Kuu­sa­lu Soo­ju­se tee­nus­te hin­nad sõl­tu­vad lae­nu­sum­ma­dest

113
Kalle Küngas

Kuu­sa­lu val­la­le kuu­luv osaü­hing Kuu­sa­lu Soo­jus on tänavu esi­mes­te kuu­de­ga tea­ta­nud mit­mest hin­na­tõu­sust ja ühest hin­na­lan­gu­sest. Aas­ta al­gu­sest on Kol­ga ale­vi­ku soo­ju­se­ner­gia me­ga­vatt-tun­ni hind koos käi­be­mak­su­ga 91,27 eu­rot, 2016. aas­tast ku­ni eel­mi­se aas­ta lõ­pu­ni oli koos käi­be­mak­su­ga 83,35 eu­rot. Hin­na­tõus on 9,5 prot­senti.

Mai­kuust tõu­se­vad joo­gi­vee ja ka­na­li­sat­sioo­ni­tee­nu­se hin­nad – joo­gi­vee kuup­mee­ter hak­kab se­ni­se 1,90 eu­ro ase­mel maks­ma 2,12 eu­rot, ka­na­li­sat­sioo­ni­tee­nu­se kuup­meet­ri eest tu­leb ta­su­da se­ni keh­ti­nud 2,47 eu­ro ase­mel 2,76 eu­rot. Need hin­nad on koos käi­be­mak­su­ga.

Kon­ku­rent­sia­met on koos­kõ­las­ta­nud ka Kuu­sa­lu ale­vi­ku soo­ja­hin­na muu­tu­se, se­da küll teist­pi­di, väik­se­maks – se­ni­se koos käi­be­mak­su­ga 86,78 eu­ro ase­mel lan­geb ala­tes 1. ap­ril­list me­ga­vatt-tun­ni hind 79,26 eu­ro­ni, hin­na­lan­gus on 8,7 prot­sen­ti.

Kuu­sa­lu Soo­ju­se juht Kal­le Kün­gas sel­gi­tab, et vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­tee­nu­se hin­da­de tõus ning Kuu­sa­lu soo­ja­hin­na lan­gus on seo­tud et­te­võt­te lae­nu­mak­se­te­ga: „Kuu­sa­lus re­no­vee­ri­si­me lae­nu­ra­ha toel kat­la­ma­ja ja 1,5 ki­lo­meet­rit soo­ja­to­rus­tik­ku. Kat­la­ma­ja laen on nüüd ta­su­tud ning soo­ja­hind sel­le laenumakse võr­ra ma­da­lam. Kol­gas re­no­vee­ri­si­me 2,5 ki­lo­meet­rit soo­ja­to­rus­tik­ku ja soo­ja­sõl­med. Re­no­vee­ri­mi­seks võe­tud laen lõ­peb 2022. aas­tal.“
Kol­ga kaug­küt­te hin­na koh­ta mär­gib Kuu­sa­lu Soo­ju­se juht, et alates 1. jaanuarist kehtima hakanud hinnatõusu põhjus oli järsult kallinenud hakkepuit: „Kolgas kasutatavast soojusenergiast toodame 88 protsenti hakkepuiduga, 12 protsenti põlevkiviõliga.

Konkurentsiamet kinnitas uue hinna 12. detsembril 2018. Tänavu märtsis ja aprillis on hind konkurentsiameti kinnitatud piirhinnast odavam, kuna meil õnnestus osta odavamat hakkepuitu. Alates 1. maist tõuseb hind taas konkurentsiameti kinnitatud piirhinna tasemele. Kuu­sa­lus on hak­ke­pui­du osa­kaal sa­mu­ti 88 prot­sen­ti, õli ase­mel ka­su­ta­me maa­gaa­si. Hak­ke­pui­du­ga on soo­ju­se­ner­giat too­ta li­gi kaks kor­da oda­vam, kui teis­te kü­tu­se­lii­ki­de­ga.“

