Kuu­sa­lu õpe­ta­ja JA­NE VAH­TER va­li­ti Ees­ti aas­ta klas­si­ju­ha­ta­ja tiit­li no­mi­nen­diks

„Teeb sü­da­me soo­jaks, kui õpi­la­sed tu­le­vad mul­le rää­ki­ma oma mu­re­dest ja rõõ­mu­dest ega pea mind sel­li­seks õpe­ta­jaks, ke­da ai­nult te­re­ta­da,“ üt­leb Kuu­sa­lu kesk­koo­li õpe­ta­ja Ja­ne Vah­ter, kes on Ees­ti aas­ta õpe­ta­ja kon­kur­sil aas­ta klas­si­ju­ha­ta­ja ka­te­goo­rias kol­me no­mi­nen­di seas.

Aas­ta õpe­ta­ja kon­kur­sil tun­nus­ta­tak­se ha­ri­dus­vald­kon­nas töö­ta­vaid ini­me­si 12 ka­te­goo­rias. Ha­ri­dusp­ree­mia­te riik­lik ko­mis­jon va­lis iga ka­te­goo­ria kan­di­daa­ti­de hul­gast kolm no­mi­nen­ti. Kok­ku oli kon­kur­sil kan­di­daa­te ligi 1600.

Kõi­ki­de ka­te­goo­ria­te lau­reaa­did kuu­lu­ta­tak­se väl­ja aas­ta õpe­ta­ja ga­lal, mis toi­mub lau­päe­val, 10. ok­toob­ril Tar­tus Va­ne­mui­se Kont­ser­di­ma­jas.

Kuu­sa­lu kesk­koo­li õpe­ta­ja Ja­ne Vah­ter ar­vas, et te­ma lä­heb ga­la­le ilm­selt va­ne­ma po­ja­ga ning pe­re kesk­mi­ne laps ja sel­leks ajaks ka­he­kuu­seks saa­nud bee­bi jää­vad abi­kaa­sa hoi­da.

Ja­ne Vah­ter on töö­ta­nud Kuu­sa­lu kesk­koo­lis loo­du­sai­ne­te õpe­ta­ja­na kolm aas­tat. Ala­nud õp­peaas­tal on ta esial­gu ko­du­ne, sa­mas te­ge­leb va­ne­mõ­pe­ta­ja ta­se­me taot­le­mi­se­ga. Koo­lis plaa­nib jaa­nua­rist töö­ta­da osa­li­se koor­mu­se­ga ning hak­kab taas ka klas­si­ju­ha­ta­jaks.

„Kolm aas­tat ta­ga­si asu­sin Kuu­sa­lu koo­lis töö­le ja eel­mi­ne di­rek­tor pak­kus, et võik­sin ol­la ühe 7. klas­si klas­si­ju­ha­ta­ja. Kui üli­koo­list läk­sin 2016. aas­tal Ta­ba­sal­lu õpe­ta­ja­töö­le, ei ar­va­tud seal, et ta­han ko­he esi­me­sel aas­tal klas­si­ju­ha­ta­mist, aga pa­lu­sin ise,“ rää­kis ta.

Kü­si­mu­se­le, kui­das sat­tus Kuu­sal­lu töö­le, vas­tas õpe­ta­ja: „Mi­na olen Rak­ve­rest, abi­kaa­sa Ta­palt. Kui ela­si­me Tal­lin­nas ning sõit­si­me Rak­ver­re suun­du­des Kuu­sa­lust möö­da, siis aru­ta­si­me, et võiks Kuu­sa­lu kan­ti ma­ja ehi­ta­da. Kin­del soov oli ko­li­da kor­ter­ma­jast ära ku­sa­gi­le maa­le. Leid­si­me Sal­mis­tul so­bi­va krun­di. Kuu­sa­lu koo­li ot­si­ti just bio­loo­gia õpe­ta­jat. Mu lem­mik­va­nu­ses õpi­la­sed on­gi 7.-9. klas­si noo­red, meil häs­ti kla­pib tun­nis.“

