Kuusalu õpilasmaleva rühma noored töötasid kaks nädalat Tuulmet Holdingus, Mikumardi seikluspargis, noortekeskuses ja kalmistul.
Kui Kuusalu noorsootöö koordinaator Krista Allik pani Facebooki teate, et saab kirja panna tänavusse malevarühma, olid 20 kohta täis nelja päevaga. Kuna kaks noort andsid endast teada samal ajal, kujunes Kuusalu rühma seekordseks suuruseks 21 noort vanuses 13-15 aastat – 14 noormeest ja 7 neidu. Rühmajuhid olid Kuusalu valla noorsootöötjad Krista Allik ja Heleri Paiste, neid aitasid Kuusalu noorsootöötajana paar kuud tagasi tööle asunud Roman Sviridov Kehrast ja Tiiu Kass.
Õpilasmaleva Kuusalu rühm tegutses teist aastat, seekord 16.-27. juulil. Jaguneti kolme gruppi, tööandjad olid metallifirma Tuulmet Holding Kolgakülast, Mikumardi seikluspark Saunjast ning Kuusalu vallavalitsus, kes tasus Kuusalu noortekeskuses ja kalmistul tehtud korrastustööde eest. Õpilasmalevas on tunnihinne kõigil üks – 2,97 eurot ehk miinimumtasu. Päevas töötatakse 4 tundi, järgnevad ühistegevused, ööbitakse kodudes.
Sihtasutus Õpilasmalev toetas Kuusalu rühma 7160 euroga, Kuusalu vallaeelarvest eraldati õpilasmaleva ja noortekeskuse suvelaagrite jaoks kokku 4000 eurot.
Lisaks mitmesugustele ringsõitudele käisid malevlased nädalavahetusel Humala raketibaasisi riigikatselaagris. Kõige erilisem oli viimasel tööpäeval, möödunud reedel Kuusalu rahvamajas korraldatud malevapulm, kus loosiga valiti pruut ja peigmees, preester, ämmad-äiad, vanaisa, isamees jt.
Pruuti mängis loosi tahtel Caroly Kiik Kõnnust, peigmeest Hendrik Allik. Ettevalmistused pulmaks algasid reede hommikul noortekeskuses, tüdrukud küpsetasid pirukaid ja muhvineid. Päeva teises pooles tuli meikija, et pruut ja teised pulmalised kenaks teha. Pidu kestis rahvamajas kella 22ni.
Caroly Kiik kommenteeris, et pruudi roll ei olnud talle raske, kuna on näiteringis käinud: „Tore oli, kõik võtsid oma rolle tõsiselt. Palju tööd tegid ära rühmajuhid, mulle kui pruudile kõigest ei räägitud, hoiti saladuses. Kõige raskem oligi, et ei teadnud ette, mis toimuma hakkab ja tuli ise mõelda, kuidas olukordi lahendada. Tänavune malev tuli veel palju põnevam, kui oli eelmisel aastal.“
ROMAN SVIRIDOV – noorsootöötaja, päästja ja maadleja
Tapalt pärit Roman Sviridov, kes kuus aastat on elanud Kehras ja töötab Kehra komandos päästjana, kandideeris kevadel konkursil, millega otsiti Kuusallu noorsootöötajat.
Sõnumitoojas oleme temast kirjutanud kui edukast sportlasest maadluses ja sumos. Mullu võitis ta Eesti ning Euroopa võistlustel kuld- ja hõbemedaleid.
Seni töötas ta päästja ameti kõrvalt Tallinna Turvakeskuses sotsiaalpedagoogina, ent soovis töökohta kodule lähemale. Kuusallu ja tagasi Kehrasse jõuab oluliselt kiiremalt, maksimaalselt 15 minutit sõitu.
Roman Sviridov ütles Sõnumitoojale, et talle meeldib noori juhendada, anda neile praktilistes töödes näpunäited: „Tallinnas töötasin seadusega pahuksisse läinud noortega, mõnelgi oli alkoholi- või narkosõltuvus. Enne seda olin Tapa erikoolis järelevalve spetsialist. Kuusalus on selles mõttes palju kergem. Plaan on teha sügisest noortekeskuses töötubasid, õpetada näiteks mööbli restaureerimist ja võib-olla veel midagi, tuleb mõelda, mis pakuks huvi.“ Ta töötab Kuusalu noortekeskuses poole kohaga. Krista Allik märkis, et tõenäoliselt on kavas hakata alates sügisest hoidma noortekeskust pikemalt lahti.
Noortekeskuses mööbel euroalustest
Osa Kuusalu malevarühma noortest, kelle tööandja oli vallavalitsus, meisterdasid Roman Sviridovi juhendamisel noortekeskusesse uut mööblit – euroalustest diivani ja tugitoolid. Kuna vallavalitsus on nüüd noortekeskusest ehk Köstrimajast kolinud tagasi Kiiu mõisa, on hakatud sisustama vabaks jäänud ruume.
„Euroalustest mööbel tuleb odavam, praktilisem ja vastupidavam, kui osta kauplusest saepuruplaadi mööblit. Saagisime noortega, panime kokku, peitsisime. Krista Allik lubas tellida poroloonpadjad sõrestikule peale,“ rääkis Roman Sviridov.
Kristofer Pahapill, kes elab koos vanematega Norras ja koolivaheajal Kuusalus, kõneles, et on Kuusalu malevarühmas esimest aastat: „Olen koos isaga kodus ehitanud ja meisterdanud, midagi keerulist noortekeskuse mööbli valmistamisel minu jaoks ei olnud. Malev oli natuke väsitav, kui tööajale järgnes kohustuslik ühistegevus, aga huvitav on olnud.“