Uued lae­nud Kuu­sa­lu ja kü­la­de bio­pu­has­ti­te ning ka­na­li­sat­sioo­ni jaoks
Eel­mi­sel aas­tal re­no­vee­ris Kuu­sa­lu Soo­jus Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­ku­selt (KIK) saa­dud toe­tus­sum­ma­de abil ning 60 prot­sen­di­li­se oma­fi­nant­see­rin­gu­na Kiiu töös­tus­par­gi vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­süs­tee­mi ning suu­ren­das Pä­ris­pea, Vii­nis­tu ja Sal­mis­tu kü­la­de joo­gi­vee­tööt­lu­se või­me­kust, ra­jas KI­Ki ja val­la abi­ga Pu­di­soo kü­las­se ühis­vee­vär­gi. Lae­nu­koor­mus tõu­sis seo­ses mul­lus­te in­ves­tee­rin­gu­te­ga 265 402 eu­ro võr­ra.

Tä­na­vu ja ka paa­ril järg­ne­val aas­tal on Kuu­sa­lu Soo­ju­sel ka­vas in­ves­tee­rin­gud pea­mi­selt ka­na­li­sat­sioo­ni­süs­tee­mi­des­se. KIK an­nab Suur­pea lin­na­ku bio­pu­has­ti jaoks 200 000 eu­rot, Kuu­sa­lu val­laee­lar­vest li­sa­tak­se omao­sa­lu­seks 100 000 eu­rot.

Kõi­ge kal­lim pro­jekt on seo­tud Kuu­sa­lu bio­pu­has­ti­ga. Pai­gal­da­tak­se reo­vee lii­va ja tah­ke­te osa­de püü­dur, ra­ja­tak­se kaa­saeg­ne pur­gi­mis­sõlm, uuen­da­tak­se mu­da­ta­hen­dus­sead­med. KIK an­nab sel­leks 489 624 eu­rot toe­tust, Kuu­sa­lu Soo­ju­sel tu­leb om­sao­sa­lu­se­na li­sa­da tä­na­vu 200 000 eu­rot, järg­mi­sel ka­hel aas­tal kok­ku 240 000 eu­rot. Sel­leks võe­tak­se sa­mu­ti lae­nu.

KIK toe­tab Uu­ri kü­la bio­pu­has­ti ja ka­na­li­sat­sioo­ni­to­rus­ti­ku re­konst­ruee­ri­mist 86 000 eu­ro­ga, Vi­ha­soo ka­na­li­sat­sioo­ni re­konst­ruee­ri­mist 163 000 eu­ro­ga. Nen­de­gi pro­jek­ti­de pu­hul kae­tak­se omao­sa­lus lae­nu­ra­ha abil – kok­ku 301 850 eu­rot li­sa­lae­nu.

Kal­le Kün­gas nen­dib, et Kuu­sa­lu Soo­ju­se lae­nu­koor­mus kas­vab prog­noo­si­ta­valt ka tu­le­val ja üle­tu­le­val aas­tal: „Ku­na KIK toe­tab väik­se­maid ja kesk­mi­se suu­ru­se­ga et­te­võt­teid vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­süs­tee­mi­de kor­ras­ta­mi­sel vaid 2019. aas­ta lõ­pu­ni, ole­me koos­ta­nud taot­lu­sed veel Lee­si joo­gi­vee­pump­la ja to­rus­ti­ku, Valk­la vee­tööt­lu­se ja pump­la jaoks. Kas toe­tust an­tak­se, sel­gub sep­temb­ris. Loo­dan väga, et meid toe­ta­tak­se, vas­ta­sel kor­ral tu­leb mõ­le­ma pro­jek­ti ko­gu­sum­mad lei­da et­te­võt­tel en­dal. Just see­tõt­tu püüa­me kü­la­des va­ja­li­kud tööd lä­hia­jal ära te­ha. Tõ­si küll, me et­te­võt­te lae­nu­koor­mus üle­tab siis 2 mil­jo­nit eu­rot, kuid il­ma toe­tus­te­ta ku­ju­nek­sid tööd veel­gi ku­lu­ka­maks.“

Suur­pea, Vi­ha­soo ja Uu­ri pro­jek­ti­de el­lu­vii­ja leid­mi­seks on väl­ja kuu­lu­ta­tud ühis­han­ge, Kuu­sa­lu Soo­ju­se ju­hi sõ­nul on tööd sar­na­sed. KI­Kilt saa­di sel­leks nõu­so­lek.

