Kuu­sa­lu val­la ha­ri­du­se kä­ra­jad

Ha­ri­du­se aren­gu­ka­va koos­ta­mi­seks kor­ral­da­tud idee­kor­je-kä­ra­ja­te kul­gu mõ­ju­tas liik­ve­le läi­nud jutt Kuu­sa­lu val­la koo­li­de või­ma­li­kust üle­vii­mi­sest üht­se juh­ti­mi­se al­la.

Kol­ma­päe­val, 28. no­vemb­ril aru­ta­sid Kuu­sa­lu val­la koo­li­de pe­da­goo­gid ja mõ­ned hoo­le­ko­gu­de liik­med koos Tal­lin­na Üli­koo­li õp­pe­jõu­du­de­ga, kui­das aren­da­da uuen­dus­lik­ku õp­pe­ka­va. Kä­ra­jad toi­mu­sid töö­päe­va lõ­pus Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas, osa­le­jaid oli li­gi 70.

Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu ha­ri­du­se ja ühis­te­ge­vu­se ko­mis­jo­ni kuu­lu­va Mart Laan­pe­re soo­vi­tu­sel kaa­sa­ti val­la ha­ri­du­se uue aren­gu­ka­va koos­ta­mis­se Tal­lin­na Üli­kool ee­sot­sas ha­ri­dus­kor­ral­du­se pro­fes­so­ri Eve Ei­sensch­mid­ti­ga.

Esi­me­sel ava­li­kul töö­koo­s­ole­kul aru­ta­ti ha­ri­du­se aren­da­mi­sest õp­pe­vald­kon­da­de kau­pa, nel­jas gru­pis. Reaa­lai­ne­te grup­pi juh­tis Pel­gu­lin­na güm­naa­siu­mi õpe­ta­ja Ree­li­ka Ro­sin, kee­leõ­pe­tu­se rüh­ma Tal­lin­na Üli­koo­li hu­ma­ni­taar­tea­dus­te ins­ti­tuu­di lek­tor Me­ri­lin Aru­vee, sot­siaa­liat ehk aja­loo ja ühis­kon­naõ­pe­tu­se grup­pi Tal­lin­na Üli­koo­li ha­ri­dus­tea­dus­te ins­ti­tuu­di koo­lia­ren­du­se kon­sul­tant, aja­loo ja ühis­kon­na­õpe­tu­se õpe­ta­ja Jü­ri Käo­saar ning an­deai­ne­te aru­te­lu Tal­lin­na Üli­koo­li di­gi­teh­no­loo­gia­te ins­ti­tuu­di ha­ri­dus­teh­no­loo­gia kes­ku­se ana­lüü­tik, en­di­ne Kol­ga koo­li õpe­ta­ja Priit Tam­mets.

Aru­te­lu ju­ha­tas sis­se val­la­va­nem Mo­ni­ka Sa­lu, kel­lel on ka joo­nes­ta­mi­se ja kee­mia­õpe­ta­ja töö­ko­ge­mus.
Val­la­va­nem rää­kis, et ha­ri­dus­ka­va koos­ta­mi­seks on val­la­va­lit­su­se juur­de moo­dus­ta­tud tuu­mikg­rupp ha­ri­dust eri­ne­va­test kül­ge­dest tead­va­test ini­mes­test. Ko­mis­jo­ni ju­hib val­la­va­nem, liik­med on abi­val­la­va­nem Anu Kirs­man, Kuu­sa­lu kesk­koo­li hoo­le­ko­gu esi­mees Ind­rek Link, Vi­ha­soo las­teaia-alg­koo­li di­rek­tor Ma­ri­ka As­tor ja Tal­lin­na Pel­gu­lin­na güm­naa­siu­mi di­rek­tor Tõ­nu Pii­bur, kes sa­mu­ti on Kuu­sa­lu val­la ela­nik.

Ana­lüü­sieks­per­di­na on kaa­sa­tud Kuu­sa­lu val­la ha­ri­du­se uue aren­gu­ka­va koos­ta­mis­se ha­ri­du­se ja rah­vas­ti­ku ana­lüü­tik Ri­vo Noor­kõiv. Li­saks kaa­sa­tak­se ko­gu prot­ses­si väl­tel eks­per­te eri­ne­va­te tee­ma­de aru­ta­mi­seks.

