Kuu­sa­lu ki­ri­ku va­ra­sem üm­be­re­hi­tusp­ro­jekt

Sven-Olav Paa­vel

Root­si Rii­giar­hii­vi Sten­boc­ki kol­lekt­sioo­nist (SE/RA/720784) tu­li päe­va­val­ge­le Kuu­sa­lu ki­ri­ku üm­be­re­hi­tusp­ro­jekt aas­tast 1879. Üm­be­re­hi­tus­joo­ni­se au­tor on Rak­ve­res te­gut­se­nud sak­sa pä­ri­to­lu ar­hi­tekt Fried­rich Fer­di­nand Mo­di.
Fried­rich Fer­di­nand Mo­di (sün­di­nud 1839) tun­tak­se kui kauaaeg­set ja hu­vi­ta­va elu­käi­gu­ga Rak­ve­re lin­na ar­hi­tekt-ehi­tus­meist­rit, kes on ol­nud te­gev suu­re hul­ga Rak­ve­re lin­na­ma­ja­de, mit­me­te Vi­ru­maa mõi­sa­te, sa­mu­ti sak­raal­hoo­ne­te üm­be­re­hi­tusp­ro­jek­ti­de juu­res. Vii­mas­te hul­ka kuu­lu­vad Jõh­vi Mihk­li ki­rik (1875), Jõe­läht­me ki­rik (1878) ja Si­mu­na ki­rik (1885).
Fried­rich Mo­di seo­sest Kuu­sa­lu ki­ri­ku üm­be­re­hi­tu­se­ga ei ol­nud se­ni mi­da­gi tea­da. Kuu­sa­lu ki­ri­ku üm­be­re­hi­tu­se nur­ga­ki­vi pan­di pai­ka 1889. aas­tal ja ehi­tus­tööd vii­di lõ­pu­le järg­mi­se aas­ta sep­temb­riks. Pro­jek­ti au­tor oli ehi­tu­sin­se­ner ja Tal­lin­na ehi­tus­nõu­nik Fried­rich Axel von Ho­wen, kes on töö­ta­nud ar­hi­tek­ti ja pro­jek­tee­ri­ja­na ka Jü­ri, Rap­la ja Ii­sa­ku ki­ri­ku­te juu­res.
Kuu­sa­lu pas­tor Wol­de­mar Fried­rich Kent­mann kir­ju­tab Kuu­sa­lu ki­ri­kuk­roo­ni­kas 1890. aas­tal, et ta on „aas­taid ko­gu­nud va­hen­deid ki­ri­ku ehi­ta­mi­seks”. Fried­rich Mo­di 1879. aas­tal koos­ta­tud ehi­tus­joo­ni­sed an­na­vad alust ole­ta­da, et Kuu­sa­lu ki­ri­ku üm­be­re­hi­tus­töö­de plaa­nid on ula­tu­nud reaal­sest ehi­tu­se alus­ta­mi­sest 10 aas­tat va­ra­se­mas­se ae­ga. Ka 1890. aas­ta Pos­ti­mees kir­ju­tab uuen­da­tud ki­ri­ku sis­se­pü­hit­se­mi­se pu­hul, et an­ne­tu­si ki­ri­ku laien­da­mi­seks ko­gu­ti 10 aas­tat.
Kui­gi nii Fried­rich Mo­di kui Fried­rich Ho­we­ni üm­be­re­hi­tusp­ro­jek­te ühen­dab neo­goo­ti stiil, on pro­jek­ti­des tun­ta­vaid eri­ne­vu­si. Ees­ti Rah­vu­sar­hii­vis on al­les ka Ho­we­ni Kuu­sa­lu ki­ri­ku alg­ne üm­be­re­hi­tusp­ro­jekt, mis lu­bab ka­he ar­hi­tek­ti tööd oma­va­hel kõr­vu­ta­da.

