Vallavalitsus esitas volikogu 30. augusti istungile rahvakogu põhimääruse eelnõu.
Enne Kuusalu vallavolikogu augustikuu istungi päevakorra kinnitamist tegi Mait Kröönström ettepaneku võtta päevakorrast välja rahvakogu põhimääruse eelnõu. Ta selgitas, et alustatud on valest otsast, eelnõu on toores, eelnevalt ei ole külavanematega arutatud.
Vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et jätab eelnõu päevakorda: „Vallavalitsus on andnud selle menetlusse ega ole otsustanud välja võtta.“ Päevakorra kinnitamise poolt olid 8 ja vastu 7 volikoguliiget.
Kuusalu valla rahvakogu põhimääruse eelnõu järgi kuuluksid sinna volikogu ja komisjonide liikmed, küla- ja alevikuvanemad, valla koolide õpilasesinduste esimehed ja aseesimehed ning haridusasutuste hoolekogude esimehed. Rahvakogu eesmärkidena on loetletud vallaelanike suurem kaasatus, paremale infovahetusele ja otsuste langetamisele kaasaaitamine, küla- ja alevikuvanemate tegevuse koordineerimine, arvamuse andmine volikogu menetluses olevate arengukavadele, strateegiatele ja planeeringutele ning kordadele ja eeskirjadele, uute algatuste osas ettepanekute tegemine.
Rahvakogu koguneks koosolekule vastavalt vajadusele. Selle liikmete tööd hüvitataks eelnõu järgi samadel alustel, nagu hüvitatakse volikogu komisjoni liikmele. Rahvakogu valitud esimehele makstaks hüvitust sarnaselt komisjoni esimehega. Otsused võetakse vastu lihthäälte enamusega, rahvakogu otsused oleksid soovituslikud.
Vallavanem lausus eelnõud tutvustades, et omavalitsuste üks sagedane nõrk koht on vähene kaasatus: „On püütud eri viisidel kaasata. Aga tihti on nii, et kui volikogu valitud, algab retoorika, et seal pole õiged inimesed. Mida rohkem päid, seda kvaliteetsemad otsused. Rahvakogu mõte on suurendada osalusdemokraatiat alates rohujuurest, külavanemate kaudu. Külavanemate volitused lõpevad uue aasta alguses, kui tulevad külavanemate valimised, saab arvesse võtta, et neil on võimalus osaleda valla üldaktide menetluses, nende hääl peaks paremini kanduma volikoguni ja vastupidi.“
Ta märkis, et rahvakogu nimekiri ei pruugi olla lõplik: „Usun, et on tegu üsna pika menetluskäigu algusega, milline saab põhimäärus olema vastuvõtmisel ja kas üldse vastu võetakse, ei oska ennustada. Teema on toodud volikogusse, usun, et see põhimäärus muutub järjest paremaks.“
Volikogu esimees Enn Kirsman lisas, sellist plaani ei ole, et rahvakogu põhimäärus veel volikogu käesoleva koosseisuga jõuga vastu võtta.
Mait Kröönström küsis, kust tulnud idee sellise kogu tegemiseks, külavanemate kogu on olemas, aga töö pole hoogu sisse saanud.
Urmas Kirtsi vastas, et koostas viieliikmeline vallavalitsus, menetlenud on arengukomisjon ning ka kogukonnakomisjon, aga kvoorumit ei olnud.
Külavanemate senine kooskäimine on olnud formaalne. Määrus annab võimaluse sisuliselt protsessides osaleda – eeskirjad, arengukavad, strateegiad peaksid kogust läbi käima. Rahvakogu esimehel on võimalus osaleda volikogu istungil ja saada sõna. Hääletusõigus on seadusega küll volikogu liikmetel, aga rahvakogule oleks mitteformaalselt antud üsna suur mandaat osaleda.
Mait Kröönström kommenteeris, et rahvakogu dubleerib volikogu komisjonide tööd, kas eesmärk venitada otsustusprotsesse veelgi pikemaks.
Enn Kirsman: „On heidetud ette, et volikogu komisjonid koosnevad liiga spetsialistidest, ei anna laia vaadet, see tuleks suuremalt ringilt.“ Margus Soom sõnas, et initsiatiiv on tulnud ülevalt alla, aga peaks alt üles, ja tegi ettepaneku, las uus volikogu teeb rahvakogu.
Emil Rutiku: „Külavanemate kogu justkui hakkas koos käima, huvi lõppes sel hetkel, kui kõigi kuuldes öeldi, et võite otsustada, mida tahate, aga otsustame tegelikult meie. Noored inimesed tegid Facebookis võrgustiku Arenev Kuusalu Vald, see on rahvaalgatus alt üles, nad tahaksid avatust ja kaasatust tõelisena näha.“ Ka Sulev Valdmaa oli seda meelt, et rahvakogu ei hakka funktsioneerima: „Rahvas kaasab ennast ise, rahva kaasatust ei saa reglementeerida.“ Raul Valgiste toetas eelnõud: „Rahvakogu idee on huvitav, seda ei pea kiirustades ellu viima. Harjutame inimesi mõttega, et koguga kaasa minna. Kui 150 inimest tuleb kokku, selle töö haldamine pole lihtne.“ Areneva Kuusalu Valla kohta märkis ta, et selle liikmeks saamiseks piisab inimese sooviavaldusest, kuid rahvakogu liikmel on teistelt saadud mandaat.
Andres Allmägi: „Rahvakogu kondikava on valmis, seda saab parandada, algab arutelu.“ Urmas Kirtsi: „Tore on tõdeda, et esimesel lugemisel on alanud diskussioon ja loodan, et see läheb edasi.“ Esimene lugemine lõpetati, parandusettepanekuid saab esitada 19. septembrini.
Facebooki-võrgustiku Arenev Kuusalu Vald eestvedaja Rasmus Merivoo kommenteeris Sõnumitoojale: „Saame ka praegu teha rahvaalgatusi, kuid võimu jaoks jääb kõik endiselt soovituslikuks. Tegin Areneva Kuusalu valla Facebooki-grupi just selleks, et huvitatud inimestel oleks koht vabaks aruteluks. Häid ideid ei saa sundida sündima kindlalt kontrollitud kohas. Põhiline on, et need ei jääks teostamata ja kaasamõtlejaid hinnatakse. Muidu käime kõik siin vallas ainult magamas või kolime kuhugi, kus viljakam pinnas – mida kahjuks mitmed kohalikud oma ala spetsialistid juba ongi teinud.”