Võidutöö „Reede“ esitas konkursile Kauss Arhitektuur OÜ, kelle kavandite järgi on valmimas ka Jõhvi põhikool ja Kõrveküla kooli juurdeehitus.
Möödunud reede, 13. septembri hommikul kogunesid Kiiu mõisa Kuusalu vallamaja saali arhitektid, kes osalesid Kuusalu keskkooli juurdeehituse ideekonkursil. Nende juuresolekul avalikustati konkursitulemused ning avati ümbrikud autorite nimede ja kontaktandmetega.
Tähtajaks, 23. augustiks oli konkursile esitatud 4 võistlustööd. Žürii, kuhu kuulusid arhitektid Tiina Skolimowski, Ilmar Jalas ja Johan Tali, Kuusalu keskkooli direktor Vello Sats ja vallavanem Urmas Kirtsi, valis möödunud teisipäeval üksmeelselt võitjaks konkursitöö „Reede“.
Auhinnafond on 25 000 eurot. Võidutöö „Reede“ esitanud Kauss Aritektuur OÜ saab preemiaks 10 000 eurot. Teisele kohale tulnud võistlustöö „Loomelinnak“ autori Must OÜ preemia on 7000 eurot ning kolmandale kohale tulnud kavandi „Õu“ eest saab Doomino Arhitektid OÜ 5000 eurot. Ergutuspreemia 2000 eurot pidi minema neljandaks jäänud võistlustööle „Puusalu“, kuid jääb välja maksmata, sest töö ei kvalifitseerunud.
Žürii esimees, Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi selgitas ümbrike avamisel, et kolm firmat olid teinud 23. augustil kella 10ks riigihangete registris nõuetekohaselt sissekanded. Samal päeval kella 15ks toodi vallamajja neli võistlustööd. Hankekomisjon, kuhu kuulusid vallavanem Urmas Kirtsi, vallasekretär Meeli Vaarik ja planeeringute spetsialist Maris Torga, hindasid kõik 4 konkursitööd nõuetekohaseks, sest oli võimalus, et üks firma on esitanud kaks kavandit. Konkursi tulemuste avalikustamisel selgus, et „Puusalu“ oli esitanud neljas autor, kellel oli jäänud riigihangete registris sissekanne tegemata.
Vallavanem tõdes, et ükski kavand ei lahenda kooli ees seisvaid ruumiprobleeme sajaprotsendiliselt, ning avaldas lootust, et võidutööd on võimalik vajadusel täiendada.
Ta lisas, kui Kuusalu vallavalitsus on konkursi tulemused kinnitanud, algab kümnepäevane vaidlustusperiood. Kui see möödas ja vaidlustatud pole, saab algklasside osa ruumikitsikuse lahendamise protsessiga edasi minna, kuulutada välja projekteerimis-ehitushange. Kui kõik sujub, siis ideaalis võiks 2020. aasta maikuu lõpus alustada ehitustegevusega. Kuusalu keskkooli juurdeehituse esimene etapp peaks lõppema ja uued ruumid kasutusele võtma 2022. aasta septembriks, et uut õppeaastat alustada siis uutes ruumides. Kooli ruumikitsikuse lahendamiseks on praegu renditud nelja klassiga moodulmaja, leping lõpeb 2022 kevadel õppeaasta lõpuga.
Algklasside õppehoone praeguse õpilaskodu asemele
Võistlustöös „Reede“ on Kuusalu kooli algklasside uus õppehoone kavandatud staadioni poole ulatuva majatiiva ehk õpilaskodu asukohale. Olemasolev majatiib lammutatakse. Uus peasissepääs ning söökla laiendus tehakse kooli allesjääva osa ja uue juurdeehituse vahele.
Žürii hinnangul tekitab „Reede“ juba esimeses etapis äratuntava ja intrigeeriva uue mahu, mis ei kaota teiste ehitusetappide järel oma ilmet.
