„Edaspidi saab pastoraadis üritusi korraldada ka külmal ajal, küte töötab, tehtud on esik, saal, tualettruumid, köök cateringi jaoks,“ ütleb Laurentsiuse Seltsi juht SULEV VALDMAA.
Kuusalu pastoraadi taastamisprojekti autor, arhitekt Aleksander Skolimowski Pudisoolt sõnab, et on rahul – maja taastamise plaani viiakse ellu tasapisi ja jupikaupa, kuid peamine, et asjad liiguvad.
Laupäeval pastoraati külastanud peapiiskop Urmas Viilma tundis EELK Kuusalu koguduse Jaanus Jalaka sõnul rõõmu, et maja korrastatakse. Kui peapiiskop viimati pastoraadis käis, oli saalis muldpõrand ja maja külm.
Rohkem kui kuus aastat tagasi, 24. aprilli õhtul 2014 jälgis Kuusalu aleviku rahvas, kuidas tulekahju hävitas pastoraadihoonet. Ühiselt päästeti majast kirikuraamatud, maalid, hõbe- ja tinaesemed, raamatukogu ja ka reliikvia. Ära põlesid katus ja pööninguosa, põlengus sai kannatada kogu maja.
Pastoraat kuulub EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudusele. Aastatel 1792-1798 ehitatud maja taastamisest hakati rääkima kohe tulekahjule järgnenud päeval. Esmalt tuli hoone põlengujärgselt puhastada, osaliselt lammutada ning pandi ajutine katus. Kuna maja on muinsuskaitse all, on ehitustöödele kindlad nõuded.
Jaanuaris 2015 sai pastoraat uue katuse ja betoonist vahelae, kulus 141 000 eurot. Kuusalu vald andis selleks 50 000 koos rahvalt annetustest kogutud ligi 7000 euroga, riik eraldas 40 000 eurot ja Kuusalu kogudus samuti 40 000 eurot, lisaks muud annetused.
Järgnesid tööd MTÜ Laurentsiuse Selts eestvedamisel. Mitmel korral on toetust saadud EKRE poliitilisest katuserahast. Kaks aastat tagasi eraldati 4000 eurot fassaadi kordategemiseks, tänavusest riigieelarvest 10 000 eurot sisetöödeks ja hiljuti avalikustati, et tuleva aasta riigieelarvest saab veel 8000 eurot taastamistööde jätkamiseks.
Laurentsiuse Seltsi juht Sulev Valdmaa, kes kohalikel valimistel valiti Kuusalu vallavolikogusse EKRE nimekirjast, ütleb, et uue katuseraha abil on plaanis korda teha ka pastoraadi tagumine fassaad ja otsaseinad, EKRE esimese toetusega korrastati esisein. Sisetöödeks antud mulluse toetuse eest puhastati ja konserveeriti pastoraadimaja mantelkorsten, remonditi fuajee ja tehti WCd, hoones on elekter ja vesi. Korda sai ka üks tuba saali kõrvalt, mis on kümneks aastaks antud Laurentsiuse Seltsile tasuta kasutamiseks kontoriruumina.
Kahest toast tehtud valge saal
Suurim muutus võrreldes põlengueelse ajaga on majja rajatud saal kahest kõrvuti asetsenud toast. Seni toimusid pastoraadimajas korraldatud koosolekud-konverentsid kaminatoas, kuhu mahtus 30-40 inimest. Saal mahutab sadakond inimest, saab teha rahvarohkemaid üritusi.
Sulev Valdmaa kirjeldab, et saali remont algas 2019. aastal tänu pastoraadis elanud keelemehe Eduard Ahrensi kuju valmimise suurtoetajale, Saksa organisatsioonile Baltische Baudenkmäler. Abilised Saksamaalt lubasid anda remondiraha, et Eduard Ahrensile pühendatud 5. konvrentsi saaks läbi viia pastoraadis. Kokku kulus saalile siis 3000 eurot, korrastati põrand ja seinad, ruumi pandi elekter.
„Käisin odavamaid materjale otsimas, tõin kohale, leidsime soodsaid lahendusi. Firmad, kellelt pakkumisi palusime, küsisid palju suuremaid summasid,“ räägib Laurentsiuse Seltsi juht.