Üks stiil, eri­nev tu­le­mus
Vi­suaal­selt kõi­ge sil­ma­tor­ka­vam eri­ne­vus ka­he pro­jek­ti va­hel seis­neb lää­ne­tor­nis. Ho­we­ni pro­jek­tis on loo­bu­tud ki­ri­ku ba­rok­sest tor­ni­kiirv­rist. Uus torn oli pla­nee­ri­tud Ho­we­nil ka mõ­ne­võr­ra pi­ke­ma­na, va­he­rõ­du­ta ning kõr­ge ja te­ra­va neo­goo­ti telk­kiiv­ri­ga. Mo­di see­vas­tu sä­li­tab aja­loo­li­se ba­rokk-tor­ni­kiiv­ri, pan­nes külg­tii­ba­de ehis­tor­ni­de koo­nu­sed lää­ne­tor­ni kiiv­rit jäl­jen­da­ma.
Mõ­le­mad ar­hi­tek­tid on jät­nud ki­ri­ku pi­ki­hoo­ne muut­ma­ta, li­sa­des sel­le­le vaid ak­nad, sest va­rem oli pi­ki­hoo­ne N-kül­jel aken­de­ta. Ilm­selt soo­vis ko­gu­dus, et ju­ma­la­tee­nis­tu­sed saak­sid ehi­tu­se ajal või­ma­li­kult kaua jät­ku­da. Ju­ma­la­tee­nis­tu­sed kat­ke­sid­ki ki­ri­kus lü­hi­ke­seks ajaks 1890. aas­ta su­vel.
Mo­di ka­van­dis on juur­de­ehi­ta­ta­vad põik­tii­vad pi­ki­hoo­nest mõ­ne­võr­ra kit­sa­mad, lii­gen­da­tud sa­ma­su­gus­te ast­me­lis­te tu­gi­pii­la­ri­te­ga na­gu pi­ki­hoo­ne. Põik­tii­vad on sa­ma kõr­ged kui pi­ki­hoo­ne ise, nen­de vii­lu ots­tes aset­se­vad suu­red een­du­vad ehis­tor­nid. Val­da­va osa põik­tii­ba­de ot­sa­sei­nast võ­ta­vad Mo­di pro­jek­tis en­da al­la im­po­sant­sed ka­he­osa­li­sed bi­foor­sed raid­ki­vist ak­nad. Kõik see rõ­hu­tab põik­tii­ba­de sih­va­kust veel­gi, Ho­we­ni vei­di laie­mad, ent pi­ki­hoo­nest olu­li­selt ma­da­la­mad ning väik­se­ma­te aken­de­ga põik­tii­vad mõ­ju­vad liht­sa­koe­li­se­malt.
Sa­mas ei saa ka Ho­we­ni pro­jek­ti jär­gi ra­ja­tud juur­dee­hi­tu­si pi­da­da kui­da­gi ta­ga­si­hoid­li­keks: kõik ki­ri­ku juur­dee­hi­tu­sed on ra­ja­tud ki­ri­ku va­na­dest osa­dest eri har­ja- ja rääs­ta kõr­gu­se­ga, need mõ­ju­vad taot­lus­li­ku soo­vi­na näi­da­ta neid isu­ku­pä­ras­te li­san­dus­te­na. Ko­gu pro­jek­ti kroo­nib Ho­we­nil põh­ja­li­kult üm­ber­teh­tud lää­ne­torn. Mo­di see­vas­tu püüab va­na säi­li­ta­da nii­pal­ju kui või­ma­lik ja sel­le uue­ga kok­ku su­la­ta­da üht­seks ter­vi­kuks.
Ku­na võl­vi­tud käär­kamb­ri­na pla­nee­ri­tud po­lü­go­naal­ne ap­siid oli Mo­dil külg­tah­ku­des lü­hem ja koo­ri­ga sa­ma rääs­ta kõr­gu­se­ga, su­lan­dub see koo­ri­ga kok­ku ja ei jä­ta mul­jet, et te­gu on juur­dee­hi­ti­se­ga. Se­da võib pi­da­da vi­suaal­selt vä­ga õn­nes­tu­nuks. Va­na käär­kamb­rit koo­ri põh­ja­kül­jel Mo­di ka­van­dis ei ole na­gu see säi­lis Fried­rich Ho­we­ni üm­be­re­hi­tu­ses. Koo­ri­lõp­mik oli Kent­man­ni jär­gi pla­nee­ri­tud alg­selt ris­ti­mis­ka­be­li ehk käär­kamb­ri­na, Vil­lem Raa­mi üle­vaa­tes ka­jas­ta­tak­se se­da lee­ri­saa­li­na.
Eri­ne­valt prae­gu­sest kül­lalt pi­kast võl­vi­ma­ta koo­ri­lõp­mi­kust, mil­lel on igal ta­hul eri­ku­ju­li­sed ak­nad, pro­jek­tee­ris Mo­di sel­le külg­tah­ku­des lü­he­ma­na ja vaid ot­sa­tah­ku­del te­rav­kaar-ak­na­te­ga. Prae­gu­ne koo­ri­lõp­mi­ku üma­ra­ken on Ho­we­ni pro­jek­ti­le hil­jem sis­se vii­dud täien­dus.

Ehi­ta­ti liht­saim va­riant
Kok­ku­võt­teks võib ütel­da, et Mo­di ka­vand on de­tai­li­de­ni vii­mist­le­tud neo­goo­ti la­hen­dus, mil­les juur­dee­hi­tus on alg­se ki­ri­ku­hoo­ne­ga os­kus­li­kult uueks ter­vi­kuks su­la­ta­tud. Mo­di pa­ku­tud üm­be­re­hi­tus­ka­vas säi­li­vad ki­ri­ku kes­kaeg­sed ja ba­rok­sed osad ära­tun­ta­va­te­na, mis la­seb nen­de vor­mii­lul en­di­selt sil­ma pais­ta.
Ho­we­ni pro­jek­tis see­vas­tu on ee­mal­da­tud vor­mie­le­men­did, mi­da ar­hi­tekt kok­ku so­bi­ta­da ei ole taht­nud. Ho­we­ni pro­jekt kao­tas ehi­tu­se käi­gus üks­ja­gu oma efekt­su­sest, sest rea­li­see­ri­ti il­ma ka­van­da­tud kõr­ge lää­ne­tor­ni ja neo­goo­ti telk­kiiv­ri­ta, mis oli te­ma pro­jek­ti üks kand­vaid ideid.
Sa­mas oleks Kuu­sa­lu ki­rik ba­rok­se tor­ni­kiiv­ri asen­da­mi­se­ga mi­ne­ta­nud suu­re osa aja­loo­li­sest ja oma­näo­li­sest vä­li­sil­mest, mis te­da teis­test Põh­ja-Ees­ti ki­ri­ku­test eris­tab. Ko­gu­dus on üm­be­re­hi­tu­se pu­hul läh­tu­nud eel­kõi­ge prak­ti­lis­test va­ja­dus­test ja ra­ha­lis­test või­ma­lus­test, sest ehi­tus val­mis põ­hi­li­selt kor­jan­du­sest saa­dud ra­ha eest.
Fried­rich Mo­di ja Fried­rich Axel von Ho­we­ni üm­be­re­hi­tusp­ro­jek­tid on tut­vu­mi­seks väl­ja pan­dud Lau­rent­siu­se Selt­si ko­du­le­he­le.