Kuu­sa­lu Ha­ri­du­se Tu­gi­kes­kus on te­gut­se­nud 7 aas­tat

„Mi­da noo­re­malt me tu­ge va­ja­va lap­se­ga te­ge­le­me, se­da liht­sa­malt ta edas­pi­di toi­me tu­leb,“ üt­leb tu­gi­kes­ku­se koor­di­naa­tor AN­NI­KA AGU-AAS­RAND.

Kuu­sa­lu Ha­ri­du­se Tu­gi­kes­ku­se tööst ja prob­lee­mi­dest on val­la­va­lit­su­ses ja ka vo­li­ko­gus sa­ge­da­malt rää­gi­tud li­gi­kau­du aas­ta. Tee­ma tõs­ta­tas tu­gi­kes­ku­se töö­ta­ja­telt val­la­vo­li­ko­gu­le saa­de­tud pöör­du­mi­ne seo­ses ka­van­da­ta­va pal­ga­kor­ral­du­se ning tu­gi­süs­tee­mi eda­si­se aren­da­mi­se va­ja­du­se­ga Kuu­sa­lu val­las.

Kir­jas taot­le­ti tu­gis­pet­sia­lis­ti­de­le võrd­selt üld­ha­ri­dus­koo­li­de pe­da­goo­gi­de­ga 8,2prot­sen­di­list pal­ga­tõu­su, tu­gi­kes­ku­se töö­ta­ja­te­le oli ka­van­da­tud 5prot­sen­di­li­ne pal­ga­tõus. Ka soo­vi­ti ka­he sot­siaal­pe­da­goo­gi, eri­pe­da­goo­gi ja psüh­ho­loo­gi ame­ti­ko­ha li­sa­mist tu­gi­kes­ku­se st­ruk­tuu­ri.

Sel­gi­ta­ti, et va­ja­dus tu­gi­kes­ku­se tee­nus­te­le kas­vab kii­relt ja pü­si­valt. Kui 2019. aas­tal oli in­di­vi­duaal­se töö juh­tu­meid 1318, siis 2024. aas­taks oli kas­va­nud 4122 juh­tu­mi­ni ning sa­ma trend on jät­ku­nud.

„Te­gu on enam kui kol­me­kord­se kas­vu­ga, mis pee­gel­dab toe va­ja­ja­te ar­vu suu­re­ne­mist ja juh­tu­mi­te kee­ru­ku­se kas­vu,“ mär­gi­ti pöör­du­mi­ses.

Kir­ja tut­vus­tas val­la­vo­li­ko­gu is­tun­gil opo­sit­sioo­ni esin­da­ja. Val­la­va­nem vas­tas, et val­la pal­gal ole­vad töö­ta­jad saa­vad pal­ga­tõu­su võrd­selt 5 prot­sen­ti. Tu­gi­kes­ku­se koh­ta sõ­nas ta, et see on ko­barp­rob­leem ja mit­te ai­nult Kuu­sa­lu val­las, tu­gi­tee­nus­te spet­sia­lis­te ei jät­ku Ees­tis, sa­mas on tu­gi­tee­nu­seid va­ja­va­te las­te arv suu­re­ne­nud.

Käe­so­le­va aas­ta ee­lar­ves­se tu­gi­kes­ku­se töö­ta­ja­te­le täien­da­vat pal­ga­tõu­su ra­ha­puu­du­sel ei li­sa­tud. Möö­du­nud nä­da­la kol­ma­päe­va is­tun­gil val­la­vo­li­ko­gu­le esi­me­seks lu­ge­mi­seks esi­ta­tud uue val­laeel­ar­ve pro­jek­tis on 2027. aas­taks ka­van­da­tud ala­tes jaa­nua­rist 3prot­sen­di­li­ne pal­ga­tõus üld­ha­ri­dus­koo­li­de ja las­teae­da­de õpe­ta­ja­te­le ning Kuu­sa­lu Ha­ri­du­se Tu­gi­kes­ku­se spet­sia­lis­ti­de­le.

