SVEN-OLAV PAAVEL konverentsi korraldustoimkonnast
Laupäeval, 8. veebruaril kell 11-18 toimub Kuusalu rahvamajas ajalookonverents, mis on seekord pühendatud 800 aasta möödumisele Kuusalu kihelkonna tekkimisest ja külade ristimisest. Harjumaa valdadest on oma kihelkonna ajalookonverentsi pidanud ära juba Jõelähtme ja Keila. Kuusalu ajalookonverents paigutub kihelkonna juubeliaasta „Lauritsast Lauritsani” raamesse. Huvilisi ootame alates kella 10.30. Pakutakse hommikukohvi. Kell 11–18 toimub konverentsi ettekannete programm. Korraldajad on hoolitsenud ka lõunasöögi eest. Konverents ja lõunaeine on osalejatele tasuta. Konverentsil osalevad mitu tuntud Eesti ajaloolast, kelle ettekannete kuulamise võimalust ei tasu kindlasti mööda lasta.
Tõnu Raid (1939) on Eesti geoinformaatika ja kartograafia grand old man. Tema kartograafia ja teedevõrgu uurimused ei puudu ühegi asustusajaloohuvilise töölaualt. Tõnu Raidi viimane monograafia käsitles Harjumaa ristimist 1219.-1220. aastal ja see haakub otseselt Kuusalu ajalookonverentsi teemaga. Oma raamatuga seoses käis ta looduses läbi kõik Paul Johanseni rekonstrueeritud Harjumaa ristimisretked ja paigutas need kaartidele. Kuusalu ajalookonverentsil teeb Tõnu Raid ettekande „Rännates ristijate radadel“.
Marika Mägi (1968). Laiem avalikkus sai teda eelmise aasta septembris tundma seoses unikaalse kullaleiuga, mida kajastasid Eesti kõik uudisekanalid. Nimelt tuli Saaremaal 1700 aastat vana ohverdamispaika uurides välja unikaalne maopeaotsaline kullast ehtevõru, mida on nimetatud ka Eesti kõigi aegade väärtuslikumaks leiuks. Marika Mägi sulest on ilmunud arvukalt publikatsioone.
Teda on nimetatud ka ajaloo populariseerijaks, kuna suudab kirjutada ajaloost ühtaegu arusaadavalt ja tõsiseltvõetavalt. Selle näiteks on tema „Viikingiaegne Eesti” (2017), samuti koostööna valminud „Taanlaste ristisõda Eestis” (2019). Kuusalu ajalookonverentsil on Marika Mägi ettekande pealkiri „Kuusalu viikingiajast keskaega: Eesti ülikud ja Taani isandad”.
Kalle Kroon (1966). Tegu on väga omanäolise Eesti ajaloolasega, kelle uurimisvaldkond on Rootsi aeg. Kalle Kroon lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala 1992. aastal. Tema tuntuim monograafia on „Kolme lõvi ja Greifi all Põhjasõjas” (2007), mis uurib eestlastest ja lätlastest koosnevaid rahvusväeosasid Rootsi armees.
Kuusalus räägib Kalle Kroon Rootsi aja alguses meie mail tegutsenud huvitavast isikust – Johan De la Blanque’st, kes võttis kuningas Johan III korraldusel 1585. aastal pärast Pontus De la Gardie surma üle Kolga mõisa haldamise ja tema kõikide laste seadusliku eestkoste. De la Blanque on oma rahvusvaheliste sidemete ning rahandusliku ja sõjalise tegevuse poolest kahtlemata üks huvitavamaid tegelasi, kes 16. sajandi lõpul ka oli seotud Kuusalu ümbruskonnaga. Kalle Krooni laiem huvi on seejuures ka De la Blanque’i isikuloo tingimuste kaudu kirjeldamine, millest kujunes Rootsist 17. sajandil piirkondlik impeerium. Kalle Kroon esineb teemal „Kuusalu Rootsi ajal: De la Blanque`ist Põhjasõjani.”
