
Hariduse arengukava koostamiseks korraldatud ideekorje-kärajate kulgu mõjutas liikvele läinud jutt Kuusalu valla koolide võimalikust üleviimisest ühtse juhtimise alla.
Kolmapäeval, 28. novembril arutasid Kuusalu valla koolide pedagoogid ja mõned hoolekogude liikmed koos Tallinna Ülikooli õppejõududega, kuidas arendada uuenduslikku õppekava. Kärajad toimusid tööpäeva lõpus Kuusalu rahvamajas, osalejaid oli ligi 70.
Kuusalu volikogu hariduse ja ühistegevuse komisjoni kuuluva Mart Laanpere soovitusel kaasati valla hariduse uue arengukava koostamisse Tallinna Ülikool eesotsas hariduskorralduse professori Eve Eisenschmidtiga.
Esimesel avalikul töökoosolekul arutati hariduse arendamisest õppevaldkondade kaupa, neljas grupis. Reaalainete gruppi juhtis Pelgulinna gümnaasiumi õpetaja Reelika Rosin, keeleõpetuse rühma Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi lektor Merilin Aruvee, sotsiaaliat ehk ajaloo ja ühiskonnaõpetuse gruppi Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi kooliarenduse konsultant, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Jüri Käosaar ning andeainete arutelu Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi haridustehnoloogia keskuse analüütik, endine Kolga kooli õpetaja Priit Tammets.
Arutelu juhatas sisse vallavanem Monika Salu, kellel on ka joonestamise ja keemiaõpetaja töökogemus.
Vallavanem rääkis, et hariduskava koostamiseks on vallavalitsuse juurde moodustatud tuumikgrupp haridust erinevatest külgedest teadvatest inimestest. Komisjoni juhib vallavanem, liikmed on abivallavanem Anu Kirsman, Kuusalu keskkooli hoolekogu esimees Indrek Link, Vihasoo lasteaia-algkooli direktor Marika Astor ja Tallinna Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur, kes samuti on Kuusalu valla elanik.
Analüüsieksperdina on kaasatud Kuusalu valla hariduse uue arengukava koostamisse hariduse ja rahvastiku analüütik Rivo Noorkõiv. Lisaks kaasatakse kogu protsessi vältel eksperte erinevate teemade arutamiseks.
„Esmalt räägime õppimise sisust, edaspidi jõuame ka hoonete, süsteemide ja logistika teemadeni,“ lausus vallavanem Monika Salu.
Pärast vallavanemat sai Pelgulinna kooli uuendusliku õppekava ja paljude koolikorralduslike muudatuste tutvustamiseks sõna Tõnu Piibur. Järgnes tunniajane arutelu töögruppides, nende juhid esitasid pärast kokkuvõtted kõneldust.
Hariduse kärajatest oli otseülekanne Kuusalu valla Facebookilehel, salvestus on järelevaadatav.
TÕNU PIIBUR: „Riigieksamite tulemuste valemis on viga.“
Pelgulinna kooli direktor Tõnu Piibur tõdes, et õpetajate palk sisuliselt ei tõuse, ja ehkki riik lisab palgaraha, elukallidus kasvab: „Mõtlesime välja süsteemi, kuidas töötasu suurendada. Ütlesime lahti senisest meetodist, õpetajad ei dubleeri üksteise tegevust ja käsitlevad õppekava sedasi, et õpilased saavad paremini ained selgeks. Õpetaja palk on suurenenud aja mõistes, ta pole enam nii kaua koolis, kui oli varem, saab tegeleda muude asjadega, ka lisatööga.“
Ta toonitas, kaasaegne haridus ei tähenda, et õpilased istuvad klassis kott-toolides, vaid õpetajad peavad tekitama olukorra, kus nad ei õpeta, kuid tagavad, et laps hakkab õppima – tuleb õpetada õppimist. Õpetaja annab õpilasele tagasisidet ja küsib, kuidas ta saaks paremini õppida.
Tõnu Piibur kõneles ka sellest, et Pelgulinna gümnaasium ei ole riigieksami tulemustelt Eesti koolide esikümnes, kuna sarnaselt Kuusalu, Maardu ja paljude teiste koolidega ei vali nad endale õpilasi.
„Leidsime riigieksamite tulemuste järgi koolide edetabelite koostamises vea – see on alusandmetes. Kui kool ei vali, kes õppima tuleb, ei saa õpitulemust hinnata õpilaste teadmiste järgi, vaid selle põhjal, mida rohkem oleme pannud õpilase õppima.“
Küsimus koolide liitmisest
Töögruppides kõneldu põhjal ilmnes, et nii Kuusalu, Kolga kui ka Vihasoo koolis on mindud kaasa kooliuuenduslike muutustega, kaasaegse õpikäsitlusega. Vaja oleks tihendada koostööd kolme kooli vahel.
Rühmatöödest kokkuvõtteid tehes ei räägitud sellest, et mõnigi õpetaja küsis töögrupis arutelu käigus, miks nad on kokku kutsutud ja mis on ürituse eesmärk.
