Kuidas joogivesi puhtana hoida?

Kesk­kon­naa­met

Ma­jao­ma­nik, kel­le ko­du ei ole ühi­se vee­vär­gi­ga ühen­da­tud, saab oma joo­gi­vee kva­li­tee­di ta­ga­mi­seks ka ise pal­ju te­ha.

Maa pin­nast 71 prot­sen­ti ka­tab ve­si, mil­lest vaid 1 prot­sent on kõl­bu­lik joo­mi­seks, toi­du val­mis­ta­mi­seks, pe­se­mi­seks või ka­su­ta­mi­seks põl­lu­ma­jan­du­ses. Ees­tis ei ole joo­gi­vee kva­li­tee­di prob­leem se­ni veel vä­ga pal­ju mu­ret te­ki­ta­nud. Mui­du­gi on ka meil piir­kon­di, kus tu­leb põh­ja- või pin­na­vett en­ne tar­bi­mist töö­del­da, et sel­le kva­li­teet pa­ra­neks.

Ko­du­des ka­su­ta­tak­se tar­be­vee saa­mi­seks laial­da­selt salv­kae­ve, mil­le koh­ta võib öel­da ka šaht­kaev või ra­ke­te­ga kaev. Salv­kae­vu abil saab tar­bi­da maa­pin­na­lä­he­da­se põh­ja­vee­ki­hi vett.

Su­ve ha­kul on as­ja­ko­ha­ne üle vaa­da­ta ma­ja­pi­da­mist vee­ga va­rus­tav salv­kaev ja sel­le lä­hiümb­rus (hool­du­sa­la 10 meet­ri raa­diu­ses). Hool­du­sa­lal ei to­hi ol­la vee kva­li­tee­ti ohus­ta­vaid ob­jek­te/ehi­ti­si või ai­neid na­gu ke­mi­kaa­lid, väe­ti­sed, naf­ta­saa­du­sed, lau­da­heit­med jne.

Vaa­ta salv­kaev seest­poolt üle. Kui mär­kad mi­da­gi iseä­ra­lik­ku võr­rel­des eel­mi­se üle­vaa­tu­se­ga, siis proo­vi sel­gu­se­le jõu­da, mil­le­ga võib ol­la te­gu. Iga paa­ri-kol­me aas­ta ta­gant on hea ta­va vee kva­li­teet üle kont­rol­li­da – võt­ta veep­roov ja see uu­rin­gu­teks la­bo­ris­se viia. Vaa­ta salv­kaev seest­poolt üle. Re­gu­laar­ne hool­dus on va­ja­lik, et kind­lus­ta­da en­da­le ja oma pe­re­le ohu­tu joo­gi- ja tar­be­ve­si.

Kui uus kaev on saa­nud val­mis ja ve­si ma­jas, unu­neb tih­ti ja pi­kaks ajaks, kust see ve­si maj­ja tu­leb. Mõ­ne aja pä­rast võib tun­du­da, et ve­si po­le enam nii hea kui ta se­da kae­vu ra­ja­mi­se järg­selt oli. Mis siis lah­ti on?

Kesk­kon­naa­met­ni­kud on pä­ris tih­ti tun­nis­ta­jad as­jao­lu­le, et üs­na pal­jud salv­kae­vud on hal­vas sei­su­kor­ras. Lä­he­mal vaat­lu­sel ja üle­vaa­tu­sel sel­gu­vad tüü­pi­li­se­mad prob­lee­mid: kae­vu­rak­ked on mu­re­ne­nud, vuu­ki­dest le­kib pin­na­seo­sa­ke­si, ra­ke­tel on kah­jus­tu­sed kül­ma­ker­ge­test. Põh­jus võib ol­la ka sel­les, et vee­kin­del pin­na­se­kiht üle­mi­se kae­vu­rak­ke üm­ber puu­dub või on eba­pii­sav, kae­vu sa­tub sa­de­ve­si veet­ras­si kae­vi­se kau­du või pin­na­ve­si voo­lab ot­se kae­vu suud­me ja kaa­ne eba­ti­he­dus­te tõt­tu.

Mi­da saab te­ha oma jõu­du­de­ga? Ti­hen­da vuu­gid ja praod. Ka­su­ta tse­ment­mör­ti ja ti­hen­dus­se­gu­sid, mis so­bi­vad kok­ku­puu­teks joo­gi­vee­ga. Hoia kae­vu ümb­rus võ­sast ja umb­ro­hust pu­has.

Kui maa­pind kae­vu üm­ber on va­ju­nud, uu­ri kae­vu­ra­ket ümb­rit­se­va sa­vi­lu­ku olu­kor­da ja va­ja­du­sel pa­ran­da se­da. Taas­ta maa­pin­na kal­le, et väl­ti­da pin­na­vee voo­lu kae­vu suu­nas.

Kor­ras­ta kae­vu kaas ja luuk. Vaa­ta üle to­rus­tik kae­vus ja to­rus­ti­ku lä­bi­vii­gud kae­vu­rak­kest.
Kui kaev ei an­na soo­vi­tud ko­gu­ses vett või kui on sel­gu­nud, et kae­vu­ve­si on ka­su­tus­kõlb­ma­tu, tu­leb ka­su­ta­da spet­sia­lis­ti­de abi (vii­teid kae­vu­meist­ri­te­le võib lei­da In­ter­ne­tist).

