Juubelipeoks valmis KAIRE ALTOSAARE koostatud kirjatöö „Kuusalu lasteaianduse lugu”.
Kuusalu lasteaia Jussike direktor Astrid Meister kirjeldas juubeliaktusel laupäeval, 10. märtsil oma kolleege kui väga töökat ja pühendunud kollektiivi – pool personalist on Jussikeses töötanud 20 aastat või rohkem. Kõige staažikamad on kokk Sirje Zimmermann, kes olnud tööl lasteaia loomisest alates, ning õpetaja abi Taimi Torm, kellel tööaastaid 42.
Lasteaia juubelipidustused algasid asutamise ametlikul kuupäeval 6. märtsil, siis oli pidu koos laste ja lapsevanematega, peojuht oli Pipi, keda kehastas Lydia Roos Rahvusooperist Estonia, järgnes disko. Kogu nädala jooksul oli lasteaias läbivad teemad ajalugu, sümboolika ja tänapäev, akendel oli Jussikese teekonna pildiseeria, mille idee autor on õpetaja Kristi Valk. Fuajees olid lasteaia ajalugu kajastavad fotostendid.
Kingiks lipumast
Ametlikul aktusel 10. märtsil olid peol vallavalitsuse, valla haridusasutuste, hoolekogu esindajad, endised töötajad ja direktorid. Õppealajuhataja Ülle Rekk oli peo tarbeks lavastanud „Pildikesi lasteaia ajaloost”, esinesid lasteaia töötajad ning Lepatriinude ja Mesilaste rühma koolieelikud. Laulud-tantsud õpetas selgeks muusikaõpetaja Anneli Rumm. Vallavalitsuselt said pikaajalise ja pühendunud töö eest tänukirja 31 töötajat, kelle tööstaaž on Jussikeses vähemalt 10 aastat.
Õpetaja Kaire Altosaar tutvustas enda koostatud kirjatööd „Kuusalu lasteaianduse lugu”. Ta ütles, et see tugineb õpetaja Janika Kuuseoja 2011. aastal kirjutatud lõputööle „Kuusalu lasteaia Jussike traditsioonid ja väärtused”. Ta lisas, et töö pole teaduslik, vaid põhineb intervjuudel ja mälestustel. Praegu saab kirjatööga tutvuda Facebookis grupis „Kuusalu ajalugu”, edaspidi ka lasteaia kodulehel. Plaanis on kirjapandut täiendada, lisada mälestusi, fakte ja fotosid.
Personal kinkis lasteaiale juubeliks ka uue laulu „Meie lasteaed – Jussike”, mille muusika tegi Anneli Rumm, sõnad Kaire Altosaar. Vallavanem Urmas Kirtsi andis üle vallavalitsuse kingi, 10meetrise lipumasti ja 2 Eesti lippu.
Lasteaial olnud
4 direktorit
Astrid Meister meenutas, et esimesed teated organiseeritud lastehoiust Kuusalus pärinevad aastast 1943, kui Kuusalu seltsimajja loodi laste mängumuru. 1961. aastal asutati Kuusalu remonditehas ning tehase ehitatud kortermajas Ahrensi tänaval sai üks neljatoaline korter lastehoiu tarbeks. Kui remonditehas 1967. aastal laienes, tekkis vajadus lasteaia järele. 1968. aastal avati tehasetöötajate lastele lasteaed, mille nimeks pandi Kuusalu remonditehase lastepäevakodu. Kui korter jäi kitsaks, said lapsed ruumid vanasse kirikumajja ehk köstrimajja, kus praegu töötab Kuusalu vallavalitsus. 1978. aastal jäi seegi maja kitsaks ning hakati ehitama uut hoonet praegusesse asukohta Kordejaanil. Maja sai valmis 1981. aasta alguses.
Jussikese nime sai lasteaed 1993. aastal. Maja renoveeriti 2005. aastal. Praegu on lasteaias 9 rühma ning 41 töötajat. Tegutsevad beebikool, laulustuudio, lastejooga ja tantsuring.
Juubelipeol olid kohal kõik lasteaeda juhtinud direktorid. Esimene juhataja Ester Pärn oli tööl aastatel 1968-1986, tema järel kuni aastani 1991 Küllike Enok, aastatel 1992-2000 Anu Ojaste. Praegune direktor Astrid Meister on lasteaeda juhtinud 18 aastat.
Ester Pärn lausus, et lapsed on tal hinges praeguseni: „Esimesed aastad korteris ja köstrimajas polnud lihtsad, kuid see oli meie noorus, võtsime tööd rõõmuga, pidasime pidusid. Igal kollektiivil peab olema koosviibimisi, rõõm aitab igast hädast üle.”
Ka Anu Ojaste meenutas, et tööaastad polnud kerged: „Oli töötajaid, kes olid küll tublid, kuid probleeme esines töödistsipliiniga. Ei tahtnud kedagi ju lahti lasta, aga rääkida tuli palju. Hiljem kujunes imeline kollektiiv, kes praeguseni hoidnud ja süvendanud lasteaia vahvaid traditsioone.”
Kõige staažikam töötaja Sirje Zimmermann jutustas, et kui tuli tööle, oli noor ja sinisilmne: „Maja oli väike ja armas, inimesed kokkuhoidvad. Tuli hakata ajaga sammu pidama, õppima, kogema, pidi pisaraidki valama.”
Üks eredamaid mälestusi on tal, kui kokad valmistasid köögis katlas sööki, üks laps tuli sisse ja küsis – kas teie olete ikka head nõiad?
Esimesed klassid lasteaias
Anu Ojaste juhatajaks olemise ajal 1990ndate aastate lõpus õppisid mitu aastat Kuusalu keskkooli 1. klassid lasteaia 1. tiivas, kuna koolis oli ruumipuudus. Ka nüüd, 20 aastat hiljem on kool sama probleemi ees, ühe võimalusena on arutatud, et 1. klassid võiksid taas olla lasteaias.
Anu Ojaste meenutas, et lasteaia tööd 1. klassid ei häirinud: „Meil oli hea koostöö, koolilapsed said kasutada saali. Kui lasteaialapsed läksid tuppa, olid õues kehalise kasvatuse tunnid, õueajad olid kenasti ära jagatud. Lastele oli see hea, said jääda ka koolilapsena esimeseks aastaks samasse majja, neil oli ruumi mängida, joosta. Kui praegu jäävad vabaks aga ainult ühe rühma ruumid, siis kahe klassi lastel kipub seal küll kitsaks jääma.”