Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma­na jät­kab UR­MAS KIRT­SI

1056
Val­la­va­ne­maks va­li­tud UR­MAS KIRT­SI saab lil­led vo­li­ko­gu esi­me­helt MAR­TI HÄÄ­LELT.

Val­la­vo­li­ko­gu esi­mees MAR­TI HÄÄL tea­tas is­tun­gi lõ­pus, et as­tub ame­tist ta­ga­si.

Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu va­lis kol­ma­päe­val, 13. det­semb­ril 10 poolt­hää­le­ga val­la­va­ne­maks se­ni­se val­la­va­ne­ma Ur­mas Kirt­si va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du.

Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas toi­mu­nud is­tun­gi­le olid kut­su­tud ja en­nast tut­vus­ta­sid ava­li­ku kon­kur­sil osa­le­nu­test kolm kan­di­daa­ti: Rak­ve­re en­di­ne abi­lin­na­pea Kai­rit Pih­lak, en­di­ne Vi­hu­la val­la­va­nem An­nes Naan ja Ur­mas Kirt­si. EK­RE ni­me­kir­jast vo­li­ko­gus­se va­li­tud Su­lev Vald­maa ja Mai­ri­ka Ra­ja­vä­li esi­ta­sid nel­jan­daks kan­di­daa­diks Eve­lin Tä­na­va, ke­da ko­hal ei ol­nud.

Es­malt sel­gi­tas kuue ni­me­kir­ja esin­da­ja­test koos­ta­tud töö­rüh­ma juht And­res Hein­ver va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald ava­li­ku kon­kur­si kul­gu ja tu­le­mu­si. Siis an­ti sõ­na kol­me­le ko­ha­le­tul­nud kan­di­daa­di­le, kes tut­vus­ta­sid end ja vas­ta­sid vo­li­ko­gu­liik­me­te kü­si­mus­te­le.

Val­la­va­ne­ma va­li­mi­se esi­me­ses voo­rus an­ti sa­la­ja­se hää­le­ta­mi­se tu­le­mu­se­na Ur­mas Kirt­si­le 8, Kai­rit Pih­la­ku­le 4, Annes Naa­ni­le 4 ja Eve­lin Tä­na­va­le 2 poolt­häält, üks hää­le­tus­se­del oli ri­ku­tud.

Ku­na kee­gi neist ei saa­nud vo­li­ko­gu koos­sei­su hääl­tee­na­must ehk üle poo­le hääl­test, kor­ral­da­ti tei­ne voor. Et kaks kan­di­daa­ti ko­gu­sid võrd­se ar­vu hää­li, tu­li tei­ses voo­rus va­li­da kol­me isi­ku va­hel. Ur­mas Kirt­si­le an­ti 10, Kai­rit Pih­la­ku­le 5 ja An­nes Naa­ni­le 3 poolt­häält, üks hää­le­tus­se­del oli ka see­kord ri­ku­tud. See­ga toe­ta­sid vo­li­ko­gu­liik­me­test roh­kem kui poo­led se­nist val­la­va­ne­mat Ur­mas Kirt­sit ja ta osu­tus va­li­tuks.

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gus on 19 koh­ta: va­li­mis­lii­dul Ühi­ne Ko­du 8, va­li­mis­lii­dul Üks Kuu­sa­lu Vald 5, va­li­mis­lii­dul Are­nev Kuu­sa­lu Vald 2, Ees­ti Kon­ser­va­tiiv­sel Rah­vae­ra­kon­nal 2 koh­ta, Re­for­mie­ra­kon­nal 1 ja Kes­ke­ra­kon­nal 1 koht.

Is­tun­gi lõ­pus tea­tas vo­li­ko­gu esi­mees Mar­ti Hääl va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald, et as­tub ame­tist ta­ga­si: „On ol­nud sil­mia­vav ko­ge­mus, kui­das vo­li­ko­gu teeb tööd. Võt­sin üle­san­de ras­ke sü­da­me­ga, aga ei saa öel­da, et ei üri­ta­nud. Kui ei suu­da oma ees­mär­ke täi­ta, ei ole mõ­tet eda­si pun­ni­da, esi­tan ta­ga­sias­tu­mi­sa­val­du­se vo­li­ko­gu esi­me­he ko­halt. Ai­täh ko­ge­mus­te eest.“

See­jä­rel üt­les vo­li­ko­gu ase­e­si­mees Kris­to Pa­lu, et ka te­ma ka­vat­seb esi­ta­da aval­du­se ame­tist ta­ga­sias­tu­mi­seks ja tä­nas sa­mu­ti koos­töö eest. Ta­ga­sias­tu­mi­se sel­gi­tu­seks sõ­nas ta, et on sü­ga­valt se­da us­ku – uuel vo­li­ko­gue­si­me­hel peab ole­ma või­ma­lus moo­dus­ta­da oma mees­kond.