Tu­gi­kes­ku­se tee­nus on pe­re­de­le ta­su­ta
Val­la al­la­su­tu­se­na 2019. aas­ta sü­gi­sel tööd alus­ta­nud Kuu­sa­lu Ha­ri­du­se Tu­gi­kes­ku­se ruu­mid asu­vad Kuu­sa­lus ter­vi­se­kes­ku­se tei­sel kor­ru­sel. Prae­gu on tu­gi­kes­ku­ses tööl 16 spet­sia­lis­ti. Neist täis­ko­ha­ga töö­ta­vad 9, osa­li­se koor­mu­se­ga 7. Tu­gi­kes­ku­se spet­sia­lis­tid te­ge­le­vad Kuu­sa­lu val­la las­teae­da­de las­te ja koo­li­de õpi­las­te­ga, kui sel­leks on tek­ki­nud va­ja­dus. Ha­ri­du­se tu­gi­tee­nu­seid osu­ta­tak­se ta­su­ta.

Koor­di­naa­tor An­ni­ka Agu-Aas­rand on ka psüh­ho­loog, tei­ne psüh­ho­loog on Na­tal­ja Kras­sil­ni­ko­va ja psüh­ho­loo­gi as­sis­tent Olek­sand­ra Usen­ko. Lo­go­pee­di­de­na töö­ta­vad Kat­rin Kir­si­la ja Kad­ri Kuu­se. Eri­pe­da­goo­gid on Ter­je Välk­mann Kol­ga las­teaia ja koo­li Vi­ha­soo õp­pe­ko­has, Reet Soo­saar Kol­ga las­teaias, Eva Aru­soo Kol­ga koo­lis, Pi­ret Kukk ja Tii­na Pik­sar Kuu­sa­lu kesk­koo­lis. Sot­siaal­pe­da­goo­gid on Au­ri­ka Pii­be­mann ja Lau­ra Tii­de­berg Kuu­sa­lu kesk­koo­lis, Kaia Si­rin Kol­ga koo­lis ja Vi­ha­soo õp­pe­ko­has. Juh­tu­mi­kor­ral­da­ja ja noor­te heao­lu spet­sia­list on Kal­li-Ma­rion Sass. Veel kuu­lub tu­gi­kes­ku­se koos­sei­su val­la las­teae­da­de ter­vis­hoiu­töö­ta­ja Tat­ja­na Niit. Tä­na­vu sü­gi­sest pen­sio­ni­le jää­nud psüh­ho­loog Ast­rid Rõuk ai­tab va­ja­du­sel juh­tu­mis­põ­hi­selt.

Ava­li­ku kon­kur­si­ga ot­si­tak­se juur­de kol­me spet­sia­lis­ti: psüh­ho­loo­gi, lo­go­pee­di ja eri­pe­da­goo­gi. Kuu­sa­lu val­las maks­tak­se käe­so­le­val aas­tal psüh­ho­loo­gi­le ja lo­go­pee­di­le töö­le asu­mi­sel ühe­kord­set toe­tust 2000 eu­rot.

Vii­ma­sed paar aas­tat on tu­gi­kes­ku­se kol­lek­tii­vi liik­med ka las­te in­di­vi­duaal­sed tu­gii­si­kud, neid on val­las prae­gu 8.

Üld­tu­gi, tõ­hus­ta­tud tu­gi ja eri­tu­gi
Tu­gi­kes­ku­se koor­di­naa­tor An­ni­ka Agu-Aas­rand sel­gi­tas Sõ­nu­mi­too­ja­le, et tu­gi­tee­nu­seid pa­ku­tak­se Ees­tis las­te­le ja koo­li­noor­te­le kol­mel ta­se­mel. Esi­me­se ta­san­di tee­nus on üld­tu­gi, mi­da osu­ta­tak­se ju­hul, kui las­teaias või koo­lis mär­ga­tak­se, et lap­se või õpi­la­se õp­pi­mi­se, aren­gu või käi­tu­mi­se­ga on tek­ki­nud prob­lee­mid. Ap­pi tu­le­vad ole­ne­valt va­ja­du­sest tu­gi­s­pet­sia­lis­tid. Nõus­ta­tak­se lap­si­, lap­se­va­ne­maid ja ka õpe­ta­jaid.

