Kuu­sa­lu spor­di­kes­kus koos uju­la­ga on val­la­rah­va ka­su­tu­ses ol­nud 10 aas­tat

Kuu­sa­lu koo­li juur­de ehi­ta­tud spor­di­kes­kus ava­ti pi­du­li­kult 12. det­semb­ril 2008, küm­ne aas­ta­ga on ma­ja jää­nud kü­las­ta­ja­te­le kit­saks, va­ja oleks laien­dust.

Spor­di­kes­kus oma suu­re võim­la, nel­ja­rea­li­se uju­mis­bas­sei­ni ja las­te­bas­sei­ni­ga uju­la­ga, sau­na­de ning paa­ri võim­le­mis­saa­li ja tei­se kor­ru­se jook­su­ga­le­rii­ga on Kuu­sa­lu val­la kõi­ge kü­las­ta­ta­vam al­la­su­tus ning ku­ju­ne­nud pal­ju­de ko­ha­li­ke ela­ni­ke sa­ge­da­seks koh­tu­mi­spai­gaks. Rah­vast on ma­jas tih­ti nii pal­ju, et fua­jees on ras­ku­si üle­riie­te pai­gu­ta­mi­se­ga. Sa­ge­li tul­lak­se ko­gu pe­re­ga – lap­sed lä­he­vad oma tren­ni­des­se, emad-isad ka­su­ta­vad ae­ga en­da tree­ni­mi­seks või siir­du­vad uju­las­se, pal­ju on ka lap­se­va­ne­maid, kes oo­ta­vad fua­jees, ku­ni las­teg­ru­pid lõ­pe­ta­vad.

Uju­la kü­las­ta­jaid on tipp­hooa­jal ar­ves­tus­li­kult ok­toob­rist märt­si­ni päe­vas kesk­mi­selt 80-150, ma­dal­hooa­jal 20-70. Ar­ves­se on võe­tud ka õpi­la­sed, ku­na Kuu­sa­lu kesk­koo­li, Kol­ga koo­li ja Vi­ha­soo las­teaia-alg­koo­li õpi­la­sed käi­vad seal uju­mis­tun­di­des.

Tree­ne­reid on käe­so­le­val hooa­jal spor­di­kes­ku­ses li­gi 40. Tree­ning­rüh­mi on olu­li­selt roh­kem, ku­na pal­jud tree­ne­rid töö­ta­vad mit­me gru­pi­ga. Kuu­sa­lu spor­di­kes­ku­ses on Ind­rek Sei Uju­mis­koo­li, tant­sus­tuu­dio­te JJ-St­reet ja Pro­dan­ce fi­liaa­lid, te­gut­se­vad mit­med spor­dik­lu­bid, on ae­roo­bi­ka ja fit­nesst­ree­nin­gu­te gru­pid, tant­su­tun­nid, las­te- ja bee­bi­de võim­le­mi­ne-uju­ta­mi­ne. Ala­tes no­vemb­rist toi­mu­vad bal­le­ti ehk klas­si­ka­li­se tant­su tren­nid las­te­le ka­hes va­nu­seg­ru­pis.

Hil­ju­ti lä­bi vii­dud ra­hu­lo­lu-uu­rin­gu jär­gi hin­da­vad kü­las­ta­jad spor­di­kes­ku­se head tee­nin­dust, ra­hul ol­lak­se hin­na­ta­se­me­ga, prob­lee­mi­na on ni­me­ta­tud ruu­mi­kit­si­kust ja se­da, et sau­na- ja pe­su­ruu­mi­de väl­ja­nä­ge­mi­ne on vei­di vä­si­nud. Kuu­sa­lu val­la ee­lar­vest ku­lub spor­di­kes­ku­se ülal­pi­da­mi­seks aas­tas 264 170 eu­rot, sel­lest 115 000 eu­rot tee­nib asu­tus ise pi­le­ti­tu­lust ja ruu­mi­de ren­dist.

Sün­ni­päe­va­pi­du
Lau­päe­val, 15. det­semb­ril tä­his­tas spor­di­kes­kus sün­ni­päe­va. Spor­di­kes­kust ala­tes ava­mi­sest ju­ha­ta­nud Kad­ri Ida­vain tä­nas abi­li­si, kauaaeg­se­maid tree­ne­reid ning staažika­maid töö­ta­jaid. Te­ma­ga sa­ma kaua on ma­jas töö­ta­nud ad­mi­nist­raa­to­rid Kad­ri Kot­kas ja Rii­na Pau­nel, ko­ris­ta­ja Maie Kask­la, peaae­gu 10 aas­tat on töö­ta­nud ad­mi­nist­raa­tor Kärt Väärt­nõu. Kok­ku on spor­di­kes­ku­ses prae­gu 12 ame­ti­koh­ta, tööt­jaid 13.

