Keskkonnaamet palub kodude lähedal huntide ja karudega olnud juhtumitest kindlasti teatada telefonil 1247.
Möödunud nädalal viisid hundid Kuusalu vallas Hirvli külas koduhoovist ära ketis olnud koera. Paar päeva hiljem murdis hundikari koera ühes Kodasoo küla talus. Kohalike elanike sõnul on Kuusalu vallas viimasel ajal olnud mitu koerte murdmise juhtumit alates Saunja külast kuni Sigula ja Hirvlini. Sealsed elanikud on näinud hunte, kui on käinud päeva ajal metsas seenel, ja hunte on pimedal ajal märgatud ka kodude lähedal. Õhtuti on sealkandis kuulda huntide ulgumist. Üks Hirvli elanik kirjeldas Sõnumitoojale, et nende pere ei julge huntide tõttu enam oma metsaäärses kodus õhtusel ajal õues liikuda.
Eelmisel pühapäeval ründas hundikari Anija vallas Pillapalu külas koera. Oma koera huntide küüsist ära päästnud peremees postitas juhtumi kohta info ja hoiatuse Aegviidu Facebooki-võrgustikku. Ta kirjutas, et koer on tugevasti kannatada saanud, ja ka seda, et koerale appi minnes nägi nelja hunti.
Kuusalu jahiseltsi juhatuse liige Marek Klais kinnitas toimetusele, et hundikari on viimasel ajal Kuusalu ja Kahala jahiseltsi jahimaadel liikvel ning murrab taludes koeri. Sellest räägivad inimesed omavahel ja annavad ka teada jahimeestele. Ent hunte praegu küttida ei tohi, hundijaht algab 1. novembrist.
Kahala jahiseltsi liikme Alar Tammepärgi sõnul on Kuusalu vallas tegu kuni kümnepealise hundikarjaga, kus on kolm täiskasvanud hunti ja seitse poega. Hundid on üsna julged, inimesi ei karda ega pelga minna ka koduõuedesse. Tema teada on suve jooksul Kuusalu vallas murtud kokku kuus-seitse koera.
Jahimehed soovitavad sealkandis viia koerad õhtuks ja ööseks huntide eest varjule kinnisesse ruumi.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütles Sõnumitoojale, et Kuusalu vallas on teatatud ja materjal kogutud koera murdmise ühest juhtumist. See oli Saunja külas, jahinduse spetsialist käis sündmuskohal, vaatas paiga üle ja vormistas akti. Teistest koerte murdmise juhtumitest keskkonnaametile teatatud ei ole.
„Hundijaht algab novembris ja veel ei ole teada, kui palju hunte võib tänavu küttida. Oleme mõnikord väljastanud huntide küttimiseks eriloa, aga enamasti seoses lammaste murdmisega. Eriloaks peab olema tõsine põhjus. Kui tegu on süstemaatiliselt koeri murdva hundikarjaga, siis see on probleemne kari, kelle liikumist ja tegevust tuleb jälgida. Otsustada saab eriloa väljastamist ainult siis, kui on olemas tõendatud materjal murdmiste kohta. Seetõttu palume kõigist huntide rünnakutega seotud juhtumitest keskkonnaametile teada anda – helistada telefoninumbril 1247 või saata e-kiri keskkonnaameti üldmeilile või helistada jahinduse spetsialistile,“ rääkis ta.
Keskkonnaameti spetsialistid julgustavad juhtumitest teada andma ka siis, kui koera pole ketis hoitud, vaid lastud tal vabalt ringi joosta, sest kõige olulisem on kõik juhtumid fikseerida. Keskkonnaamet ei jälgi, kui nõuetekohaselt on koera hoitud, tähtis on saada võimalikult täpne ülevaade, et osata hinnata huntide küttimise vajadust ja küttimislubade jaotamist piirkonniti.
Karujaht kestab oktoobri lõpuni
Ka karusid on Ida-Harjumaa metsades tänavu taas palju, neid on näinud nii marjulised-seenelised kui märgatud kodude lähedal. Eestis võib seekordsel jahihooajal, mis kestab 1. augustist kuni 31. oktoobrini, küttida kokku 96 karu. Harjumaale anti karu küttimiseks 11 luba, kõik 11 karu on kütitud. Ida-Harjumaal kütiti kokku 4 karu – Voose, Nahe, Kahala ja Lääne-Lahemaa jahiseltsi jahimaadel.
Aimar Rakko rõhutab, et karukahjustuste kohta tuleks samuti alati teada anda keskkonnaametile. Kui ka pole suuri kahjustusi, et taotleda hüvitist, on oluline, et juhtum saaks fikseeritud ning oleks olemas kinnitatud info sellest, kuidas karud on käinud koduõues või selle vahetus läheduses lõhkumas, sest see ei ole metslooma normaalne tegevus.