„Es­malt rää­gi­me õp­pi­mi­se si­sust, edas­pi­di jõua­me ka hoo­ne­te, süs­tee­mi­de ja lo­gis­ti­ka tee­ma­de­ni,“ lau­sus val­la­va­nem Mo­ni­ka Sa­lu.

Pä­rast val­la­va­ne­mat sai Pel­gu­lin­na koo­li uuen­dus­li­ku õp­pe­ka­va ja pal­ju­de koo­li­kor­ral­dus­li­ke muu­da­tus­te tut­vus­ta­mi­seks sõ­na Tõ­nu Pii­bur. Järg­nes tun­nia­ja­ne aru­te­lu töö­grup­pi­des, nen­de ju­hid esi­ta­sid pärast kok­ku­võt­ted kõ­nel­dust.

Ha­ri­du­se kä­ra­ja­test oli ot­se­ü­le­kan­ne Kuu­sa­lu val­la Fa­ce­boo­ki­le­hel, sal­ves­tus on jä­re­le­vaa­da­tav.

TÕ­NU PII­BUR: „Rii­giek­sa­mi­te tu­le­mus­te va­le­mis on vi­ga.“
Pel­gu­lin­na koo­li di­rek­tor Tõ­nu Pii­bur tõ­des, et õpe­ta­ja­te palk si­su­li­selt ei tõu­se, ja ehk­ki riik li­sab pal­ga­ra­ha, elu­kal­li­dus kas­vab: „Mõt­le­si­me väl­ja süs­tee­mi, kui­das töö­ta­su suu­ren­da­da. Üt­le­si­me lah­ti se­ni­sest mee­to­dist, õpe­ta­jad ei dub­lee­ri üks­tei­se te­ge­vust ja kä­sit­le­vad õp­pe­ka­va se­da­si, et õpi­la­sed saa­vad pa­re­mi­ni ai­ned sel­geks. Õpe­ta­ja palk on suu­re­ne­nud aja mõis­tes, ta po­le enam nii kaua koo­lis, kui oli va­rem, saab te­ge­le­da muu­de as­ja­de­ga, ka li­sa­töö­ga.“

Ta too­ni­tas, kaa­saeg­ne ha­ri­dus ei tä­hen­da, et õpi­la­sed is­tu­vad klas­sis kott-too­li­des, vaid õpe­ta­jad pea­vad te­ki­ta­ma olu­kor­ra, kus nad ei õpe­ta, kuid ta­ga­vad, et laps hak­kab õp­pi­ma – tu­leb õpe­ta­da õp­pi­mist. Õpe­ta­ja an­nab õpi­la­se­le ta­ga­si­si­det ja kü­sib, kui­das ta saaks pa­re­mi­ni õp­pi­da.

Tõ­nu Pii­bur kõ­ne­les ka sel­lest, et Pel­gu­lin­na güm­naa­sium ei ole rii­giek­sa­mi tu­le­mus­telt Ees­ti koo­li­de esi­küm­nes, ku­na sar­na­selt Kuu­sa­lu, Maar­du ja pal­ju­de teis­te koo­li­de­ga ei va­li nad en­da­le õpi­la­si.

„Leid­si­me rii­giek­sa­mi­te tu­le­mus­te jär­gi koo­li­de ede­ta­be­li­te koos­ta­mi­ses vea – see on alu­sand­me­tes. Kui kool ei va­li, kes õp­pi­ma tu­leb, ei saa õpi­tule­must hin­na­ta õpi­las­te tead­mis­te jär­gi, vaid sel­le põh­jal, mi­da roh­kem ole­me pan­nud õpi­la­se õp­pi­ma.“

Kü­si­mus koo­li­de liit­mi­sest
Töög­rup­pi­des kõ­nel­du põh­jal ilm­nes, et nii Kuu­sa­lu, Kol­ga kui ka Vi­ha­soo koo­lis on min­dud kaa­sa koo­liuuen­dus­li­ke muu­tus­te­ga, kaa­saeg­se õpi­kä­sit­lu­se­ga. Va­ja oleks ti­hen­da­da koos­tööd kol­me koo­li va­hel.
Rüh­ma­töö­dest kok­ku­võt­teid te­hes ei rää­gi­tud sel­lest, et mõ­ni­gi õpe­ta­ja kü­sis töög­ru­pis aru­te­lu käi­gus, miks nad on kok­ku kut­su­tud ja mis on üri­tu­se ees­märk.