Taas val­la­va­ne­maks va­li­tud Ur­mas Kirt­si on sel­les ame­tis ol­nud kok­ku 12 aas­tat – es­malt aas­ta­tel 1993-1996 ja ala­tes 2009. aas­tast, aas­ta­tel 1996-1999 ja 2005-2009 oli Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge. Te­ma ko­du on Kiius. Kuu­sa­lu val­las elab ala­tes 1983. aas­tast.

Fa­ce­boo­ki-võr­gus­ti­kus Are­nev Kuu­sa­lu Vald sai vo­li­ko­gu is­tun­git vaa­da­ta ot­seü­le­kan­de­na ja se­da on või­ma­lik ka jä­re­le vaa­da­ta. See­kord ai­tas nu­ti­te­le­fo­ni­de­ga toi­mu­nud üles võt­ta ning üle­kan­net mon­tee­ri­da Raul Val­gis­te, va­ra­se­mal kol­mel is­tun­gil te­ge­les üle­kan­de­ga vo­li­ko­gu lii­ge Ras­mus Me­ri­voo.

Üle­vaa­de kon­kur­si töö­rüh­ma te­ge­vu­sest
Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma va­li­mi­seks kor­ral­da­tud kon­kur­si töö­rüh­ma kuu­lu­sid pea­le And­res Hein­ve­ri veel Ras­mus Me­ri­voo va­li­mis­lii­dust Are­nev Kuu­sa­lu Vald, Ur­mo Ris­ti­saar või And­res All­mä­gi va­li­mis­lii­dust Ühi­ne Ko­du, Vär­ner Loots­mann Kes­ke­ra­kon­na, Mar­gus Soom Re­for­mie­ra­kon­na, Mai­ri­ka Ra­ja­vä­li EK­RE ni­me­kir­jast.
And­res Hein­ver kir­jel­das en­ne val­la­va­ne­ma va­li­mis­prot­se­duu­re töö­rüh­ma te­ge­vust. Kok­ku esi­ta­sid val­la­va­ne­ma kon­kur­si­le täh­ta­jaks aval­du­se 18 kan­di­daa­ti, neist val­la­va­ne­ma­le esi­ta­tud nõue­te­le vas­ta­sid 15. Töö­rühm vaa­tas aval­dus­te­ga kaa­sas ol­nud CVd ja mo­ti­vat­sioo­ni­kir­jad lä­bi ning ot­sus­tas kut­su­da vest­lu­se­le 5 kan­di­daa­ti. Töö­rüh­mas le­pi­ti kok­ku, et kõi­gi nen­de viie ni­me­sid ei ava­li­kus­ta­ta. Vest­lu­sed toi­mu­sid ree­del, 8. det­semb­ril. Kan­di­daa­ti­de­le esi­ta­ti kü­si­mu­si, töö­rühm ot­sus­tas esi­ta­da vo­li­ko­gu­le kaks enim hää­li saa­nud kan­di­daa­ti.

„Mi­na ko­mis­jo­ni ju­hi­na ot­sus­ta­sin, et esi­tan kol­me ini­me­se kan­di­da­tuu­ri: Ur­mas Kirt­si, An­nes Naa­ni ja Kai­rit Pih­la­ku,“ sõ­nas And­res Hein­ver vo­li­ko­gu is­tun­gil.

Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma kan­di­daat KAI­RIT PIH­LAK.
Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma kan­di­daat KAI­RIT PIH­LAK.

KAI­RIT PIH­LAK vo­li­ko­gu ees
Kai­rit Pih­lak üt­les, et paa­ri nä­da­laga, mis ta on val­la­va­ne­ma va­li­mi­se prot­ses­sis ol­nud, tun­dub Kuu­sa­lu vald vä­ga hu­vi­tav.