Suur­pea lin­na­kus jook­seb reo­ve­si maas­se, pu­has­ti ei töö­ta. Vi­ha­soos on bio­pu­has­ti re­no­vee­ri­tud, kuid to­rus­tik amor­ti­see­ru­nud, vih­ma­ve­si jõuab pu­has­tis­se koos lii­va ja kil­lus­ti­ku­ga, te­ki­vad üleu­ju­tu­sed. Uu­ris on bio­tii­gid, pu­has­tit po­le, kuid nõue on, et tu­leb ra­ja­da.

Valk­las on to­rus­tik lii­ga väi­ke­se lä­bi­mõõ­du­ga, tu­leb asen­da­da suu­re­ma lä­bi­mõõ­du­ga to­rus­ti­ku­ga. Lee­si­le on seal­se­te prob­lee­mi­de la­hen­da­mi­seks ka­vas te­ha rah­va­ma­ja vas­tu uus puur­kaev-pump­la koos vee­tööt­lus­sead­me­te­ga, li­saks ka va­he­ta­da to­rus­tik suu­re­ma lä­bi­mõõ­du­ga to­ru­de vas­tu. Maa-amet tea­tas märt­sis oma ot­su­sest an­da Lee­si uue puur­kaev-pump­la jaoks maa val­la oman­dis­se.

Kal­le Kün­gas: „Tee­nus­te hin­da tõst­si­me ar­ves­tu­se­ga, et et­te­võ­te suu­daks ta­su­da lae­nu­de eest. Hin­na­tõus on üle 11 prot­sen­di. Sa­mas, kui Kuu­sa­lu, Kol­ga ja Kiiu ÜVK-pro­jek­ti­de lõ­pus, 2013. aas­tal teh­ti fi­nants­ma­jan­dus­lik ana­lüüs, näh­ti et­te igaks aas­taks 4 prot­sen­ti hin­na­tõu­su. Vii­ma­ti tõst­si­me hin­du 2016. aas­tal ja ole­me saa­nud hak­ka­ma vei­di väik­se­ma hin­na­tõu­su­ga kui fi­nant­sa­na­lüü­sis en­nus­ta­tud kol­me aas­ta 12 prot­sen­ti.“

Kü­si­mu­se­le, kas hin­na­tõu­su mõ­ju­ta­vad ka et­te­võt­te suu­red üld­ku­lud, vas­tab ta, et suht­ar­vu­na on need ku­lud pi­gem vä­he­ne­nud: „Kui 2009. aas­tal Kuu­sa­lu Soo­ju­ses­se töö­le tu­lin, oli töö­ta­jaid 12, müü­gi­käi­ve üle 565 000 eu­ro ning klien­te 377. Prae­gu on töö­ta­jaid 11, müü­gi­käi­ve üle 872 000 eu­ro ning klien­te 775. Pu­di­soo joo­gi­vee klien­did li­san­du­vad käes­o­le­val aas­tal.“

Kuu­sa­lu Soo­jus on vee-et­te­võt­ja pea­le kol­me ale­vi­ku veel kok­ku 10 kü­las: Sal­mis­tu, Ka­ber­la, Valk­la, Pu­di­soo, Lee­si, Uu­ri, Vi­ha­soo, Pä­ris­pea, Vii­nis­tu ja Kuu­sa­lu kü­las. Pal­ju­des kü­la­des on vee­vär­ki­de hal­da­mi­seks loo­dud MTÜd, kas Kuu­sa­lu Soo­jus võiks edas­pi­di veel kü­la-MTÜ­delt vee­vär­ke üle võt­ta? Kal­le Kün­gas ar­vab, et ilm­selt mõ­ned li­san­du­vad, kui kü­la­del on va­ja­dus ja val­la­va­lit­sus nõus­tub.