Kuu­sa­lu aja­loo­kon­ve­rents tu­le­kul

SVEN-OLAV PAA­VEL kon­ve­rent­si kor­ral­dus­toim­kon­nast

Lau­päe­val, 8. veeb­rua­ril kell 11-18 toi­mub Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas aja­loo­kon­ve­rents, mis on see­kord pü­hen­da­tud 800 aas­ta möö­du­mi­se­le Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na tek­ki­mi­sest ja kü­la­de ris­ti­mi­sest. Har­ju­maa val­da­dest on oma ki­hel­kon­na aja­loo­kon­ve­rent­si pi­da­nud ära ju­ba Jõe­läht­me ja Kei­la. Kuu­sa­lu aja­loo­kon­ve­rents pai­gu­tub ki­hel­kon­na juu­be­liaas­ta „Lau­rit­sast Lau­rit­sa­ni” raa­mes­se. Hu­vi­li­si oo­ta­me ala­tes kel­la 10.30. Pa­ku­tak­se hom­mi­ku­koh­vi. Kel­l 11–18 toi­mub kon­ve­rent­si et­te­kan­ne­te prog­ramm. Kor­ral­da­jad on hoo­lit­se­nud ka lõu­na­söö­gi eest. Kon­ve­rents ja lõu­naei­ne on osa­le­ja­te­le ta­su­ta. Kon­ve­rent­sil osa­le­vad mi­tu tun­tud Ees­ti aja­loo­last, kel­le et­te­kan­ne­te kuu­la­mi­se või­ma­lust ei ta­su kind­las­ti möö­da las­ta.

Tõ­nu Raid (1939) on Ees­ti geoin­for­maa­ti­ka ja kar­tog­raa­fia grand old man. Te­ma kar­tog­raa­fia ja tee­de­võr­gu uu­ri­mu­sed ei puu­du ühe­gi asus­tus­a­ja­loo­hu­vi­li­se töö­laualt. Tõ­nu Rai­di vii­ma­ne mo­nog­raa­fia kä­sit­les Har­ju­maa ris­ti­mist 1219.-1220. aas­tal ja see haa­kub ot­se­selt Kuu­sa­lu aja­loo­kon­ve­rent­si tee­ma­ga. Oma raa­ma­tu­ga seo­ses käis ta loo­du­ses lä­bi kõik Paul Jo­han­se­ni re­konst­ruee­ri­tud Har­ju­maa ris­ti­mis­ret­ked ja pai­gu­tas need kaar­ti­de­le. Kuu­sa­lu aja­loo­kon­ve­rent­sil teeb Tõ­nu Raid et­te­kan­de „Rän­na­tes ris­ti­ja­te ra­da­del“.

Ma­ri­ka Mä­gi (1968). Laiem ava­lik­kus sai te­da eel­mi­se aas­ta sep­temb­ris tund­ma seo­ses uni­kaal­se kul­la­leiu­ga, mi­da ka­jas­ta­sid Ees­ti kõik uu­di­se­ka­na­lid. Ni­melt tu­li Saa­re­maal 1700 aas­tat va­na oh­ver­da­mis­pai­ka uu­ri­des väl­ja uni­kaal­ne mao­peaot­sa­li­ne kul­last eh­te­võ­ru, mi­da on ni­me­ta­tud ka Ees­ti kõi­gi ae­ga­de väär­tus­li­ku­maks leiuks. Ma­ri­ka Mä­gi su­lest on il­mu­nud ar­vu­kalt pub­li­kat­sioo­ne.

Te­da on ni­me­ta­tud ka aja­loo po­pu­la­ri­see­ri­jaks, ku­na suu­dab kir­ju­ta­da aja­loost üh­tae­gu aru­saa­da­valt ja tõ­si­selt­võe­ta­valt. Sel­le näi­teks on te­ma „Vii­kin­giaeg­ne Ees­ti” (2017), sa­mu­ti koos­töö­na val­mi­nud „Taan­las­te ris­ti­sõ­da Ees­tis” (2019). Kuu­sa­lu aja­loo­kon­ve­rent­sil on Ma­ri­ka Mä­gi et­te­kan­de peal­ki­ri „Kuu­sa­lu vii­kin­gia­jast kes­kae­ga: Ees­ti üli­kud ja Taa­ni isan­dad”.