„Kõi­ge sü­da­me­lä­he­da­sem on mul­le ha­ri­dus­vald­kond. Sel­le­ga või­te ol­la teis­te­le ees­ku­juks, Kuu­sa­lu val­las on tu­gev tu­gi­süs­teem, lap­si toe­ta­tak­se ning on mit­me­ke­si­ne hu­vi­ha­ri­dus. Mi­nu jaoks oleks väl­ja­kut­se te­ge­le­da ha­jaa­sus­tus­piir­kon­da­de­ga ja sellega, kui­das mai­ne­ku­jun­du­ses ära ka­su­ta­da koos­töö­või­ma­lu­si me­re suu­nal. Teil on val­las pal­ju häid as­ju,“ rää­kis ta.

Mai­ri­ka Ra­ja­vä­li kü­sis kan­di­daa­di nä­ge­must Lok­sa lin­na ja Kuu­sa­lu val­la ühi­ne­mi­se koh­ta.
Kai­rit Pih­lak: „Imes­ta­sin, et Lok­sa jäi sund­liit­ma­ta. Ei tea te­gu­reid, mis põh­ju­sel ja kui­das on tra­dit­sioo­nid.“

Vär­ner Loots­mann uu­ris, kui­das ta la­hen­daks Kuu­sa­lu val­la ha­ri­du­ses ruu­mi­puu­du­se – kas te­ha Kuu­sa­lu koo­li­le juur­dee­hi­tus või on hoo­pis va­ja väi­ke­si koo­le.

Kai­rit Pih­lak: „Alg- ja põ­hi­koo­li osas on olu­li­ne, kus lap­sed ela­vad. Sõl­tub koo­li­tee pik­ku­sest. Kui pal­ju­de las­te ko­du­le kõi­ge lä­he­mal on Kuu­sa­lu kool, siis pla­nee­ri­da juur­dee­hi­tust. Vaa­da­ta tu­leks, mil­li­seid ruu­me va­ja­tak­se kõi­ge enam. Val­la­va­ne­ma üle­san­ne on pak­ku­da la­hen­du­si, vo­li­ko­gu ot­sus­tab. Väi­ke­sed koo­lid on ka hea va­riant, kui lü­hen­da­vad las­te koo­li­teed.“

Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma kan­di­daat AN­NES NAAN.
Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma kan­di­daat AN­NES NAAN.

AN­NES NAAN vo­li­ko­gu ees
An­nes Naan lau­sus vo­li­ko­gu ees, et se­da, mi­da Vi­hu­la val­las suu­de­ti nel­ja aas­ta­ga ära te­ha, ei pea hä­be­ne­ma: „Kui Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu ta­hab, olen nõus pa­nus­ta­ma teie val­la aren­gus­se. Vi­hu­la ja Hal­ja­la vald ühi­ne­sid, olen va­li­tud Hal­ja­la vo­li­ko­gus­se, kuu­lun re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni, ma­jan­dus­ko­mis­jo­ni ja eest­sei­su­ses­se, aga see töö­maht ei se­ga.“

Ur­mo Ris­ti­saar kü­sis, ku­hu tu­leks Kuu­sa­lu val­las pa­nus­ta­da ja mis on ka­des­ta­mis­väär­ne. An­nes Naan vas­tas, et Kuu­sa­lu val­la ee­lar­ve maht on ka­des­ta­mis­väär­selt suur. Sa­mas, en­di­ses Vi­hu­la val­las oli loo­mu­lik ii­ve ne­ga­tiiv­ne, aga sis­se­rän­ne suu­rem. Kuu­sa­lu val­las on vas­tu­pi­di, väl­ja­rän­ne on suu­rem, sis­se­rän­ne väik­sem, aga loo­mu­li­ku ii­be­ga ta­sa­kaa­lus­tab sel­le. Se­da, kui­das saa­da ini­me­si ela­ni­ke re­gist­ris­se, tu­leb te­ha de­li­kaat­selt. Val­la põ­hip­rob­leem on ela­nik­kond, see toob ra­ha sis­se.

Kuu­sa­lu val­last suur osa on sa­mu­ti La­he­maal. Su­he­te koh­ta kait­sea­la va­lit­se­ja­ga lau­sus ta, et Vi­hu­la val­la­va­lit­sus sai hak­ka­ma, kui mit­te ko­he, siis läks sel­gi­ta­mi­se­ga ae­ga, aga jõu­ti kok­ku­lep­pe­le.

