoolis on suurepärased kolleegid, lähen tööle hea tujuga. Paremat ei oska tahtagi.“
Eesti aasta klassiõpetaja nominent lausus veel, et nüüd on loodud Kuusalu keskkoolis õpetajate naisrahvatantsurühm Rihujalad: „Juhendab Elina Aasa. Tantsurühma mõte sündis kevadel, meid on tantsimas praegu 18 õpetajat. Tuleval suvel tahame osaleda naiste tantsupeol.“