Tree­ne­reid-võist­lus­te kor­ral­da­jaid on pal­ju: uju­mist­ree­ne­rid Ma­ria Trei ja Ma­rian­ne Sei­man, saa­li­ho­ki eest­ve­da­ja Pil­le Plakk, ka­ra­tek­lu­bi IVL juht Priit Se­li, ten­ni­set­ree­ne­rid Ur­mas Kot­kas ja Ju­ku-Kal­le Ad­rat, jalg­pal­lik­lu­bi Ka­lev juht ja tree­ner San­der Pii­be­mann ning treener Ser­go Treu­feldt, ker­ge­jõus­ti­kut­ree­ne­rid Ing­rit Keer­ma ja Il­vard Ee­rik­soo, en­di­ne uju­mist­ree­ner Ott Soon, pal­li­män­gu­võist­lus­te eest­ve­da­jad Ago Kat­vel, Al­lan Lai­ne, Ma­rek Aun, et­te­võ­te­te tur­nii­ri­de kor­ral­da­ja Krist­jan Jääts, kü­la­de küm­ne­võist­lu­se kor­ral­da­jad Kuu­sa­lu Mat­ka­selt­sist ja pal­jud tei­sed. Kad­ri Ida­vai­nu pal­vel mä­les­ta­ti lei­na­sei­sa­ku­ga ker­ge­jõus­ti­kut­ree­ne­rit Mar­gus Keer­mat, kel­le jaoks oli spor­di­kes­kus ot­se­kui tei­ne ko­du.

Spor­di­kes­ku­se suu­rim spon­sor on Kiiu Soon, kes on and­nud ton­ni­de kau­pa ta­su­ta lii­va, ja SR Veod, kes on ko­gu sel­le lii­va ko­ha­le ve­da­nud. Hea spon­sor on ka fir­ma Pro­mos­tar – sealt mär­ga­ti, et ma­ja õue­sil­did on ku­lu­nud ning teh­ti uued sil­did.

Kad­ri Ida­vain kuu­lu­tas sün­ni­päe­va­peol väl­ja ka spor­di­kes­ku­se kuldk­lien­did, nen­de ni­med ja ko­hal­käi­dud kor­rad sai väl­ja sel­gi­ta­da uju­la pü­si­klien­ti­de mit­me kor­ra pi­le­ti­te jär­gi. Kõi­ge enam on küm­ne aas­ta jook­sul uju­mas käi­nud And­rus Pär­no­ja – kok­ku 1290 kü­las­tus­kor­da. Tei­sel ko­hal on Kris­ta Mä­gi 950 ja kol­man­dal Tar­mo Trei 840 kor­ra­ga. Spor­di­kes­ku­se ju­ha­ta­ja mär­kis, et võib-ol­la on mõ­ni kü­las­ta­nud nen­de ma­ja ka roh­kem, aga ük­sik­pi­le­tid po­le ni­me­li­sed, nen­de jär­gi ei saa ar­vet pi­da­da.

Õn­nit­le­jad tä­na­sid spor­di­kes­ku­se rah­vast ja soo­vi­sid, et ruu­mi­kit­si­ku­se prob­lee­mid leiak­sid la­hen­dust.

Kuu­sa­lu koo­li di­rek­tor Vel­lo Sats tun­nus­tas, et Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus ja vo­li­ko­gu võt­sid aas­ta­te eest vas­tu ot­su­se spor­di­kes­kus ra­ja­da. Ma­ja ka­su­ta­tak­se pal­ju ja va­ja oleks laien­dust, mär­kis ka te­ma.

Juu­be­li pu­hul on spor­di­kes­ku­se tei­se kor­ru­se jook­su­ga­le­riis­se sea­tud näi­tus 10 aas­ta jook­sul ol­nud et­te­võt­mis­test, Kad­ri Ida­vai­nu sõ­nul on seal tut­vus­ta­tud um­bes küm­nen­dik­ku toi­mu­nust.

Uju­mist­ree­ne­rid MA­RIA TREI ja MA­RIAN­NE SEI­MAN
Kõi­ge suu­rem tõm­be­koht spor­di­kes­ku­ses on uju­la, kus Ind­rek Sei Uju­mis­koo­li tree­ne­ri­te­na töö­ta­vad Ma­ria Trei ja Ma­rian­ne Sei­man. Nad ju­hen­da­vad kok­ku paa­ri­sa­dat last, kel­lest ena­mik on val­la koo­li­de õpi­la­sed, al­ga­ja­te gru­pis ka koo­liee­li­kud.

Suu­ri­ma töö­koor­mu­se­ga on Ma­ria Trei, kes li­saks ko­hus­tus­li­ke­le uju­mis­tun­di­de­le, mi­da an­nab ke­ha­li­se kas­va­tu­se õpe­ta­ja­na, ju­hen­dab uju­mi­se al­gõ­pe­tu­se ja eda­si­jõud­nud las­te ning täis­kas­va­nud har­ras­ta­ja­te tree­ning­rüh­mi. Ma­rian­ne Sei­man töö­tab uju­ja­te­ga, kes on hu­vi­ta­tud võist­lus­spor­dist.

