Kuusalu esietendus läks suure publikumenuga

2648

„Uskumatu, mis toimus, lapsi oli palju, seisti püsti,” kirjeldas VÄINO ESKEN Kuusalu näiteringi lastetüki esietendusele tulnud vaatajate rohkust.


Naff-Naff MAREK PISPEA, Lumivalgeke KRISTEL EENSOO, Unemati VIIVE MARNAT, Punamütsike TIIA KUMM ja Saabastega Kass KAUPO RÜÜTSALU peavad aru, kuidas sassis muinasjutud paika saada.

Laupäeval, 12. juunil esi­etendus Kuusalu rahvamajas kohaliku autori Eneli Sepa lastenäidend „Kadunud muinasjutt”. Tükk võeti soojalt vastu, emad-isad kiitsid, et näitlejad suutsid kuni etenduse lõpuni laste tähelepanu köita, neid piltlikult öeldes peos hoida ning kaasa mõtlema ja rääkima panna.

Aktiivne publik andis omakorda näitlejatele hoogu juurde ning improviseeriti planeeritust enam – just laste kaasa haaramiseks või kohati ka maha rahustamiseks.

Näidendi tegid eriliseks äratuntavad muinasjututegelased erinevatest lugudest, ekstra selleks tükiks loodud laulud ja heliefektid, kunstniku abiga valminud lavakujundus ja meisterlikud näitlejad.

Lavastaja Vendo Peebo jutustas, et tegu on tellimustööga. Ta palus Eneli Sepal kirjutada lastenäidend, kus saavad kokku mitme muinasjutu tegelased ja tekib segadus. Autor valis kangelased  ning mõtles süžee.

Vendo Peebo: „Kuna vald sel aastal ringidele nii-öelda pastlaraha ei eraldanud, võib öelda, et tegu on peaaegu null-eelarvega valminud lavastusega. Väga palju on aidatud vabatahtlikult, tükk on sündinud sisuliselt heategevusena. Kui need panused arvestada õiglastesse turuhindadesse, oleks tulnud tasuda umbes 100 000 krooni.”

Eneli Sepa kirjutatud laulusõnadele komponeeris viisid, arranžeeris, õpetas näitlejaid laulma ja käis nendega Tallinnas stuudios salvestamas muusikaprodutsent, helilooja Külli-Katri Esken – Kuusalu näitetrupi staažikama näitleja Väino Eskeni minia, kes eelmisel aastal asus perega elama Kuusallu.

Lavakujunduse tegi Väino Esken, teda aitas viimistlemisel kunstnik Olaf Rattasepp Valkla külast. Kostüümid nuputasid ja valmistasid näitlejad – põhitingimus oli, et  näek­sid välja nii, nagu muinasjutukangelasi on kujutatud raamatutes või multifilmides.

Lavastaja vanem poeg aitas meisterdada näidenditegelaste fotodega suured märgid, mida saab etendustel osta. Fotod tegi ja arvutigraafikaga aitas lavastaja ristitütar Kristel Eensoo Tallinnast. Tema osales Kuusalu näiteringi Latern eelmises lavastuses „Mamma” ja on lastetükis nüüd Lumivalgekese rollis.

Punamütsikest mängib Tiia Kumm, Saabastega Kassi Kaupo Rüütsalu, Unematit Viive Marnat, ämblikku Elvi Reinvald, nõida Terje Multer, põrsakest Naff-Naffi Marek Pispea ning muinasjutuvestjat Väino Esken.

Valgustaja on Tiit Luhari. Grimmi teevad näitlejad ise. Helipuldi taga istub muusika ja heliefektide autor Külli-Katri Esken.

Eneli Sepp ütles, et jäi esietendusega väga rahule: „Tundus, et näidend töötas laste peal. Muusika on ilus, Külli-Katri on teinud väga head lood. Ka lavakujundus on kaunis, tõesti nagu muinasjutus. Lapsed elasid kaasa õigetes kohtades ja kohati isegi rohkem, kui oskasin arvata. Nõid esialgu ehmatas mõned lapsed ära, võib-olla oleks tulnud vanematel eelnevalt rohkem selgitada, et see pole päris, vaid on teater, kus inimesed mängivad tegelasi. Aga lõpuks harjuti.”

Eneli Sepa näidenditest on Kuusalu trupp laval mänginud nelja. Seda, kui palju näidendeid kokku on kirjutatud, ei osanud autor öelda. Lastenäidendeid on tal praeguseks kolm ja need kõik on lavastatud Kuusalus.

„See näidend sündis kiiresti. Esialgu ei teadnud, mida teen, aga ühe pooletunnise autosõiduga oli asi selge ja siis kirjutasin ruttu. Kuna tunnen Kuusalu näitlejaid, kujutasin ette, kes ja kuidas võiks mängida.
Lavastajale seda ei ütelnud, aga kui hakata mõtlema, siis jagas ta osad üsna samamoodi, kui ette kujutasin.”

Eneli Sepp rääkis veel, et käis proovis talvel koos enda lastega, siis kostüüme polnud ega muid kujundusi. Seetõttu ootas ise ka huviga, kuidas lavastus välja paistab. Ja oli tervikust vaimustuses – ongi laval nagu päris muinasjutt. Kuusalu näitlejad on sedavõrd profid, et vahet pole, kas vaatad neid või kutselist teatrit.

Näitlejad jutustasid, et proovid algasid laulude õppimisega, Külli-Katri Esken oli kohal ja saatis klaveril.
Iselaadne elamus oli ka lindistamine Are Jaama stuudios. Kes koorides ja mujal rohkem laulnud, need said kiiremini hakkama. Kel vähem kogemust, sel läks rohkem aega. Laulud lastakse etenduse ajal plaadilt, et kostaksid paremini publikuni. Näitlejad laulavad samas kaasa.

Muusika ja lauludega lastetükke on olnud Kuusalu näiteringil ka varem. Näiteks Puhhi näidendites, aga siis laulsid näitlejad otse.

Väino Esken: „Lastetükk koolitab palju, on raskem mängida, peab laste tähelepanu üleval hoidma. Ka selle näidendiga on plaanis minna küladesse esinema, on juba kutsutud mitmele poole. Lastenäidend ongi sellest hea, et saab palju mängida. Kuigi „Vedelvorsti” oleme mänginud kõige rohkem – 24 korda. Aasta tagasi esietendunud „Mammaga” oleme laval olnud 14 korral.”