Kal­le Kroon (1966). Te­gu on vä­ga oma­näo­li­se Ees­ti aja­loo­la­se­ga, kel­le uu­ri­mis­vald­kond on Root­si aeg. Kal­le Kroon lõ­pe­tas Tar­tu Üli­koo­li aja­loo eriala 1992. aas­tal. Te­ma tun­tuim mo­nog­raa­fia on „Kol­me lõ­vi ja Grei­fi all Põh­ja­sõ­jas” (2007), mis uu­rib eest­las­test ja lät­las­test koos­ne­vaid rah­vus­väeo­sa­sid Root­si ar­mees.

Kuu­sa­lus rää­gib Kal­le Kroon Root­si aja al­gu­ses meie mail te­gut­se­nud hu­vi­ta­vast isi­kust – Jo­han De la Blan­que’st, kes võt­tis ku­nin­gas Jo­han III kor­ral­du­sel 1585. aas­tal pä­rast Pon­tus De la Gar­die sur­ma üle Kol­ga mõi­sa hal­da­mi­se ja te­ma kõi­ki­de las­te sea­dus­li­ku eest­kos­te. De la Blan­que on oma rah­vus­va­he­lis­te si­de­me­te ning ra­han­dus­li­ku ja sõ­ja­li­se te­ge­vu­se poo­lest kaht­le­ma­ta üks hu­vi­ta­va­maid te­ge­la­si, kes 16. sa­jan­di lõ­pul ka oli seo­tud Kuu­sa­lu ümb­rus­kon­na­ga. Kal­le Kroo­ni laiem hu­vi on see­juu­res ka De la Blan­que’i isi­ku­loo tin­gi­mus­te kau­du kir­jel­da­mi­ne, mil­lest ku­ju­nes Root­sist 17. sa­jan­dil piir­kond­lik im­pee­rium. Kal­le Kroon esi­neb tee­mal „Kuu­sa­lu Root­si ajal: De la Blan­que`ist Põh­ja­sõ­ja­ni.”

Gur­ly Ved­ru (1970) on ar­heo­loog, kel­le käe all on toi­mu­nud val­dav ena­mus taa­s­ise­seis­vu­mi­se järg­sel ajal Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nas lä­bi­vii­dud ar­heo­loo­gi­li­si uu­ri­mu­si ja avas­tu­si. Gur­ly Ved­ru tööd ei pa­ku hu­vi aga vaid kit­sa­le rin­gi­le, sest te­ma laie­ma­le lu­ge­jas­kon­na­le suu­na­tud pub­li­kat­sioo­nid on kan­tud in­ter­dist­sip­li­naar­sest taot­lu­sest – Gur­ly Ved­ru ase­tab ar­heo­loo­gia maas­ti­kuar­hi­tek­tuu­ri kon­teks­ti ja loob ise­gi seo­sed mui­na­s­aja ini­me­se men­taal­su­se ja kul­tuu­ri­li­se kon­teks­ti uu­ri­mi­se­ga. Kuu­sa­lu aja­loo­kon­ve­rent­sil peab Gur­ly Ved­ru et­te­kan­de tee­mal „Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na mui­na­saeg­ne asus­tus ja maas­ti­ku­ka­su­tus: muu­tu­sed ja jär­je­pi­de­vus”.

Piia Sandra Sandrak (1995) on noorema põlvkonna ajaloolane, kes on pärit Kolgast. Ta lõpetas Tallinna Ülikooli bakalaureuse cum laude 2019. aastal ning tema lõputöö oli Ojamaa tsistertslaste Roma kloostri tegevusest Kolgas. Samal teemal räägib ta ka Kuu­salu ajalookonverentsil.

Kol­ga Muu­seu­mi ju­ha­ta­ja Ul­vi Meier rää­gib mõi­sa­too­dan­gu tee­kon­nast här­ras­te toi­du­laua­ni. Kai­sa Lin­no Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jast tut­vus­tab La­he­maa mä­lu­maas­ti­ke pro­jek­ti ja sel­le raa­mes val­mi­nud ma­ter­ja­le.

