
Neljapäeval, 20. aprillil käisid Kuusalu ja reedel, 5. mail Anija vallamajas Kadri Auväärt kaitseministeeriumist, Kaupo Kaasik ja Elari Kalmaru riigi kaitseinvesteeringute keskusest (RKIK) ning Siim Vuntus kaitseväe peastaabist.
Kohtumiste eesmärk oli kõnelda Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringusse (REP) omavalitsuste tehtud ettepanekutest – kas ja kuivõrd nendega REPis arvestatakse.
„Leppisime kokku, et paralleelselt riigi eriplaneeringuga hakatakse koostama Soodla harjutusvälja kasutuseeskirja. Kasutuseeskirjas saab täpsustada, milliseid relvi harjutusväljal hakatakse kasutama, ka nende kasutamise aja ja mahu, mille ületamise korral kooskõlastatakse tegevused kohaliku omavalitsusega,“ ütles kaitseministeeriumi keskkonnapoliitika ja ruumilise planeerimise juht Kadri Auväärt.
Ta lisas, et kummagi valla juhtidega lepiti kokku ka edasise koostöö kohad.
Siim Vuntus andis omavalitsusjuhtidele ülevaate Eestis kaitseväe õppeprotsessist, millised on Eesti harjutusväljad, kui suur nende kasutamisintensiivsus, kui palju tehakse kusagil laske-, kui palju taktikalisi harjutusi ja manöövreid.
Maikuu jooksul kohtuvad ministeeriumi ja kaitseinvesteeringute keskuse esindajad ka Soodla Kaitseks MTÜ liikmete ja piirkonna külavanematega.
Kuusalu vallas
Kuusalu vallamajas toimunud kohtumisel osalesid Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt, vallavolikogu esimees Ulve Märtson ning teede- ja majandusspetsialist Madis Praks.
Ulve Märtson kommenteeris, et jäi kohtumisega rahule: „Saime vastused vallavalitsuse esitatud ettepanekutele. Meile selgitati, et suur osa planeeringust on veel sellises staadiumis, kus alles arutatakse ja kavandatakse. Keskkonnamõjude hindamised alles toimuvad. Kokkusaamisel keskendusime vallaelanike võimalikele muredele – müra, harjutusväljadel toimuvate tegevuste ajakava, laskmised nädalavahetustel ja öösiti, ühendusteed, metsa puhvertsoon ümber harjutusvälja. Väga sümpaatne oli, et kaitseministeeriumi ja RKIKi esindajad pakkusid harjutusvälja juurdepääsutee küsimuses välja uue võimaliku lahenduse – Kahala viaduktilt võiks teha Hirvli teeristist otsetee mööda põllu äärt, siis ei satuks suured ja rasked masinad suhteliselt kitsale külavaheteele ega sõidaks elumajade vahetus läheduses. Ka pakuti, et kui sealne külarahvas tunneb vajadust, võiks rajada kergliiklustee teeristist kuni Kahala viadukti all olevate bussipeatusteni. Liiapeksi küla läbiva võimaliku juurdepääsutee kohta öeldi, et see pole esialgu päevakorras ja tuleks arutusele alles siis, kui Tallinna-Narva maanteel on Loksa teeristi viadukt välja ehitatud. Rõhutati muidugi, et need kõik on esialgsed mõtted.“
Külalised kaitseministeeriumist teatasid Kuusalu vallamajas, et edaspidi soovivad harjutuvälja naabruses paiknevate külade inimestega korraldada eraldi kohtumisi, et planeeritavat selgitada väiksemas ringis.
Anija vallas
Anija vallas osalesid kohtumisel kaitsestruktuuri esindajatega volikogu esimees Jaanus Kalev ja vallavanem Riivo Noor.
Nad hindasid mitmetunnise arutelu väga positiivseks ning tunnustasid, et ministeeriumi ja kaitseinvesteeringute keskuse esindajad olid valmis ka kompromissideks.
Esimese teemana oli kõne all harjutusvälja laienemisega kaasnev mürahäiring, mis on piirkonna elanike jaoks vallajuhtide sõnul kõige põletavam teema. Kaitseministeeriumi esindaja selgitas, kui REPi koostamise käigus hinnatakse harjutusvälja mõjusid juhul, kui seal toimuksid harjutused 300 päeval aastas, siis ei tähenda see, et seal hakatakse kindlasti 300 päeval aastas tulistama.
„Tegin ettepaneku, et ministeerium ütleks välja, milline hakkab praeguse info kohaselt olema harjutusala kasutusintensiivsus ning millistest relvadest ja kui tihti hakatakse seal laskma. Võibolla on raskerelvadest laskmisi vaid paarikümnel päeval aastas, kuid me ei tea seda,“ lausus vallavanem.