Gurly Vedru (1970) on arheoloog, kelle käe all on toimunud valdav enamus taasiseseisvumise järgsel ajal Kuusalu kihelkonnas läbiviidud arheoloogilisi uurimusi ja avastusi. Gurly Vedru tööd ei paku huvi aga vaid kitsale ringile, sest tema laiemale lugejaskonnale suunatud publikatsioonid on kantud interdistsiplinaarsest taotlusest – Gurly Vedru asetab arheoloogia maastikuarhitektuuri konteksti ja loob isegi seosed muinasaja inimese mentaalsuse ja kultuurilise konteksti uurimisega. Kuusalu ajalookonverentsil peab Gurly Vedru ettekande teemal „Kuusalu kihelkonna muinasaegne asustus ja maastikukasutus: muutused ja järjepidevus”.
Piia Sandra Sandrak (1995) on noorema põlvkonna ajaloolane, kes on pärit Kolgast. Ta lõpetas Tallinna Ülikooli bakalaureuse cum laude 2019. aastal ning tema lõputöö oli Ojamaa tsistertslaste Roma kloostri tegevusest Kolgas. Samal teemal räägib ta ka Kuusalu ajalookonverentsil.
Kolga Muuseumi juhataja Ulvi Meier räägib mõisatoodangu teekonnast härraste toidulauani. Kaisa Linno Kolgaküla rahvamajast tutvustab Lahemaa mälumaastike projekti ja selle raames valminud materjale.
Sten Berglund räägib Joaveski küla kohta märtsikuus ilmuvast raamatust. Küla ajaloo talletamise idee tekkis 2018. aasta suvel. Pooleteise aastaga on „Joaveski küla lugu” kaante vahele saanud. Selle autorid on Joaveskilt pärit Sten Berglund, Marju Verk ja Kersti Aasmets. Lisaks Joaveski külale on raamatus käsitletud ka põgusalt Nõmmeveski küla ajalugu, kuna naaberküla oli seotud Joaveski vabrikuga nii hüdroelektrijaama kui ka vabrikutööliste majade tõttu. Raamatu koostamisele aitas kaasa Lahemaa mälumaastike projekt, mille raames valmisid külade ajaloolised õiendid.
Joaveski ja Nõmmeveski küladele vanemat ajalugu on seni vähe uuritud. Raamatus on talletatud Joaveskiga seotud inimeste mälestused. Lisaks arhiividele on kasutatud ka laiemale üldsusele tundmatuid allikaid, näiteks Joaveski algkooli kroonikat.
Konverentsi viimases osas toimub allakirjutanu koostatud Kuusalu fotoalbumi „Kuusalu alevik vanadel ja uutel fotodel” esitlus. Mahukas kõvakaantega raamatus on avaldatud 365 Kuusalu aleviku fotot alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani välja. Vanad fotod pärinevad kokku 46-st erakogust, millest vaid mõni üksik on seni trükis avaldatud. Raamatus leiab lugeja veel põgusa ülevaate Kuusalu kandis tegutsenud fotograafidest ja Kuusalu aleviku ehituslikust kujunemisloost. Loodetavasti pakub fotoalbum avastamis- ja meenutamisrõõmu nii noortele kui vanadele ning aitab väärtustada kohalikku fotopärandit, kutsudes üles seda koguma ja hoidma. Raamat kasvas välja 2019. aasta jaanuaris Kuusalu rahvamajas valla juubelile pühendatud ajalooseminari raames koostatud näitusest „Kuusalu alevik vanadel fotodel”. Album ilmub Laurentsiuse seltsi egiidi all, mis tähistab käesoleval aastal oma tegevuse 10. aastapäeva.
Ajalookonverentsi juhivad Allan Alaküla ja Ott Sandrak, korraldavad Kolgaküla selts, Veljo Tormise kultuuriselts ja Kolga muuseum, rahastab Kuusalu vallavalitsus. Rahvamaja fuajees on üleval mõned kihelkonna kaardid, müüakse fotoalbumit ja külade ajaloolisi õiendeid.