Pöör­du pi­gem as­ja­tund­ja poo­le, kui va­ja­lik on kae­vu sü­ga­va­maks te­ge­mi­ne, kae­vu põh­jas ole­va ti­he­ne­nud fil­ter­lii­va­ki­hi väl­ja­va­he­ta­mi­ne, ra­ke­te vuu­ki­de ti­hen­da­mi­ne, ko­gu kae­vu seest­poolt har­ja­mi­ne ja pu­has­ta­mi­ne, va­ja­du­sel ka kae­vu de­sin­fit­see­ri­mi­ne.

Su­vi­ne puh­kus­te aeg on ala­nud ning ini­me­sed vee­da­vad pal­ju ae­ga su­ve­ko­du­des. Piir­kon­da­des, kus puu­dub ühis­ka­na­li­sat­sioon, tu­leb igal ko­du­ma­ja­pi­da­mi­sel lei­da so­bi­lik la­hen­dus reo­vee pu­has­ta­mi­seks en­ne, kui see ju­hi­tak­se loo­du­ses­se.

Pu­has­ta­ma­ta reo­vee loo­du­ses­se juh­ti­mi­ne mõ­ju­tab ot­se­selt meie elu­kesk­kon­da. Ma­ja­pi­da­mis­test pä­rit saas­teai­ned või­vad reos­ta­da põh­ja­vee ning sa­mu­ti põh­jus­ta­da vee­ko­gu­de sei­sun­di hal­ve­ne­mist.

Reo­vett saab ko­gu­da kas lek­ke­kind­las­se ko­gu­mis­ma­hu­tis­se, mi­da tu­leb re­gu­laar­selt tüh­jen­da­da, või ra­ja­da oma­pu­has­ti.

Ko­gu­mis­ma­hu­tis­se ko­gu­mi­se la­hen­dus po­le kõi­ge oda­vam, ku­na reo­vee ära­veo tee­nu­se eest tu­leb maks­ta. Li­saks sel­le­le peab ko­gu­mis­ma­hu­ti kind­las­ti ole­ma lek­ke­kin­del, et reo­ve­si ei im­buks ega voo­laks väl­ja, saas­ta­des see­lä­bi kesk­kon­da.

Reo­vee pu­has­ta­mi­seks ra­ja­tak­se ka pin­nas­pu­has­ti süs­tee­me. Kas va­li­da imb­süs­teem või fil­ter­süs­teem, sõl­tub sel­lest, kui kaits­tud on piir­kon­nas põh­ja­ve­si.

Imb­süs­tee­mi peab va­li­ma ju­hul, kui on nõu­tud reo­vee me­haa­ni­li­ne pu­has­tus. Imb­süs­tee­mis im­bub reo­ve­si pin­na­ses­se. Sil­mas tu­leb pi­da­da, et im­mu­tus­sü­ga­vus oleks aas­ta rin­gi hin­nan­gu­li­selt vä­he­malt 1,2 meet­rit põh­ja­vee ta­se­mest kõr­ge­mal.

Fil­ter­süs­teem va­li­tak­se ju­hul, kui nõu­tud on reo­vee bio­loo­gi­li­ne pu­has­tus. Pin­nas­filt­ri lä­bi­nud ve­si ju­hi­tak­se pä­rast pu­has­ta­mist vee­ko­gus­se.

Üks osa pin­nas­pu­has­ti süs­tee­mist on sep­tik, mi­da ka­su­ta­tak­se eel­pu­has­ti­na. Sep­tik on paak, mil­le põh­ja sa­des­tub reo­vees si­sal­duv hel­jum. Sep­ti­ku ka­su­ta­mi­ne ise­seis­va pu­has­ti­na on Ees­tis kee­la­tud, et hoi­da ära loo­du­se reos­tu­mi­se oht.

Ko­du­ma­ja­pi­da­mis­te heit­vee pin­na­ses­se im­mu­ta­mi­se­le keh­ti­vad pii­ran­gud sõl­tu­vad sa­mu­ti põh­ja­vee kaits­tu­sest. Täp­sem in­fo põh­ja­vee kaits­tu­se koh­ta on lei­tav maa-ameti geoportaali geoloogia kaardirakendusest.

Omapuhasti rajamine ja heitvee juhtimine pinnasesse ei ole veekvaliteedi säilitamiseks lubatud joogiveesalv- või puurkaevudele lähemal kui 50 meetrit. Mis tähendab, et näiteks kui kaevu ümber oleva hooldusala laius on 10 meetrit, siis kaevu ja immutuskoha vaheline kaugus peaks olema minimaalselt 50+10=60 meetrit. Veehaarde sanitaarkaitseala ja hooldusala nõudeid reguleerib veeseadus. Puurkaevude sanitaarkaitsealade ja hooldusalade kohta saab täpsemat infot maa-ameti geoportaalist kitsenduste kaardilt.

Omapuhasti rajamine tuleb kooskõlastada kohalikus omavalitsuses.

Kui pinnaspuhastit ei ole võimalik rajada, siis tuleb kasutada reovee puhastamiseks valmis- ehk kompaktpuhastit. Neid pakuvad mitmed firmad ja valides tuleks arvestada reovee koguseid ja selle koostist. Oluline on ka reoveepuhasti regulaarne hooldus.