Pinged vallandusid pärast vallavanema lõpusõnavõtus öeldud mõtet, et Kuusalu vallas võiks olla paindlik hariduskäsitlus ning võiks vaadata laiemalt: „Praegu räägime, et koolid peaks olema erinevad, aga võiksime kaaluda, kas ehk võiks koguni klassid olla erinevad.“
Vallavanem kuulutas kärajad lõppenuks ja palus koogi-kohvi juurde vabale arutelule. Jätkusid teravad omavahelised arutelud ja vaidlused nii saalis kui ka kohvilaua juures. Õpetajad nentisid, et tulid kärajatele ärevusega, kuna koolides on räägitud, et vallavõimul on kavas hakata koole viima ühtse juhtimise alla.
Osad saalisolnud jälgisid Mart Laanpere ja vallavalitsuse liikme Sulev Valdmaa vaidlust koolide ühendamise üle.
Ehkki vallavanem ja abivallavanem kinnitasid õpetajatele seejärel, et vallavalitsus ei ole koolide ühendamist arutanud, jäid pedagoogid murelikuks.
Koolide ühendamise poolt ja vastu
SULEV VALDMAA: „Kuusalu vallas on kokku palju lasteasutusi ja koole. Need on kõik omanäolised ja tublid. Mitte ainult lähima asukoha, vaid ka omanäolisuse järgi on peredel võimalik otsustada, kuhu nad oma lapsed tahavad saata. Omanäoliseks teeb koolid ja lasteaiad õpetajaskond, sealsed õpetuse ja kasvatuse kvaliteet ja kasutatavad meetodid, traditsioonid, ümbruskond ja võib-olla mõneti ka kooli toit. Omanäolisusel on teisigi tunnuseid. Neid asju ei saagi niiöelda ühtlustada.
Ühtse juhtimise alla viimine tähendaks õpetajate ja teiste pedagoogide ning teenindavate töötajate koormuse paremat korraldamist, kaadri paremat täiendamist ja arendamist-koolitamist, asutuste sidusamat ja sisukamat koostööd, õppevahendite ja muude ressursside nagu sportimisvõimalused ja koolitransportki paremat ja koordineeritumat kasutamist. Sedagi loetelu võiks jätkata. Kokkuvõttes saab koolide ühtne juhtimine aidata kaasa meie valla hariduse ja kasvatuse terviklikule kvaliteedile. Vähetähtis pole ka haridusele minevate eelarvesummade optimaalsema kasutamise efekt.
Koolivõrk vajab meil korrastamist nii või teisiti. Kolga kool on juba oma keskkooliosa olnud sunnitud sulgema. Vihasoo kooli pidamise mõttekus on pikemat aega küsimärgi all. Ideid haridusalastesse ümberkorraldamistesse on avaldatud Kuusalu vallas juba mõnda aega. Olen minagi vist 2010. aastal koostanud oma nägemuse Lahemaa Hariduskollegiumist.
Mul on hariduses mitmetel ametikohtadel töötamise peaaegu neljakümne aastane kogemus. Usun sügavalt kõikide ideede läbi arutamise vajalikkusesse ja kasulikusesse. Väga kummaline on aga, kui isegi eeldatavalt haritud inimesed ei soovi mitte arutada, vaid asuvad mingite oma ideede kitsarinnalisele argumenteerimata kaitsele. Ja kindlasti ei ole sotsiaalmeedia koht, kus valla tulevikuga tõsiselt tegeleda. Seal võib niisama jutu jätkuks oma poolikuid arusaamisi demonstreerida. Asjalikku asja aetakse kokku saades, ja nii, et ei tulda kohale ettevalmistatud vihameelsusega.“
MART LAANPERE: „OECD PISA uuringu põhjal on Eesti koolid Euroopa parimate seas ja üks peamisi tegureid selle edu tagamisel on Eesti haridusteadlaste hinnangul olnud meie koolide ja õpetajate autonoomia.Miks peaksime tahtma seda autonoomiat vähendada, mille nimel? Kas üksnes selleks, et saada kuulekamaid alluvaid vallvalitsusele?
Endise koolijuhina olen ma veendunud, et innovatsiooni koolis saab teostada vaid koolikaupa, kooli juhtkonna eestvedamise ja erinevate kohalike osapoolte kaasamise kaudu.
Kui nüüd kõik Kuusalu valla koolid ühise juhtimise alla tuua, siis nihkub juhtkond koolist oluliselt kaugemale – seda eriti Kolga ja Vihasoo kooli puhul, mis keskusest kaugel. Vallvalitsuse poolt eesmärgiks seatud haridusinnovatsiooni elluviimine muutuks sellisel juhul aeglasemaks ja keerukamaks, mitte vastupidi.
Ka on asjaosalistele teada, et Kuusalus ja Kolgas on suhteliselt erinev koolikultuur (mis on tervitatav), nendest kahest kokku ühise organisatsioonikultuuri kokkusulatamine tekitaks tõsiseid tagasilööke.
Kahtlemata on mõistlik tsentraliseerida teatud haldusteenuseid valla koolidele nagu IT, hooldus, toitlustus, aga kooli põhiprotsesside (õpetamine, õppimine) uuendamine peaks siiski jääma kohalikule tasandile.“