„Algklasside osa on selgelt eristuv, omaette toimiv keskkond. Hoone on kompaktne, kasutuid pindasid pole. Igapäevased liikumisteed ei kattu, ühine kokkupuutepunkt on söökla. Ideekavand võimaldab esimeses etapis rakendada energiasäästlikke lahendusi: päikesevarjestus, päikeseenergia kasutamine, kompaktsed seinapinnad. Pärast esimese etapi väljaehitamist on koolil uus, korrastatud peasissepääs, ka ilma järgnevate etappide rajamiseta on olemas toimiv keskkond, pole vaja teha niinimetatud ajutisi üleminekuid. Algkooli osaga alustades ei pea õppetööd katkestama teistes hooneosades,“ on kirjas žürii koosoleku protokollis.
Kavandada polnud lihtne
Ümbrike avamisel osales Kauss Arhitektuur OÜst juhatuse liige ja üks omanikke Kaur Talpsep. Ta rääkis Sõnumitoojale, et peab end kohalikuks inimeseks, pere suvekodu asub Kuusalu vallas Vanakülas ning see ajendas Kuusalu kooli juurdeehituse ideekonkursist osa võtma: „Igale poole ei jõua, teeme valikuid. Kavandasime võistlustööd mitme autoriga. Käisime eelnevalt Kuusalu koolimajaga tutvumas. Töö polnud lihtne, oli tuliseid vaidlusi, et leida lahendus, mis oleks esinduslik ka siis, kui kooli ruumiprobleemi lahendamisega esimesest etapist edasi ei mindagi.“
Kaur Talpsep toonitas, et autoritena tuleb nimetada kõik, kes Kauss Arhitektuur OÜst kaasa tegid, üks pakkus üht, teine teist ideed, kokku sai terviku. Peale tema on autorid veel arhitektid Kristiina Aasvee, Allan Pilter, Carolina Reidma, Elise Roos ja Sten Vendik.
„Pikalt mõtlesime, kas lammutada õpilaskodu hoone või mitte. Leidsime, et kõige parem oleks ikkagi lammutamine,“ lausus Kaur Talpsep ja märkis, kogu aeg tuli silmas pidada nõuet, et esimese etapi maksumus ei tohiks ületada 2,5 miljonit eurot. See pani mõttelennule piirid, midagi kosmilist ei saanud pakkuda.
„Klassiruumide suuruseks on algklasside õppehoones kavandatud 60 ruutmeetrit. Tegime nii, et lastel oleks koolis ruumi, kuigi näiteks Soomes on koolides õpilastel oluliselt rohkem ruumi. Soomes on niiöelda sokikoolid, lapsed võtavad jalanõud majja sisenedes ukse juures ära, need pannakse riiulitele. Kuusalu kooli algklasside majas võiks olla samamoodi.“
Ta kirjeldas, et uue õppehoone kolmele küljele on tehtud katusealused õuesõppealad, lisatud on astmestikud, mida on võimalik kasutada avatud auditooriumitena.
Uue sissekäigu kohale on mõeldud rõdu, mis ühendab algklasside maja aulaga: „Kuusalu kooli aulas on samuti ruumikitsikus, rõdu aitab seda lahendada, aula avaneb rõdule. Algklasside õppehoone aatriumis on lai trepp, seda saab samuti kasutada istumisalana. Kavandatud on ka rekreatsiooniala, sissekäigust teisele poole jääb päikeseterrass. Aatriumist teisele poole pakkusime muusikaklassi, mis on samuti astmeline, kõike seda saab soovi korral kasutada ühe ruumina.“
Kuusalu direktor Vello Sats kommenteeris, et uuris kõiki võistlustöid põhjalikult ning „Reede“ hakkas järjest enam meeldima, sest kooli soove on hästi arvestatud: „Meeldib ka see, et juurdeehituse ajal saab koolitöö suures osas jätkata, vaid kaheksale klassile peame leidma asenduskoha. Õpilaskodu ehitati 1977. aastal internaadiks, koridorid on seal kitsad, ruumid väikesed. Kohe tehti sinna ka paar klassi alumisele ja üks klass teisele korrusele, ruumipuudus valitses Kuusalu koolis juba siis. Nüüdseks on õpilaskodu väikeses osas, enamik on kasutuses klassiruumidena.“
Direktor ütles, koolipere soov oli, et uus ruumilahendus oleks polüfunktsionaalne, ja võidutöö annab selleks võimaluse.