Pin­ged val­lan­du­sid pä­rast val­la­va­ne­ma lõ­pu­sõ­na­võ­tus öel­dud mõ­tet, et Kuu­sa­lu val­las võiks ol­la paind­lik ha­ri­dus­kä­sit­lus ning võiks vaa­da­ta laie­malt: „Prae­gu rää­gi­me, et koo­lid peaks ole­ma eri­ne­vad, aga võik­si­me kaa­lu­da, kas ehk võiks ko­gu­ni klas­sid ol­la eri­ne­vad.“

Val­la­va­nem kuu­lu­tas kä­ra­jad lõp­pe­nuks ja pa­lus koo­gi-koh­vi juur­de va­ba­le aru­te­lu­le. Jät­ku­sid te­ra­vad oma­va­he­li­sed aru­te­lud ja vaid­lu­sed nii saa­lis kui ka koh­vi­laua juu­res. Õpe­ta­jad nen­ti­sid, et tu­lid kä­ra­ja­te­le äre­vu­se­ga, ku­na koo­li­des on rää­gi­tud, et val­la­või­mul on ka­vas ha­ka­ta koo­le vii­ma üht­se juh­ti­mi­se al­la.

Osad saa­li­sol­nud jäl­gi­sid Mart Laan­pe­re ja val­la­va­lit­su­se liik­me Su­lev Vald­maa vaid­lust koo­li­de ühen­da­mi­se üle.

Ehk­ki val­la­va­nem ja abi­val­la­va­nem kin­ni­ta­sid õpe­ta­ja­te­le see­jä­rel, et val­la­va­lit­sus ei ole koo­li­de ühen­da­mist aru­ta­nud, jäid pe­da­goo­gid mu­re­li­kuks.

Koo­li­de ühen­da­mi­se poolt ja vas­tu

SU­LEV VALD­MAA: „Kuu­sa­lu val­las on kok­ku pal­ju las­tea­su­tu­si ja koo­le. Need on kõik oma­näo­li­sed ja tub­lid. Mit­te ai­nult lä­hi­ma asu­ko­ha, vaid ka oma­näo­li­su­se jär­gi on pe­re­del või­ma­lik  ot­sus­ta­da, ku­hu nad oma lap­sed ta­ha­vad saa­ta. Oma­näo­li­seks teeb koo­lid ja las­teaiad õpe­ta­jas­kond, seal­sed õpe­tu­se ja kas­va­tu­se kva­li­teet ja ka­su­ta­ta­vad mee­to­did, tra­dit­sioo­nid, ümb­rus­kond ja võib-ol­la mõ­ne­ti ka koo­li toit. Oma­näo­li­su­sel on tei­si­gi tun­nu­seid. Neid as­ju ei saa­gi niiöel­da üht­lus­ta­da.

Üht­se juh­ti­mi­se al­la vii­mi­ne tä­hen­daks õpe­ta­ja­te ja teis­te pe­da­goo­gi­de ning tee­nin­da­va­te töö­ta­ja­te koor­mu­se pa­re­mat kor­ral­da­mist, kaad­ri pa­re­mat täien­da­mist ja aren­da­mist-koo­li­ta­mist, asu­tus­te si­du­sa­mat ja si­su­ka­mat koos­tööd, õp­pe­va­hen­di­te ja muu­de res­surs­si­de na­gu spor­ti­mis­või­ma­lu­sed ja koo­lit­rans­port­ki pa­re­mat ja koor­di­nee­ri­tu­mat ka­su­ta­mist. Se­da­gi loe­te­lu võiks jät­ka­ta. Kok­ku­võt­tes saab koo­li­de üht­ne juh­ti­mi­ne ai­da­ta kaa­sa meie val­la ha­ri­du­se ja kas­va­tu­se ter­vik­li­ku­le kva­li­tee­di­le. Vä­he­täh­tis po­le ka ha­ri­du­se­le mi­ne­va­te eel­ar­ve­sum­ma­de op­ti­maal­se­ma ka­su­ta­mi­se efekt.