Kuusalu valla tänavusest eelarvest sai Laurentsiuse Selts riigilt valdadele-linnadele antud investeeringute toetusest 30 000 eurot saali remondi jätkamiseks. Kõige kallimaks kujunes põrand, mille arhitekt Aleksander Skolimowski kavandas valgekirjutest kuuekandilistest plaatidest.
„Põrandaplaadid saadeti otse Hispaaniast, valisime kataloogi kaudu, suvel toodi kohale. Plaate tellisime kokku 90 ruutmeetrile, maksma läksid need koos kohale toimetamisega umbes 3500 eurot, hind kujunes oluliselt odavamaks kui Eestist ostes. Korda on tehtud lagi ja seinad. Ustelt ja aknalaudadelt on vanad värvikihid maha võetud, näeb originaalpuitu.
Mantelkorsten on ülevalt otsast kaetud, suletud on ka pääs pööningule, mis tähendab, et enam pole suurt soojakadu. Pastoraadis võib hakata korraldama kontserte ja etendusi, on olemas näitlejatele riietumiskoht. Tegemata jäid peegellaed, nii nimetatakse lae ja seina kaarjaid kokkupuutepunkte. Nende asemel on praegu lae all veel näha palja paeseina triipe. Peegellae panek on nii asjatundlik töö, et töid teostav firma Similar seda käesoleval aastal ette ei võtnud. Vaba raha eest korrastasime köögiks kavandatava ruumi ning keldrile varikatuse ja ukse, panime elektri keldrisse. Peegellagi tuleb tellida edaspidi ja leida selleks vajalik summa,“ kirjeldab Sulev Valdmaa.
Ta märgib, et arhitekt on kavandanud saalile ka pretensioonika tapeedi, mille üks rull maksab 50 eurot, kokku kulub 4000 eurot. Tapeedi saaks panna siis, kui kogu maja soe ja korras. Restaureerida tuleks ka saali kahhelahi.
Kuusalu valla tänavusest lisaeelarvest anti Laurentsiuse Seltsile 12 200 eurot pastoraadi gaasikütesüsteemi jaoks. See summa on Sulev Valdmaa sõnul vallale tagasi kantud, sest koguduse soovil valiti neid töid tegema firma Profiteam, kes pani varem gaasikütte kirikusse ja kogudusemajja. Kuna vallaraha kasutamine eeldab parima pakkumise valimist, aga seda ei tehtud, rahastab küttesüsteemi paigaldamist kogudus. Gaasikatel juba töötab, pandud on põrandaküte ja lähiajal seatakse loodetavasti paika ka radiaatorid, lisab ta.
Aleksander Skolimowski tunnustab: „Sulev Valdmaa ja Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas on teinud tõhusat tööd materjalide ja raha leidmisel. Ruumid remontinud ehitusfirma Similar on väga tubli, pastoraadi remonditööde juht Maila Kalais küsib üle, kui milleski kahtlema hakkab. Similari töömees Mairold Tänav on väga hea käega, teeb tööd südamega, tulemus on super. Kõik on seni välja tulnud nii, nagu ette kujutasin. Muinsuskaitse printsiip on, et mida saab, seda tuleb säilitada ja nii me ka teeme.“
Sulev Valdmaa: „Alumisest korrusest üle poole on korras. Nagu olen varemgi öelnud, sellest hoonest tuleb Põhja-Eesti pärl. Juba praegu on pastoraadi taastamisse pandud nii palju avalikku raha, et see peab jääma avalikku kasutusse. Jõulude ajal on plaanis maja rahvale avada, et näidata, mida oleme jõudnud ära teha. Siis saab saalis ka suurest telerist vaadata, kuidas on põlengu järel koristatud ja järk-järgult ehitatud. Laurentsiuse Selts on oma panuse andnud, kui välisseinad korras, võiksime lõpetada. Allkorrusel on korrastamata veel fuajeest vasakul viis tuba ja paremal pool kaks tuba, mille uksed avanevad saali. Kellel huvi, võiks toetada mõne toa remonti.“
Pastoraadi taastamistöödele on seni kulunud kokku ligi 200 000 eurot, vaja läheks veel umbes 300 000 eurot, märgib ta.
Koguduse õpetaja Jaanus Jalakas tõdeb, et suur mure on veel, mis kogu hoonest edaspidi saab. Arutatud on, et sinna võiks teha orelikeskuse koos Ahrensi keele- või konverentsikeskusega.