Kuusalu valla uue üldplaneeringu algatamisest on möödas ligi 9 aastat – volikogu algatas selle koostamise 2009. aastal. Sisuliselt hakati üldplaneeringuga tegelema kolm aastat hiljem, enne ei andnud volikogu vallavalitsusele ülesannet leida riigihankega planeeringu koostaja, selgitatakse vallamajast. Kuigi Kuusalu ja Loksa vald ühinesid 2005. aastal, kehtivad endiselt mõlema valla üldplaneeringud.
Aastal 2015 korraldas vallavalitsus riigihanke, mille tulemusena valiti Kuusalu valla uue üldplaneeringu koostajaks Ramboll Eesti AS, ettevõtte õigusjärglane on nüüd Skepast&Puhkim OÜ. Praeguseks on jõutud niikaugele, et aastal 2015 koguti küladest planeeringusse ettepanekuid, 2017 lõpus tutvustati piirkonniti planeeringu eskiise ning kuni jaanuari lõpuni 2018 sai esitada uusi ettepanekuid.
Küsimusele, mida ja kuidas seoses üldplaneeringuga edasi tehakse, vastas vallarhitekt Kadi Raudla, et planeeringu koostajaga peetakse läbirääkimisi, vallavalitsus ei ole rahul koostaja tööga – pole piisavalt analüüsitud külade, komisjonide ega ametnike ettepanekuid ning puudub info nende sobivuse või mittesobivuse kohta, Lahemaa rahvuspargi osa oli tööst välja jäetud, lisatud vaid rahvuspargi kaitsekorralduskava.
„Ka Lahemaa rahvuspark on valla territooriumi osa ning kuigi seal on suhteliselt karmid reeglid, on vajalik kogukonna arvamuste analüüsimine, võimaluste kaardistamine ning koostöö kaitseala valitsejaga. Palju rahulolematust on avalikustamisel tekitanud maanteeameti kava Tallinna-Narva maantee teeotsade sulgemisest, mille lahendamiseks ettenähtud teedevõrgustik pole realistlik, puudub spetsialisti arvamus,“ on vallavalitsuselt tänavu jaanuaris OÜ-le Skepast&Puhkim saadetud kirjas.
Ka leitakse kirjas, et eskiiside jooniste kvaliteet ei vasta riigihankes toodule, soovitakse kirjalikku infot protsessi edasise ülesehituse, ülesannete jaotuse, tööd korraldava meeskonna ja ajagraafiku osas, vastuseid varasemates kirjades esitatud küsimustele.
Vallaarhitekt rääkis veel, et siis, kui üldplaneering algatati, moodustati edasise tööprotsessi jaoks valdkondlikud töögrupid: ettevõtlus, sotsiaalvaldkond, ehitus- ja maakasutus, keskkond ja taristu. Nüüdseks on jõutud sellesse etappi, kus valdkondlikud teemad on üldiselt üle vaadatud ning keskenduda on vaja rohkem erinevate piirkondade eripärasid arvestavatele tingimustele. Soov on moodustada piirkondlikud töögrupid inimestega, kes tunnevad konkreetsemalt kohalikke olusid ja murekohti.
Esialgne plaan on teha 8 piirkondlikku töögruppi: Pärispea poolsaar, Juminda poolsaar, Kolgakülast Valgejõeni, endine polügoon koos piirnevate küladega, Rehatse ja Külmaallika külast kuni Kaberlani, Kuusalu ja Kiiu, mereäär Valklast kuni Sõitmeni ning Kolga ümbruse külad kuni Andineemeni.
Kadi Raudla: „See on esialgne ettepanek, vallavalitsus ei ole seda veel oma istungil arutanud ega heaks kiitnud. Samas oleme juba saanud osadelt inimestelt nõusoleku tulla oma piirkonna töörühma juhtima. Nõusoleku on andnud Janne Kerdo, Reelika Saaron, Jaanus Kamber, Jaan Velström, Kaisa Linno, Marika Žmenja ja Kairi Loit. Aga ka juhtide osas võib vallavalitsus esitada oma ettepanekud.“
Skepast&Puhkim OÜ juhatuse liige Hendrik Puhkim kommenteeris Sõnumitoojale, et konsultandina on ettevõte arvestanud põhimõtet – üldplaneeringu lahendus sünnib erinevate osapooltega koostöös, eelkõige koostöös vallavalitsusega: „Lahemaa rahvuspargi osa lahendus sündis valla ja keskkonnaameti töökoosolekute tulemusena. Analüüsisime kaitsekorralduskavas paika pandud tingimusi ja külade ettepanekuid ning selle põhjal tegime tingimuste muutmiseks omalt poolt mitmeid ettepanekuid. Kõik meie ettepanekud said läbi arutatud töökoosolekutel koos valla ja keskkonnaametiga enne kaitsekorralduskava kinnitamist. Kahjuks paljud meie ettepanekud kaitsekorralduskavva ei jõudnud. Kuna ettepanekuid sai juba arutatud enne kaitsekorralduskava kinnitamist, siis otsustati koos vallavalitsusega kajastada kaitsekorralduskava tingimusi, et mitte elanike huve veelgi rohkem kitsendada.“
Tallinn-Narva maantee kohta selgitas ta, et lahendusettepanek sündis koostöös valla ja maanteeametiga: „Saime maanteeametilt üsna täpsed tingimused lahenduse koostamiseks ning lahenduse vaatas üle ka meie teedeinsener. Mitme teeotsa puhul soovis maanteeamet seda esialgu sulgeda, kuid läbirääkimiste tulemusena jäid need siiski avatuks.“
Ta märkis veel, et lisaks nendele kahele teemale on koostatud erinevate teemade lõikes kogu valda hõlmav alusuuring ja külade ettepanekute analüüs, mis on samuti vallavalitsusele esitatud.