Ja­ne Vah­ter sel­gi­tas, te­ma jaoks on vä­ga olu­li­ne, et tun­nis oleks lõ­bus: „Mul­le meel­dib, kui tun­nis saab nal­ja. Os­kan noor­te nal­ju mõis­ta ja teen nal­ja ise ka. Igaü­hel on oma an­de­kus. Õpi­la­ne, kes lo­bi­seb sõb­ra­ga tun­nis ja ri­kub kor­da, võib ol­la sa­mas vä­ga hea suht­le­ja ja tun­neb hu­vi, kui­das teis­tel lä­heb. Üri­tan õpi­la­si mõis­ta ja an­nan nei­le igas tun­nis uue või­ma­lu­se.“

Lõ­pueks­kur­sioo­ni ra­ha laa­da­müü­ki­dest
Kuu­sa­lu mai­laa­dal ja jõu­lu­laa­dal või­sid kü­las­ta­jad kol­mel vii­ma­sel aas­tal nä­ha muf­fi­ni­te ja muu­de küp­se­tis­te­ga kau­bel­nud noo­ri, kõr­val pla­kat, et ko­gu­tak­se ra­ha lõ­pueks­kur­sioo­ni jaoks. Need olid klas­si­ju­ha­ta­ja Ja­ne Vah­ter ja te­ma klas­si õpi­la­sed.

„Kui sat­tu­sin lu­ge­ma lap­se­va­ne­ma­te pos­ti­tu­si sot­siaal­mee­dias, et 9. klas­si lõ­pe­ta­mi­ne on vä­ga suur väl­ja­mi­nek, osad noo­red ei saa lõ­pueks­kur­sioo­ni­del ra­ha pä­rast osa­le­da, sün­dis mõ­te, et noo­red võik­sid ko­gu­da ise ja võt­ta va­ne­ma­telt sel­le koor­mu­se ära. Õpi­las­tel tek­kis laa­ta­del müü­mi­se­ga va­ja­dus pin­gu­ta­da, klass ku­ju­nes ühi­se ees­mär­gi ni­mel te­gut­se­des üht­se­maks. Pea­le Kuu­sa­lu kol­me mai­laa­da ja jõu­lu­laa­da müü­si­me küp­se­ti­si ka koo­li jõu­lu­laa­ta­del ning mõ­ni­kord va­he­tun­di­de ajal,“ kir­jel­das õpe­ta­ja.

Te­ma klass, kok­ku 10 noor­meest ja üks neiu, lõ­pe­tas tä­na­vu ke­va­del 9. klas­si. Kol­me aas­ta­ga oli müü­ki­dest ra­ha ko­gu­tud se­da­võrd, et lõ­pueks­kur­sioo­nil käi­di Poo­las Kra­ko­vi lin­nas. Reis kes­tis ne­li päe­va, len­nu­pi­le­tid, ma­ju­tus ja söök läk­sid iga­le osa­le­ja­le kok­ku maks­ma 270 eu­rot. Ena­mik noor­test olid ko­gu va­ja­mi­ne­va sum­ma ise laa­ta­de­ga tee­ni­nud. Mis mõnel jäi müü­ki­de­ga ko­gu­tust üle, sel­le kan­dis õpe­ta­ja nei­le ta­ga­si.

