Kuu­sa­lu mees­koor avas Lau­lu­peo kuu­si­kus pi­du­li­kult He­li­ki­vi

16
Kuusalu ja Rakvere meeskoor ning Kuusalu poistekoor koos dirigentidega Helikivi juures. Peotuld hoiab PEETER KIVIMÄE.

Lau­lu­peo tu­le tee­kon­na üks osa oli üld­lau­lu­peo 150. aas­ta­päe­va­le pü­hen­da­tud mä­les­tus­mär­gi ava­mi­ne Kuu­sa­lus.

Tei­si­päe­va, 2. juu­li hom­mik oli Kuu­sa­lus aja­loo­li­ne – öö­seks Kuu­sa­lu ki­ri­kus­se puh­ka­ma jäe­tud lau­lu­peo­tu­li vii­di käest kät­te an­des ja pika rong­käi­gu­ga lä­bi ale­vi­ku, tuld kand­sid Kuu­sa­lu ja Rak­ve­re ühen­da­tud mees­koo­ri laul­jad koos Kuu­sa­lu kesk­koo­li pois­te­koo­ri noor­te­ga.

Tu­li oli li­gi tun­ni ale­vi­ku kül­je all, Tal­lin­na-Nar­va maan­tee lä­he­du­ses asu­vas Lau­lu­peo kuu­si­kus, kus mäe­kün­kal sei­sab nüüd suu­re ki­vi ja noo­di­võt­me­ga mä­les­tus­märk – He­li­ki­vi. Sel­le val­mis­ta­mi­se ja pai­gal­da­mi­se pea­mi­ne eest­ve­da­ja on Kuu­sa­lu mees­koo­ri laul­ja, Nä­kial­li­ka töö­riis­ta­muu­seu­mi pe­re­mees Pee­ter Ki­vi­mäe. Ta ee­mal­das He­li­ki­vilt kat­te koos Kuu­sa­lu pois­te­koo­ri laul­ja Jaa­gup Mar­tin Pae­nur­me­ga.

Dirigent TAAVI ESKO ja meeskoori laulja ADO PÄRN hoiavad käes Kuusalu meeskoori 150aasta vanust lippu. Ees Tormise-seltsi tegevjuht ULVI RAND.

Kuu­sa­lu mees­koor on üld­lau­lu­peost kaks aas­tat va­nem, asu­ta­tud 1867. aas­tal. Kuu­sa­lu ühek­sa­liik­me­li­ne mees­koor käis Tar­tus esi­me­sel üld­lau­lu­peol Har­ju­maalt ain­sa­na. Lau­lu­peo kuu­sik is­tu­ta­ti Kuu­sa­lu mees­koo­ri al­ga­tu­sel 50 aas­tat ta­ga­si, kui esi­me­sest üld­lau­lu­peost möö­dus 100 aas­tat.

Too­kord­se­test is­tu­ta­ja­test lau­lab Kuu­sa­lu mees­koo­ris Ado Pärn, kes võt­tis He­li­ki­vi juu­res sõ­na ja meenutas kuusiku saamislugu: „Esialgu oli mõte istutada sada tamme, aga tekkis küsimus, kustkohast saada sada tammeistikut. Me meeskooris laulis siis ka Kuu-salu metsaülem, tema pakkus, et saab anda kuusetaimi. Leidsime, et see sobiks, Kuusalu kuusik kõlab hästi. Jutt läks lahti, istutamise päeval oli kohal palju alevikurahvast.

Leppisime kokku, et iga laulupeo järel istutavad ühe kuuse juurde need kollektiivid, kes peol käivad. Suur õhin läks aja jooksul üle, päris iga peo järel ei istutatud. Juurde istutasime siis, kui laulupeo tuli oli Kuusalus 20 aastat tagasi. Ka Tallinna Meestelaulu Seltsi koor on istutanud.“.

Helikivi avamisel lauldi paar laulu ja tehti ühispilte. Kivi lähedale istutati tamm.

Lau­lu­peo tu­li oli Ida-Har­jus kok­ku pool­teist päe­va. Harjumaale anti üle esmaspäeva 1. juuli hommikul kell 10 Järvamaal Valgehobusemäel. Edasi liikus Anija valda Voosele, siis Alaverre, Kose valda Viskla külasse, Raasiku valda Perilasse ja Raasiku kiriku juurde, Kehrasse ja Anija mõisa, õhtuks Kuusalu valda Kõrveaiale ja lõpuks Kuusalu kirikusse. Üks tulekiir viidi hilisõhtul Salmistu sadamast merele ja lasti vette kohas, kuhu on puistatud maestro Veljo Tormise tuhk. Teisipäeval, 2. juulil suundus peotule teekond Kuusalust Kolga mõisa juurde, siis Kiiu mõisa ette ning lõpuks Valkla kivi juurde, Jõelähtme vallas Kaberneemes viidi tuli merele. Tulekiiri jagati mitmele poole, ka Aegviitu Anna Raudkatsi hauale, Loksale ning Uuri külasse tantsujuhi Maie Orava kodutallu.