Vihasoo trupp kujutab kalurikolhoosi elu

2355

Laupäeva, 12. juuni õhtul esietendus Vihasoo näiteringi „Meri mehi ei peta”.

Albert Uustulnd on näidendi kirjutanud oma romaa­ni „Meri, mehed ja jumalad” ainetel. Rakvere Teater mängis sama tükki nimega „Naistele mehed, meestele meri”.

Vihasoo lavastaja Andres Napp rääkis, et esialgu oli plaan tuua lavale näidend „Pidžaama kuuele”, kuid selle tekstile oleks pidanud Pärnu Teatrisse järele minema. Seetõttu hakkas ta uurima Eesti näidendite raamatut ning leidis Albert Uustulndi loo pealkirja. Selle näidendi teksti andis Üllar Saaremäe Rakvere Teatrist, seega palju lähemalt.

Vihasoo trupp on taas suur, osatäitjaid 14. Üht peategelast, traaleri kaptenit Anti Varkjat mängib Tanel Vaarmets. Kandvad rollid on ka Maarika Rohil, kes on müüja Poe Aime rollis, ning Meelis Allemannil rannavaht Tendri Laasi ja Gerta Allemannil suitsutsehhi juhataja Reku Riina osas.

Margus Kesküll mängib traali kaptenit Laidre Reinu, Argo Tammemäe traalmeistrit ja pillimeest Laiu Priitu, Sten-Erik Tammemäe rannavaht Laidre Jaani. Kalureid mängivad Andres Napp, kes on Simmu Sass, ning Raivo Nurmsalu, kelle tegelase nimi on Adru Peeter.

Mart Nurmsalu teeb kaasa noore madruse Kilu ja Jaanus Kallaste parteisekretäri rollis. Külanaisi kujutavad Merle Krüsban (Simmu Miina) ja Aili Raudla (Lautri Leeni). Tiia Andre tegelaskuju on kooliõpetaja Rauna Hilja.

Esietendust vaadanud Kaja Hinn Kuusalust kommenteeris, et on üles kasvanud Kolga-Aabla kalurikülas ning lavastuses oli palju äratundmiskohti. Kas või see, et igas külas olid oma uudishimulikud naised, kes vaatasid pidudel, mis kellelgi seljas või kellega tantsitakse.

Paari-kolmekümne aasta tagust aega tuletab lavastus meelde veel mitmel moel. Omaette huvipakkuv on kaupluseriiul, kuhu on ritta pandud nõukogudeaegset toodangut – kunagiste etikettidega Žiguli-õlu, limonaad Düšess, Värska Vesi ning kangema kraami pudeleid. Riiulile oli toodud veidi ka selleaegseid riideesemeid. Näiteks siidiöösärk ja roosa rinnahoidja, millel veel tookordne tootjasilt küljes, valmistatud aastal 1978. Kalurite saapad ja tööriided on pärit samuti kolhoosiajast.

Vanu pudeleid tõi Meelis Allemann enda kogust. Värska pudeli ja riideesemed andis Aili Raudla. Ta jutustas, et isa ostis omal ajal Värska Vett keldrisse kastide kaupa ning lavastuses kasutatud pudel on tolleaegne originaal, see on jäänud lahti korkimata, vedelik läinud veidi sogaseks.

Üle mitme aasta taas kaasategevad Jaanus Kallaste ja Tanel Vaarmets olid pärast esi­etendust oma osatäitmisega rahul. Tanel Vaarmets jutustas, et algul, kui oli lavastaja kutsele jaatavalt vastanud, ei teadnud, et tuleb teha sedavõrd kandvat rolli: „Kui sain aru, millesse olin ennast mässinud, oli juba hilja.
Esietendusel läks paremini, kui lootsime. Tekst oli loogiline, seatud küsimuste ja vastustena ning jäi päris hästi pähe. Purjus inimest oli raske mängida, kõik koperdamised ja lonksuvõtmised tuli läbi harjutada. Kõige keerulisem oli stseen, kus pean rannavaht Laasiga juttu ajama.”

Ka Meelis Allemann nimetas rannavahi ja kapten Anti omavahelist dialoogi ning arvas, et see tuli esietendusel päris hästi välja – oli arutamist ja kandvat pausi ning ju see ka publikuni jõudis.

Päris esmakordselt tegi Vihasoo näiteringis kaasa Mart Nurmsalu. Lavastaja jutustas, et noormees hakkas osalema Vihasoo segakoori proovides ning seal pakkus talle, et oleks tarvis Kilu osasse.

Mart Nurmsalu sõnas, et lava taga oli mängukorda hullem oodata, aga kui lavale sai, siis polnud vigagi.

Järgmine etendus tuleb Vihasoos jaanilaupäeval, 23. juunil.