Vallavolikogu esimees MARTI HÄÄL teatas istungi lõpus, et astub ametist tagasi.
Kuusalu volikogu valis kolmapäeval, 13. detsembril 10 poolthäälega vallavanemaks senise vallavanema Urmas Kirtsi valimisliidust Ühine Kodu.
Kuusalu rahvamajas toimunud istungile olid kutsutud ja ennast tutvustasid avaliku konkursil osalenutest kolm kandidaati: Rakvere endine abilinnapea Kairit Pihlak, endine Vihula vallavanem Annes Naan ja Urmas Kirtsi. EKRE nimekirjast volikogusse valitud Sulev Valdmaa ja Mairika Rajaväli esitasid neljandaks kandidaadiks Evelin Tänava, keda kohal ei olnud.
Esmalt selgitas kuue nimekirja esindajatest koostatud töörühma juht Andres Heinver valimisliidust Üks Kuusalu Vald avaliku konkursi kulgu ja tulemusi. Siis anti sõna kolmele kohaletulnud kandidaadile, kes tutvustasid end ja vastasid volikoguliikmete küsimustele.
Vallavanema valimise esimeses voorus anti salajase hääletamise tulemusena Urmas Kirtsile 8, Kairit Pihlakule 4, Annes Naanile 4 ja Evelin Tänavale 2 poolthäält, üks hääletussedel oli rikutud.
Kuna keegi neist ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust ehk üle poole häältest, korraldati teine voor. Et kaks kandidaati kogusid võrdse arvu hääli, tuli teises voorus valida kolme isiku vahel. Urmas Kirtsile anti 10, Kairit Pihlakule 5 ja Annes Naanile 3 poolthäält, üks hääletussedel oli ka seekord rikutud. Seega toetasid volikoguliikmetest rohkem kui pooled senist vallavanemat Urmas Kirtsit ja ta osutus valituks.
Kuusalu vallavolikogus on 19 kohta: valimisliidul Ühine Kodu 8, valimisliidul Üks Kuusalu Vald 5, valimisliidul Arenev Kuusalu Vald 2, Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal 2 kohta, Reformierakonnal 1 ja Keskerakonnal 1 koht.
Istungi lõpus teatas volikogu esimees Marti Hääl valimisliidust Üks Kuusalu Vald, et astub ametist tagasi: „On olnud silmiavav kogemus, kuidas volikogu teeb tööd. Võtsin ülesande raske südamega, aga ei saa öelda, et ei üritanud. Kui ei suuda oma eesmärke täita, ei ole mõtet edasi punnida, esitan tagasiastumisavalduse volikogu esimehe kohalt. Aitäh kogemuste eest.“
Seejärel ütles volikogu aseesimees Kristo Palu, et ka tema kavatseb esitada avalduse ametist tagasiastumiseks ja tänas samuti koostöö eest. Tagasiastumise selgituseks sõnas ta, et on sügavalt seda usku – uuel volikoguesimehel peab olema võimalus moodustada oma meeskond.
Taas vallavanemaks valitud Urmas Kirtsi on selles ametis olnud kokku 12 aastat – esmalt aastatel 1993-1996 ja alates 2009. aastast, aastatel 1996-1999 ja 2005-2009 oli Kuusalu vallavolikogu liige. Tema kodu on Kiius. Kuusalu vallas elab alates 1983. aastast.
Facebooki-võrgustikus Arenev Kuusalu Vald sai volikogu istungit vaadata otseülekandena ja seda on võimalik ka järele vaadata. Seekord aitas nutitelefonidega toimunud üles võtta ning ülekannet monteerida Raul Valgiste, varasemal kolmel istungil tegeles ülekandega volikogu liige Rasmus Merivoo.
Ülevaade konkursi töörühma tegevusest
Kuusalu vallavanema valimiseks korraldatud konkursi töörühma kuulusid peale Andres Heinveri veel Rasmus Merivoo valimisliidust Arenev Kuusalu Vald, Urmo Ristisaar või Andres Allmägi valimisliidust Ühine Kodu, Värner Lootsmann Keskerakonna, Margus Soom Reformierakonna, Mairika Rajaväli EKRE nimekirjast.
Andres Heinver kirjeldas enne vallavanema valimisprotseduure töörühma tegevust. Kokku esitasid vallavanema konkursile tähtajaks avalduse 18 kandidaati, neist vallavanemale esitatud nõuetele vastasid 15. Töörühm vaatas avaldustega kaasas olnud CVd ja motivatsioonikirjad läbi ning otsustas kutsuda vestlusele 5 kandidaati. Töörühmas lepiti kokku, et kõigi nende viie nimesid ei avalikustata. Vestlused toimusid reedel, 8. detsembril. Kandidaatidele esitati küsimusi, töörühm otsustas esitada volikogule kaks enim hääli saanud kandidaati.
„Mina komisjoni juhina otsustasin, et esitan kolme inimese kandidatuuri: Urmas Kirtsi, Annes Naani ja Kairit Pihlaku,“ sõnas Andres Heinver volikogu istungil.

KAIRIT PIHLAK volikogu ees
Kairit Pihlak ütles, et paari nädalaga, mis ta on vallavanema valimise protsessis olnud, tundub Kuusalu vald väga huvitav.
„Kõige südamelähedasem on mulle haridusvaldkond. Sellega võite olla teistele eeskujuks, Kuusalu vallas on tugev tugisüsteem, lapsi toetatakse ning on mitmekesine huviharidus. Minu jaoks oleks väljakutse tegeleda hajaasustuspiirkondadega ja sellega, kuidas mainekujunduses ära kasutada koostöövõimalusi mere suunal. Teil on vallas palju häid asju,“ rääkis ta.