Sten Berg­lund rää­gib Joa­ves­ki kü­la koh­ta märt­si­kuus il­mu­vast raa­ma­tust. Kü­la aja­loo tal­le­ta­mi­se idee tek­kis 2018. aas­ta su­vel. Poo­le­tei­se aas­ta­ga on „Joa­ves­ki kü­la lu­gu” kaan­te va­he­le saa­nud. Sel­le au­to­rid on Joa­ves­kilt pä­rit Sten Berg­lund, Mar­ju Verk ja Kers­ti Aas­mets. Li­saks Joa­ves­ki kü­la­le on raa­ma­tus kä­sit­le­tud ka põ­gu­salt Nõm­me­ves­ki kü­la aja­lu­gu, ku­na naa­ber­kü­la oli seo­tud Joa­ves­ki vab­ri­ku­ga nii hüd­ro­elekt­ri­jaa­ma kui ka vab­ri­ku­töö­lis­te ma­ja­de tõt­tu. Raa­ma­tu koos­ta­mi­se­le ai­tas kaa­sa La­he­maa mä­lu­maas­ti­ke pro­jekt, mil­le raa­mes val­mi­sid kü­la­de aja­loo­li­sed õien­did.

Joa­ves­ki ja Nõm­me­ves­ki kü­la­de­le va­ne­mat aja­lu­gu on se­ni vä­he uu­ri­tud. Raa­ma­tus on tal­le­ta­tud Joa­ves­ki­ga seo­tud ini­mes­te mä­les­tu­sed. Li­saks ar­hii­vi­de­le on ka­su­ta­tud ka laie­ma­le üld­su­se­le tund­ma­tuid al­li­kaid, näi­teks Joa­ves­ki alg­koo­li kroo­ni­kat.

Kon­ve­rent­si vii­ma­ses osas toi­mub al­la­kir­ju­ta­nu koos­ta­tud Kuu­sa­lu fo­toal­bu­mi „Kuu­sa­lu ale­vik va­na­del ja uu­tel fo­to­del” esit­lus. Ma­hu­kas kõ­va­kaan­te­ga raa­ma­tus on aval­da­tud 365 Kuu­sa­lu ale­vi­ku fo­tot ala­tes 19. sa­jan­di lõ­pust ku­ni tä­na­päe­va­ni väl­ja. Va­nad fo­tod pä­ri­ne­vad kok­ku 46-st era­ko­gust, mil­lest vaid mõ­ni ük­sik on se­ni trü­kis aval­da­tud. Raa­ma­tus leiab lu­ge­ja veel põ­gu­sa üle­vaa­te Kuu­sa­lu kan­dis te­gut­se­nud fo­to­graa­fi­dest ja Kuu­sa­lu ale­vi­ku ehi­tus­li­kust ku­ju­ne­mis­loost. Loo­de­ta­vas­ti pa­kub fo­toal­bum avas­ta­mis- ja mee­nu­ta­mis­rõõ­mu nii noor­te­le kui va­na­de­le ning ai­tab väär­tus­ta­da ko­ha­lik­ku fo­to­pä­ran­dit, kut­su­des üles se­da ko­gu­ma ja hoid­ma. Raa­mat kas­vas väl­ja 2019. aas­ta jaa­nua­ris Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas val­la juu­be­li­le pü­hen­da­tud aja­loo­se­mi­na­ri raa­mes koos­ta­tud näi­tu­sest „Kuu­sa­lu ale­vik va­na­del fo­to­del”. Al­bum il­mub Lau­rent­siu­se selt­si egii­di all, mis tä­his­tab käe­so­le­val aas­tal oma te­ge­vu­se 10. aas­ta­päe­va.

Aja­loo­kon­ve­rent­si ju­hi­vad Al­lan Ala­kü­la ja Ott Sand­rak, kor­ral­da­vad Kol­ga­kü­la selts, Vel­jo Tor­mi­se kul­tuu­ri­selts ja Kol­ga muu­seum, ra­has­tab Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus. Rah­va­ma­ja fua­jees on üle­val mõ­ned ki­hel­kon­na kaar­did, müüak­se fo­toal­bu­mit ja kü­la­de aja­loo­li­si õien­deid.