Koo­li­võrk va­jab meil kor­ras­ta­mist nii või tei­si­ti. Kol­ga kool on ju­ba oma kesk­koo­lio­sa ol­nud sun­ni­tud sul­ge­ma. Vi­ha­soo koo­li pi­da­mi­se mõt­te­kus on pi­ke­mat ae­ga kü­si­mär­gi all. Ideid ha­ri­du­sa­las­tes­se üm­ber­kor­ral­da­mis­tes­se on aval­da­tud Kuu­sa­lu val­las ju­ba mõn­da ae­ga. Olen mi­na­gi vist 2010. aas­tal koos­ta­nud oma nä­ge­mu­se La­he­maa Ha­ri­dus­kol­le­giu­mist.

Mul on ha­ri­du­ses mit­me­tel ame­ti­koh­ta­del töö­ta­mi­se peaae­gu nel­ja­küm­ne aas­ta­ne ko­ge­mus. Usun sü­ga­valt kõi­ki­de idee­de lä­bi aru­ta­mi­se va­ja­lik­ku­ses­se ja ka­su­li­ku­ses­se. Vä­ga kum­ma­li­ne on aga, kui ise­gi eel­da­ta­valt ha­ri­tud ini­me­sed ei soo­vi mit­te aru­ta­da, vaid asu­vad min­gi­te oma idee­de kit­sa­rin­na­li­se­le ar­gu­men­tee­ri­ma­ta kait­se­le. Ja kind­las­ti ei ole sot­siaal­mee­dia koht, kus val­la tu­le­vi­ku­ga tõ­si­selt te­ge­le­da. Seal võib nii­sa­ma ju­tu jät­kuks oma poo­li­kuid aru­saa­mi­si de­monst­ree­ri­da. As­ja­lik­ku as­ja ae­tak­se kok­ku saa­des, ja nii, et ei tul­da ko­ha­le et­te­val­mis­ta­tud vi­ha­meel­su­se­ga.“

MART LAAN­PE­RE: „OECD PI­SA uu­rin­gu põh­jal on Ees­ti koo­lid Eu­roo­pa pa­ri­ma­te seas ja üks pea­mi­si te­gu­reid sel­le edu ta­ga­mi­sel on Ees­ti ha­ri­dus­tead­las­te hin­nan­gul ol­nud meie koo­li­de ja õpe­ta­ja­te au­to­noo­mia.Miks peak­si­me taht­ma se­da au­to­noo­miat vä­hen­da­da, mil­le ni­mel? Kas üks­nes sel­leks, et saa­da kuu­le­ka­maid al­lu­vaid vall­va­lit­su­se­le?

En­di­se koo­li­ju­hi­na olen ma veen­du­nud, et in­no­vat­sioo­ni koo­lis saab teos­ta­da vaid koo­li­kau­pa, koo­li juht­kon­na eest­ve­da­mi­se ja eri­ne­va­te ko­ha­li­ke osa­pool­te kaa­sa­mi­se kau­du.

Kui nüüd kõik Kuu­sa­lu val­la koo­lid ühi­se juh­ti­mi­se al­la tuua, siis nih­kub juht­kond koo­list olu­li­selt kau­ge­ma­le – se­da eri­ti Kol­ga ja Vi­ha­soo koo­li pu­hul, mis kes­ku­sest kau­gel. Vall­va­lit­su­se poolt ees­mär­giks sea­tud ha­ri­du­sin­no­vat­sioo­ni el­lu­vii­mi­ne muu­tuks sel­li­sel ju­hul aeg­la­se­maks ja kee­ru­ka­maks, mit­te vas­tu­pi­di.

Ka on as­jao­sa­lis­te­le tea­da, et Kuu­sa­lus ja Kol­gas on suh­te­li­selt eri­nev koo­li­kul­tuur (mis on ter­vi­ta­tav), nen­dest ka­hest kok­ku ühi­se or­ga­ni­sat­sioo­ni­kul­tuu­ri kok­ku­su­la­ta­mi­ne te­ki­taks tõ­si­seid ta­ga­si­löö­ke.
Kaht­le­ma­ta on mõist­lik tsent­ra­li­see­ri­da tea­tud hal­dus­tee­nu­seid val­la koo­li­de­le na­gu IT, hool­dus, toit­lus­tus, aga koo­li põ­hip­rot­ses­si­de (õpe­ta­mi­ne, õp­pi­mi­ne) uuen­da­mi­ne peaks siis­ki jää­ma ko­ha­li­ku­le ta­san­di­le.“