Mairika Rajaväli küsis kandidaadi nägemust Loksa linna ja Kuusalu valla ühinemise kohta.
Kairit Pihlak: „Imestasin, et Loksa jäi sundliitmata. Ei tea tegureid, mis põhjusel ja kuidas on traditsioonid.“
Värner Lootsmann uuris, kuidas ta lahendaks Kuusalu valla hariduses ruumipuuduse – kas teha Kuusalu koolile juurdeehitus või on hoopis vaja väikesi koole.
Kairit Pihlak: „Alg- ja põhikooli osas on oluline, kus lapsed elavad. Sõltub koolitee pikkusest. Kui paljude laste kodule kõige lähemal on Kuusalu kool, siis planeerida juurdeehitust. Vaadata tuleks, milliseid ruume vajatakse kõige enam. Vallavanema ülesanne on pakkuda lahendusi, volikogu otsustab. Väikesed koolid on ka hea variant, kui lühendavad laste kooliteed.“

ANNES NAAN volikogu ees
Annes Naan lausus volikogu ees, et seda, mida Vihula vallas suudeti nelja aastaga ära teha, ei pea häbenema: „Kui Kuusalu volikogu tahab, olen nõus panustama teie valla arengusse. Vihula ja Haljala vald ühinesid, olen valitud Haljala volikogusse, kuulun revisjonikomisjoni, majanduskomisjoni ja eestseisusesse, aga see töömaht ei sega.“
Urmo Ristisaar küsis, kuhu tuleks Kuusalu vallas panustada ja mis on kadestamisväärne. Annes Naan vastas, et Kuusalu valla eelarve maht on kadestamisväärselt suur. Samas, endises Vihula vallas oli loomulik iive negatiivne, aga sisseränne suurem. Kuusalu vallas on vastupidi, väljaränne on suurem, sisseränne väiksem, aga loomuliku iibega tasakaalustab selle. Seda, kuidas saada inimesi elanike registrisse, tuleb teha delikaatselt. Valla põhiprobleem on elanikkond, see toob raha sisse.
Kuusalu vallast suur osa on samuti Lahemaal. Suhete kohta kaitseala valitsejaga lausus ta, et Vihula vallavalitsus sai hakkama, kui mitte kohe, siis läks selgitamisega aega, aga jõuti kokkuleppele.
Ta rääkis veel, kuidas Vihula vallas tehti koostööd külavanematega, kes kogunesid kaks korda aastas. Kõneles ka eurorahade taotlemisest ning kuidas ehitati Võsu-Käsmu kergliiklustee ja Võsule rajati sadam. „Igas omavalitsuses võiks olla üks avalik sadam, Kuusalu valla avalik sadam võiks olla Loksal. Arendate Salmistu sadamat avalikuks sadamaks, miks mitte.“
Sulev Valdmaa tahtis teada Käsmus tekkinud sadamavaidluse kohta. Annes Naan kommenteeris, et Käsmu on raske küla, kus on jagunetud kolmeks-neljaks leeriks.
URMAS KIRTSI volikogu ees
Urmas Kirtsi ütles, et tal on õnn olnud elada sellises edukas vallas nagu Kuusalu vald.
Enda iseloomustamiseks sõnas, et tema näol on tegu meeskonnamängijaga, ta peale saab loota: „Kui oleme kokku leppinud, siis seda teeme. On ka asju, mis pole läinud kõige paremini ja vaja parandada. Oleme pidevas arengus, koos teie ja kogukonnaga usun, et nelja aastaga kujuneb see valitsusperiood edukaks.“
Rasmus Merivoo küsis tema suhtumise kohta sotsiaalmeediasse ja kas seda on võimalik valla juhtimises ära kasutada.
Urmas Kirtsi ütles, et ka Kuusalu vallal on oma Facebooki-lehekülg. Teine teema on, kas seda piisavalt monitooritakse. Facebooki-võrgustik Arenev Kuusalu Vald oma 1600 liikmega on oluline koht, kus anda inimestele vastuseid, sotsiaalmeedia on teema, mida vallas peaks arendama.
Sulev Valdmaa küsimusele, mis jäi tegemata, vastas Urmas Kirtsi, et rohkem tuleks suunata tähelepanu koostööle ja ta tahab olla kogu vallarahva vallavanem: „Eelmisel perioodil läks liiga palju auru tühjale kemplemisele. Tuleb parandada suhteid kogukonnaga ehk PRi poolt. Vald ei suuda veel piisavalt hästi oma väärtusi inimestele kohale viia, kiiresti reageerida võimalikele möödalaskmistele ja rahva hoiakutele. Tuleks ka parandada teenuste kvaliteeti, on kohti, kus saaks ametnikkonda tugevdada, kus õgvendada.“
Ingeldrin Aug kuidas vastab kriitikutele, kes on tema eelnevat valitsemisperioodi iseloomustanud vallavanemat vähekaasavana ja isegi autokraatlikuna.
Urmas Kirtsi: „Kriitikat tuleb võtta tõsiselt. Samas võib küsida, kus on kaasamise piir. Kui dialoog on läbi viidud, siis ikka keegi leiab, et teda pole kaasatud. Kogukonna kaasamisega peab tegelema, küsimus on, mil moel, et kogukond tunneks, tema seisukohta on arvestatud. Lahendus, milline on parim moodus, tuleb koos välja mõelda.“