Ta rää­kis veel, kui­das Vi­hu­la val­las teh­ti koos­tööd kü­la­va­ne­ma­te­ga, kes ko­gu­ne­sid kaks kor­da aas­tas. Kõ­ne­les ka eu­ro­ra­ha­de taot­le­mi­sest ning kui­das ehi­ta­ti Võ­su-Käs­mu kerg­liik­lus­tee ja Võ­su­le ra­ja­ti sa­dam. „Igas oma­va­lit­su­ses võiks ol­la üks ava­lik sa­dam, Kuu­sa­lu val­la ava­lik sa­dam võiks ol­la Lok­sal. Aren­da­te Sal­mis­tu sa­da­mat ava­li­kuks sa­da­maks, miks mit­te.“

Su­lev Vald­maa tah­tis tea­da Käs­mus tek­ki­nud sa­da­ma­vaid­lu­se koh­ta. An­nes Naan kom­men­tee­ris, et Käs­mu on ras­ke kü­la, kus on ja­gu­ne­tud kol­meks-nel­jaks lee­riks.

UR­MAS KIRT­SI vo­li­ko­gu ees
Ur­mas Kirt­si üt­les, et tal on õnn ol­nud ela­da sel­li­ses edu­kas val­las na­gu Kuu­sa­lu vald.
En­da ise­loo­mus­ta­mi­seks sõnas, et te­ma näol on te­gu mees­kon­na­män­gi­ja­ga, ta pea­le saab loo­ta: „Kui ole­me kok­ku lep­pi­nud, siis se­da tee­me. On ka as­ju, mis po­le läi­nud kõi­ge pa­re­mi­ni ja va­ja pa­ran­da­da. Ole­me pi­de­vas aren­gus, koos teie ja ko­gu­kon­na­ga usun, et nel­ja aas­ta­ga ku­ju­neb see va­lit­sus­pe­riood edu­kaks.“

Ras­mus Me­ri­voo kü­sis te­ma suh­tu­mi­se koh­ta sot­siaal­mee­dias­se ja kas se­da on või­ma­lik val­la juh­ti­mi­ses ära ka­su­ta­da.

Ur­mas Kirt­si üt­les, et ka Kuu­sa­lu val­lal on oma Fa­ce­boo­ki-le­he­külg. Tei­ne tee­ma on, kas se­da pii­sa­valt mo­ni­too­ri­tak­se. Fa­ce­boo­ki-võr­gus­tik Are­nev Kuu­sa­lu Vald oma 1600 liik­me­ga on olu­li­ne koht, kus an­da ini­mes­te­le vas­tu­seid, sot­siaal­mee­dia on tee­ma, mi­da val­las peaks aren­da­ma.

Su­lev Vald­maa kü­si­mu­se­le, mis jäi te­ge­ma­ta, vas­tas Ur­mas Kirt­si, et roh­kem tu­leks suu­na­ta tä­he­le­pa­nu koos­töö­le ja ta ta­hab ol­la ko­gu val­la­rah­va val­la­va­nem: „Eel­mi­sel pe­rioo­dil läks lii­ga pal­ju au­ru tüh­ja­le kemp­le­mi­se­le. Tu­leb pa­ran­da­da suh­teid ko­gu­kon­na­ga ehk PRi poolt. Vald ei suu­da veel pii­sa­valt häs­ti oma väär­tu­si ini­mes­te­le ko­ha­le viia, kii­res­ti rea­gee­ri­da või­ma­li­ke­le möö­da­lask­mis­te­le ja rah­va hoia­ku­te­le. Tu­leks ka pa­ran­da­da tee­nus­te kva­li­tee­ti, on koh­ti, kus saaks amet­nik­kon­da tu­gev­da­da, kus õg­ven­da­da.“

In­geld­rin Aug kuidas vas­ta­b krii­ti­ku­te­le, kes on tema eel­ne­vat va­lit­se­mis­pe­rioo­di ise­loo­mus­ta­nud vallavanemat vä­he­kaa­sa­va­na ja ise­gi au­tok­raat­li­ku­na.

Ur­mas Kirt­si: „Krii­ti­kat tu­leb võt­ta tõ­si­selt. Sa­mas võib kü­si­da, kus on kaa­sa­mi­se piir. Kui dia­loog on lä­bi vii­dud, siis ik­ka kee­gi leiab, et te­da po­le kaa­sa­tud. Ko­gu­kon­na kaa­sa­mi­se­ga peab te­ge­le­ma, kü­si­mus on, mil moel, et ko­gu­kond tun­neks, te­ma sei­su­koh­ta on ar­ves­ta­tud. La­hen­dus, mil­li­ne on pa­rim moo­dus, tu­leb koos väl­ja mõel­da.“