Ta lisas: „Kuna Soodla harjutusväli on suhteliselt väike, on plaan viia keskpolügoonilt sinna üle harjutamised väiksemate relvadega, et suurel keskpolügoonil saaksid toimuda suuremad õppused raskerelvadega. Rääkisime ka müraseintest ning leidsime koos mõned võimalikud lahendused.“
Riivo Noor selgitas, kui raskerelvadest tehakse statsionaarseid kindlate märkide pihta tulistamisi, on võimalik müratekitaja juurde ehitada müraseinad. Raskem on müra tõkestada siis, kui lastakse liikuva tanki või suurtüki pealt.
„Kui selliseid laskmisi, mida müraseinaga tõkestada ei saa, on mõnekümnel päeval aastas, siis ehk polegi häiring nii suur,“ arvas ta.
Kohtumise teine suurem teema oli ühendusteed. Valla ettepanek oli loobuda vähemalt ühest Soodla harjutusvälja ja keskpolügooni vahelisest ühendusteest. Ministeeriumi ja RKIKi esindajad vastasid, et sellisel juhul peaksid suured sõjamasinate kolonnid hakkama liikuma ka Piibe maanteel.
„Meile kinnitati, et leitakse lahendus ühendusteede ristumisel suusa- ja terviseradadega, et uued teed ei lõhuks praeguseid väljakujunenud matka- ja spordiradu. Rääkisime ka harjutusala läänepiiri nihutamisest, et Soodla veehoidla lõunakallas jääks harjutusalast välja. Usun, et selles osas on võimalik kompromiss, lubati, et see ettepanek vaadatakse üle,“ rääkis Riivo Noor.
Kadri Auväärt kinnitas Sõnumitoojale, et harjutusvälja mõjude leevendamiseks kaalutakse, millises ulatuses on võimalik osa Soodla veehoidla alast harjutusvälja piirist välja jätta.
Kohtumisel arutati ka valla ja kaitsejõudude koostöös Piibe maantee äärde kergliiklustee rajamist Soodlast kuni Kõrvemaa matka- ja suusakeskuseni. Vallavanem selgitas, et sinna ei soovita kolme meetri laiust asfaltteed, pigem natuke kõvema kattega looduslähedast matka- või pinnaseteed: „Leppisime kokku, et vallavalitsus hakkab kergtee eskiisi tegema ja teekoridori paika panema ning vaatame, kuidas saame kaitseministeeriumiga kokkuleppele. Kogu senine kaitseministeeriumilt saadud toetusraha kulub kergliiklustee projekteerimiseks, ehitamiseks sellest ei jätku. Loodame, et ministeerium toetab ehitamist, sest kogukond peab harjutusväljaga seotud häiringu eest midagi vastu saama.“
Riivo Noor märkis positiivsena kaitseministeeriumi esindaja lubadust, et paralleelselt riigi eriplaneeringuga hakatakse koostama Soodla harjutusvälja kasutuskorda, kuhu pannakse kirja konkreetsed tingimused, mida vald ja kogukond on soovinud – näiteks kuidas tuleb õppustest teavitada, millistel kellaaegadel tohib nädalavahetustel mürarikkaid laskeharjutusi alustada: „See on väga mõistlik, on ju selge, et eriplaneeringuga pole võimalik sätestada, et laupäeval ei tohi enne kella üheksat pauku teha.“
Ta märkis, et kui sügisel uuesti kokku saadakse, pannakse kirja juba konkreetsed kokkulepped.
Valdade ja MTÜ koostöö
Aprillis kohtusid Anija ja Kuusalu vallajuhid ka Soodla Kaitseks MTÜ esindajatega. MTÜ eestvedamisel otsustati tellida esmane juriidiline hinnang, kuidas saaksid omavalitsused enda õigusi kaitsta ja oma elanike huvide eest seista, kui Soodla harjutusvälja eriplaneeringus nendega ei arvestata. LEADELL Pilv Advokaadibüroo on pakkunud välja esmase tegevuskava, mida sel juhul tuleks teha. Selle töö eest tasusid Anija ja Kuusalu vald kumbki 1000 eurot.
„Mina loodan siiski, et jõuame rahuldavatele kokkulepetele ilma kohtu ja oma õiguste kaitsmiseks advokaate palkamata. Näen, et meil on võimalik läbirääkimistega leida kompromisse ning ka teine pool on valmis neid otsima,“ sõnas Anija vallavanem.