Muinsuskaitseamet toetab kiriku kooriruumi ja käärkambri katuse remonti 91 977 euroga, omaosaluseks tuleb koguda sama suur summa.
Kuusalu kogudus avaldas oma kodulehel ja Facebookis üleskutse aidata säilitada kodukandi pärandit ja kinkida Kuusalu kirikule uus katus. Annetusi kogutakse kirikus korraldatavatel kontsertidel ja saab ka teha ülekande selleks puhuks avatud eriarvele.
Alates mullu oktoobrist Kuusalu koguduse õpetaja ametit pidanud Peeter Paenurm tõdeb, et Kuusalu kiriku ligi saja-aastane tsementkividest katus on halvas seisus, uuendamist vajavad nii katusekivid kui ka puitkonstruktsioonid.
Muinsuskaitseamet eraldas kogudusele omandireformi reservfondi tänavusest toetussummast 91 977 eurot ehk poole vajaminevast summast, mille eest saab taastada käärkambri ja kooriruumi katuse, kokku 250 ruutmeetrit. Tööde kogumaksumus on 184 000 eurot, kogudusel tuleb lisada omafinantseering samas mahus. Töödega plaanitakse alustada jaanuaris.
„Käärkambri puitlael olid vammikahjustused ja eelmisel suvel hakkas lagi varisema. Saime muinsuskaitseametilt toetust, kevadel tegime vammitõrjet ja restaureerisime lae. Kiriku katuse restaureerimine oli teema juba paarkümmend aastat tagasi. Muinsuskaitse all oleval hoonel on katuse remont keeruline ja kulukas. Välja tohib vahetada ainult mädanenud osad, plommitakse nagu hammast,“ selgitab kirikuõpetaja.
Et annetada oleks kiriku katuse remondi toetuseks võimalikult mugav, saab ülekande teha ka QR-koodi kaudu mobiiltelefoniga.
Kiriku katuse ühe ruutmeetri taastamise maksumuseks on arvestatud 700 eurot. Nädalavahetuse seisuga on annetusi kogunenud peaaegu 10 000 eurot. Kogudus on toetust küsinud ka Kuusalu vallalt – kuni 50 000 eurot.
Peeter Paenurm lisab, et edaspidi tuleks rekonstrueerida kogu 1928. aastal pandud katus, kokku 787 ruutmeetrit, mis läheb hinnanguliselt maksma kokku ligi pool miljonit eurot.
Harju aasta panustaja tiitli nominent
Kuusalu vallavalitsus esitas EELK Kuusalu Laurentsiuse koguduse Harjumaa aasta tegijate konkursile aasta panustaja tiitlile. Vallavalitsus tõi esile koguduse abi septembris-oktoobris asenduspindadel õppinud õpilaste toitlustamisel – 2. klasside koolilõunat jagati vanas pastoraadis. Nimetati koguduse eestvedajate abi isamaaliste ürituste korraldamisel, ka Harju maakaitsepäeva läbiviimisel, ning varasemast suuremat avatust ja koostööd kogukonnaga.
„Minu jaoks on avatus üks osa kiriku olemusest ning on erandlik, kui seda pole olnud. Tuleb leida koostööpunkte, sest tänapäeva eestlane ummisjalu kirikusse ei torma. Samas huvi on – kirikute ööl juunis oli kirikutorni pääsemiseks järjekord. Kuusalus on kirik keset alevikku.

Oleme siin kihelkonnas pidepunkt aja ja igaviku vahel – koht, kus võiksid inimesed hingevalgust saada, ja küllap vaadatakse ootusega meie poole,“ ütleb Peeter Paenurm.
„Kirikusse võivad kõik tulla vaatama ja kuulama, ka need, kes ei ole ristitud. Kui süveneda, saab rohkem teada. Koguduse tegemistest jagame infot me kodulehel ja Facebookis, selle eest hoolitseb Mari Paenurm.“
Aasta jooksul on toimunud mitu leerikursust, tänavu suvel oli ka noorteleer ja leerilaager. Suvel korraldati laste- ja perede kolmepäevane laager. Mais osales Kuusalu kirik muuseumiöö programmis. Koos naiskodukaitse Kuusalu jaoskonna liikmetega tähistati augustis isamaalise piknikuga Eesti taasiseseisvumispäeva.
Kirikuõpetaja abikaasa Mari Paenurme eestvedamisel on hakatud arutama, kuidas korrastada kiriku aeda. Euroopa avatud aedade päeva raames avati suve alguses tema eestvedamisel vanas pastoraadis fotonäitus kirikaiast läbi aastakümnete ning räägiti Kuusalu kirikuaia ajaloost ja kiviaedade taastamisest.
Mari Paenurm on ka septembris alustatud avatud kogukonnaõhtute peakorraldaja – kogudusemajas üle nädala toimuvatel kokkusaamistel „Jäljed kirikuaias“ tutvustatakse Kuusalu kirikuga seotud ja Eestis laiemalt tuntud inimesi ning räägitakse ka ajaloolistel teemadel.
Peeter Paenurm on Kaitseliidu peakaplan, Kuusalu kogudust teenib põhitöö kõrvalt. Isamaaliste ürituste kohta lausub ta, et Eestis on paljud kirikuõpetajad Kaitseliidu liikmed ja koostöö isamaaliste ürituste läbiviimisel on loogiline.
Väike kogudus ja suured plaanid
Lõppeva aasta suurimaks ettevõtmiseks nimetab Peeter Paenurm koguduse nõukogu valimisi, mis toimusid korraliselt Eesti kõigis kogudustes: „On rõõm, et suutsime uue nõukogu valida senise 7-liikmelise asemel 15-liikmelisena. Kui tulin koguduse juurde ametisse, olid mõnedki inimesed koguduse tegevusest kõrvale jäänud. Väga hea meel on ka selle üle, et Martin Urva oli nõus juhatuse esimehena jätkama, kuigi vahepeal astus kõrvale.“
Küsimusele, kui palju on koguduses liikmeid, vastab ta, et hingekirjas on inimesi üle poole tuhande. Liikmete andmebaas vajab korrastamist, aga nõukogu valimistel oli täiskogu nimekirjas 130 liiget.
„Kohalikke inimesi, kes on ristitud, ka leeris käinud, on tegelikult päris palju. Kõik on teretulnud osalema koguduse ettevõtmistes. Kui inimesed on valmis ise rohkem kaasa tegutsema ja ka rahaliselt toetama, on võimalik paljusid asju ette võtta. Kiriku korda tegemine on minu jaoks väga oluline, seejärel saab rääkida vana pastoraadi remondi lõpetamisest. Kriku remondist veel olulisem on koguduse usalduse taastamine ja inimhingede parandamine.“
Kuusalu kiriku katusefondi eriarve Swedbankis: EE032200221017738775.
Saaja: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kuusalu Laurentsiuse kogudus.
Selgitusse märkida annetaja isiku või firma nimi ja isiku- või registrikood.