Kui üld­toest ei pii­sa, siis suu­na­tak­se las­teaia­laps või õpi­la­ne tõ­hus­ta­tud tee­nu­se­le. Se­da ei ot­sus­ta ko­ha­lik tu­gi­kes­kus, vaid ha­ri­dus- ja noor­tea­me­ti õp­pe­nõus­ta­mis­võr­gus­ti­ku Ra­ja­leid­ja spet­sia­lis­tid.

An­ni­ka Agu-Aas­ran­na sõ­nul on Ra­ja­leid­ja ot­sus lap­se­le tõ­hus­ta­tud tee­nus­te osu­ta­mi­se koh­ta las­teae­da­de­le ja koo­li­de­le ko­hus­tus­lik ning sel­le täit­mi­sel tu­le­vad sa­mu­ti ap­pi tu­gi­kes­ku­se töö­ta­jad. Ot­su­se lan­ge­ta­mi­seks pea­vad tu­gi­kes­ku­se töö­ta­jad koos­ta­ma Ra­ja­leid­ja jaoks üle­vaa­te, kui­das tu­ge va­ja­va­le lap­se­le on se­ni üld­toe tee­nust osu­ta­tud, ning võt­ma Ra­ja­leid­ja jaoks ka nõu­so­le­ku lap­se­va­ne­malt.

„Ideaal­ne oleks, kui lap­se prob­lee­mid Ra­ja­leid­ja­ni ei jõua, need on las­teaias või koo­lis üld­toe abil la­hen­da­tud – saa­me kõ­ne kor­da, laps õpib ja are­neb,“ lau­sub ta.

Eri­tu­gi on õp­pe­toe kõi­ge kõr­gem ja spet­sii­fi­li­sem ta­se. Se­da ra­ken­da­tak­se õpi­las­te­le, kel­lel on puue või sel­li­ne ter­vis­lik sei­sund, mis nõuab pi­de­vat toe­ta­mist. Eri­toe tee­nus seab ko­ha­li­ku­le oma­va­lit­su­se­le veel täien­da­vaid ku­lu­tu­si – mää­ra­ta va­ja­du­sel isik­lik tu­gi­si­sik, luua väi­kek­las­se, suu­na­ta laps ko­duõp­pe­le.

Iga nel­jas laps va­jab spet­sia­lis­ti tu­ge
„Tu­gis­pet­sia­lis­ti­de abi jä­re­le on va­ja­dus aas­ta­te­ga kas­va­nud ning sta­tis­ti­ka näi­tab, et li­gi­kau­du vee­rand õpi­las­test ehk iga nel­jas laps va­jab koo­lis või las­teaias min­gil het­kel õp­pi­mi­se, kõ­ne ja käi­tu­mi­se osas tu­ge või ka psüh­ho­loo­gi­list tu­ge. Kuu­sa­lu val­las on olu­kord sa­ma­su­gu­ne ja tu­gi­kes­ku­ses­se on va­ja täien­da­vat töö­jõu­du. Ku­na spet­sia­lis­te na­pib, mõ­ju­tab töö­ko­ha va­li­kut suu­res osas just töö­ta­su. Ka meie tu­gi­kes­ku­sest on min­dud mu­ja­le töö­le kõr­ge­ma pal­ga tõt­tu,“ tõ­des An­ni­ka Agu-Aas­rand.

Kuu­sa­lu val­la juh­tiv ha­ri­dus­spet­sia­list Anu Kirs­man kin­ni­tas sa­mu­ti, et tu­gis­pet­sia­lis­te on tar­vis juur­de, neist on puu­dus ko­gu Ees­tis, ka Har­ju­maa val­da­des, kus pal­gad sa­ge­li kõr­ge­mad.