Ma­ria Trei elab Valk­las, spor­di­kes­ku­ses on tree­ner ol­nud 9 aas­tat. Ta käis koo­liõ­pi­la­se­na uju­mist­ren­ni­des ja võist­les. Et te­mast sai uju­mis­tree­ner, tu­li lap­se­va­ne­ma­te al­ga­tu­se­na – uju­la hak­kas Kuu­sa­lus töö­le ja ta­he­ti õpe­ta­da oma lap­si uju­ma. Te­ma uju­mist­ren­ni­des­se tuuak­se lap­si ka Jõe­läht­me ja Ani­ja val­last ning al­gõ­pe­tu­se rüh­mal on oo­te­ni­me­ki­ri, ku­na kõi­ki ei saa kor­ra­ga vas­tu võt­ta.

Ma­ria Trei: „On ta­he­tud tuua õp­pi­ma ka kol­meaas­ta­seid, aga alus­ta­me koo­liee­li­ku­test. Vee­ko­gu ää­res ole­vaid väi­ke­seid lap­si lap­se­va­nem ta­va­li­selt val­vab. Mi­da va­ne­maks lap­sed saa­vad, se­da vä­hem val­va­tak­se ja se­da pa­re­ma­te os­kus­te­ga peab ole­ma laps ning va­ja­du­sel tu­le­ma vees toi­me ene­se­pääst­mi­se­ga. Uju­mi­sos­kus on kõi­ge oda­vam elu­kind­lus­tus.“

Ta too­ni­tab, et olu­li­ne on sel­geks saa­da ve­tel­pääs­te osa – kui oht­li­kust olu­kor­rast ei suu­da väl­ja uju­da, tu­leb osa­ta vees hõl­ju­da ja oo­da­ta abi ko­he­jõud­mist. Tei­ne täh­tis os­kus on nau­ti­da vees ole­mist ja käia uju­mas ak­tiiv­se lii­ku­mis­vii­si­na.

Ma­rian­ne Sei­ma­ni tree­ning­rüh­ma­des­se lii­gu­vad eda­si need õpi­la­sed, kes on uju­mi­se alg­tõed oman­da­nud ja soo­vi­vad ha­ka­ta te­ge­le­ma sport­li­ku tree­ni­mi­se­ga. Aas­ta-aas­talt tree­ning­koor­mu­sed suu­re­ne­vad. Kõi­ge tu­ge­va­mas­se ehk spor­di­rüh­ma kuu­lu­va­te las­te pa­re­mik tree­nib viis kor­da nä­da­las ning on ju­ba ha­ka­nud saa­vu­ta­ma üle-ees­ti­lis­tel uju­mis­võist­lus­tel oma va­nu­se­klas­sis kõr­geid koh­ti. Sel­le gru­pi 11aas­ta­ne Em­ma So­fia Loo­tus, 12aas­ta­sed Maar­ja Kat­he­ri­ne Link ja An­ni Ma­ri Laup­maa ning 13aas­ta­ne Lau­ra Mu­rel täit­sid täis­kas­va­nu­te Ees­ti meist­ri­võist­lus­te aeg­nor­ma­tii­vid ja osa­le­vad järg­mi­sel nä­da­la­va­he­tu­sel Ees­ti meist­ri­võist­lus­tel uju­mi­ses.

Ma­rian­ne Sei­man oli võist­luss­port­la­ne, 12 kor­ral on tul­nud Ees­ti meist­riks ja uju­nud re­kor­dae­gu. Ta on 20 aas­tat ela­nud Kuu­sa­lu val­las An­di­nee­mel. Kui spor­di­kes­ku­se esi­me­ne uju­mist­ree­ner Ott Soon läks mu­ja­le töö­le, kut­su­ti te­da tree­ne­riks. Se­da tööd on ta tei­nud viis aas­tat ja sõ­nab, et on iseõp­pi­ja, tel­lis in­ter­ne­tist küm­me­kond õpi­kut USAst ja Aust­raa­liast ning on käi­nud kur­sus­tel.

„Kuu­sa­lu uju­la on mõ­nu­sa fii­lin­gu­ga, mul­le meel­di­vad sel­le suu­red ak­nad. Tree­ni­da saab häs­ti. Star­di­pu­kid ja se­li­lis­tar­di sein võik­sid ol­la li­bi­se­mis­kind­la­mad, kuid võr­rel­des teis­te koo­li­de juu­res ole­va­te uju­la­te­ga on siin head tren­ni­tin­gi­mu­sed,“ lau­sus ta.