„Pi­da­sin ko­gu aeg täp­selt ar­vet, kes ja kui pal­ju müü­ki tõi, ning pa­nin pa­nu­se jär­gi kir­ja. Laa­ta­del oli ka nii-öel­da joot­ra­ha tops, sel­lest läks ra­ha ühi­ses­se kas­sas­se. Lap­se­va­ne­mad tun­nus­ta­sid, et et­te võt­si­me ja ees­mär­gi ni­mel te­gut­se­si­me. Noo­red küll tõ­de­sid, et pe­red pa­nus­ta­sid sa­mu­ti, os­te­ti koos­ti­sai­ned ja küp­se­ta­ti. Sel­gi­ta­sin, et see oli in­ves­tee­ring. Põ­hi­koo­li ast­me lõ­pu­reis oli noor­te­le eri­li­ne, ne­li õpi­last ei ol­nud va­rem len­na­nud, üks pol­nud kor­da­gi käi­nud vä­lis­maal,“ mee­nu­tas Ja­ne Vah­ter.

Ka Kra­ko­vis pa­ni õpe­ta­ja oma klas­si pin­gu­ta­ma – iga õpi­la­ne pi­di va­li­ma, mi­da kind­las­ti ta­hab Kra­ko­vis vaa­da­ta, ja te­ge­ma ühi­sel kü­las­tu­sel sel­le pai­ga või ob­jek­ti koh­ta teis­te­le et­te­kan­de. Käi­di Eu­roo­pa suu­ri­mas lõ­bus­tus­par­gis, Kra­ko­vi va­na­lin­nas, Vis­la jõe ää­res.
Veel mär­kis Ja­ne Vah­ter, et te­ma õpi­la­sed said üle­san­deid ja pi­did pin­gu­ta­ma ka klas­si lap­se­va­ne­ma­te koo­so­le­ku­teks: „Ena­mas­ti on nii, et õpe­ta­ja rää­gib koo­so­le­kul. Kaa­sa­sin õpi­la­si koo­so­le­kul lap­se­va­ne­ma­te­le klas­si te­ge­vu­si tut­vus­ta­ma, ka klas­si­ruu­mi koo­so­le­kuks val­mis sead­ma, küp­se­ti­si val­mis­ta­ma. Va­ne­mad nä­gid, kui­das lap­sed os­ka­vad te­gut­se­da ja esi­ne­da. Vas­tu­tus ühen­das õpi­la­si ja mi­nul oli liht­sam, õpe­ta­ja ei pea kõi­ke en­da kan­da võt­ma.“

Ta tõ­des, et õpe­ta­jaamet vä­ga meel­dib, kui­gi õpe­ta­jaks ei plaa­ni­nud ha­ka­ta, kui asus pä­rast kesk­koo­li õp­pi­ma Tal­lin­na üli­koo­lis bio­loo­gia ja geog­raa­fia eria­lal. Ent saa­nud ba­ka­lau­reu­se dip­lo­mi, hak­kas mõt­le­ma, mil­list tööd te­ha, kui tah­ta maal ela­da, ning mõis­tis, et õpe­ta­jaid on maal kind­las­ti va­ja. Ma­gist­riõ­pet jät­kas bio­loo­gia ja geog­raa­fia õpe­ta­ja eria­lal.

Ja­ne Vah­ter: „Mul on vä­ga hea meel, et töö­tan õpe­ta­ja­na. Kui jõud­si­me ot­su­se­ni luua ko­du Kuu­sa­lu kan­ti, uu­ri­sin koo­li koh­ta, tun­dus vä­ga to­re ning tões­ti on to­re. Kuu­sa­lu kesk­koo­lis on suu­re­pä­ra­sed kol­lee­gid, lä­hen töö­le hea tu­ju­ga. Pa­re­mat ei os­ka tah­ta­gi.“

Ees­ti aas­ta klas­siõ­pe­ta­ja no­mi­nent lau­sus veel, et nüüd on loo­dud Kuu­sa­lu kesk­koo­lis õpe­ta­ja­te nais­rah­va­tant­su­rühm Ri­hu­ja­lad: „Ju­hen­dab Eli­na Aa­sa. Tant­su­rüh­ma mõ­te sün­dis ke­va­del, meid on tant­si­mas prae­gu 18 õpe­ta­jat. Tu­le­val su­vel ta­ha­me osa­le­da nais­te tant­su­peol.“