„Me val­las on ise­gi pä­ris häs­ti, tu­gi­kes­ku­ses on kok­ku 16 töö­ta­jat ja ot­si­me veel kolme spet­sia­lis­ti, sest va­ja­dus on suu­re­ne­nud. Riik on pan­nud sea­du­se­ga oma­va­lit­su­se­le ko­hus­tu­se ana­lüü­si­ma­ta, kas se­da on või­ma­lik täi­ta, sest vas­ta­va ha­ri­du­se­ga ini­me­si on vä­he,“ sõ­nas ta.

Tu­gi­kes­ku­se staa­ži­kaim töö­ta­ja, 40 aas­tat lo­go­pee­di ame­tit pi­da­nud, Har­ju­maa aas­ta suu­na­ja 2015 tiit­li päl­vi­nud ja üle­rii­gi­li­sel kon­kur­sil aas­ta suu­na­ja fi­na­lis­ti­de sek­ka va­li­tud Kat­rin Kir­si­la kom­men­tee­ris, et nen­de vald­kon­na töö­ta­ja­te tu­gi­kes­kus­se koon­da­mi­ne oli Kuu­sa­lu val­las iga­ti õi­ge suund: „See an­nab mei­le või­ma­lu­se seis­ta las­te eest pa­re­mi­ni. Koos ole­me tu­ge­va­mad, kom­pe­tent­se­mad, saa­me kol­lee­gi­de­ga oma­va­hel las­te või ka nen­de pe­re­de­ga tek­ki­nud prob­lee­me aru­ta­da, üks­teist toe­ta­da ja nõu an­da.“

Nii te­ma kui ka tu­gi­kes­ku­se koor­di­naa­to­ri hin­nan­gul on kä­sit­le­ta­vad tee­mad ai­na kee­ru­li­se­mad, lap­si mõ­ju­ta­vad en­da aren­gu­ga seo­tud prob­lee­mid ja ka ko­du­sed olud – kee­ru­li­sed pe­re­suh­ted, vä­gi­vald, va­ne­ma­te suur töö­koor­mus ja lä­bi­põ­le­mi­sed. Suu­re­ne­nud on käi­tu­mis­häi­re­te­ga las­te arv. Igas las­teaia­rüh­mas on kaks-kolm last lii­ku­mas tõ­hus­ta­tud toe poo­le. See­tõt­tu oleks ka las­teae­da­de ja koo­li­de õpe­ta­ja­te­le va­ja pro­fes­sio­naal­set tu­ge ehk va­hen­da­jaid, kes suht­lek­sid nen­de ja lap­se­va­ne­ma­te­ga.

Mak­si­mum­koor­mu­se­ga töö­ta­mi­ne tä­hen­dab viit eri­ne­vat nõus­ta­mist päe­vas, roh­kem tu­gi­kes­ku­se spet­sia­list ei jõua, li­sa­sid nad. Ku­na töö on in­di­vi­duaal­ne ja sa­ge­li vä­ga isik­lik, on nõus­ta­mi­ne kon­fi­dent­siaal­ne ja tu­gi­neb usal­du­sel. Nõus­ta­mi­sel rää­gi­tu ei kuu­lu ava­li­kus­ta­mi­se­le ning sel­le koh­ta an­tak­se all­kir­jad. Kui lap­se­va­nem soo­vib, pa­ku­tak­se või­ma­lust koh­tu­da mu­jal, mit­te las­teaias, koo­lis või tu­gi­kes­ku­se ruu­mi­des.

An­ni­ka Agu-Aas­rand: „Kuu­sa­lu-su­gu­ses väi­ke­ses pai­gas tun­tak­se üks­teist häs­ti, rah­va­roh­ke­tes koh­ta­des püüa­me hoi­du­da nõus­ta­ta­va­te­ga suht­le­mi­sest.“