
Sven-Olav Paavel

Rootsi Riigiarhiivi Stenbocki kollektsioonist (SE/RA/720784) tuli päevavalgele Kuusalu kiriku ümberehitusprojekt aastast 1879. Ümberehitusjoonise autor on Rakveres tegutsenud saksa päritolu arhitekt Friedrich Ferdinand Modi.
Friedrich Ferdinand Modi (sündinud 1839) tuntakse kui kauaaegset ja huvitava elukäiguga Rakvere linna arhitekt-ehitusmeistrit, kes on olnud tegev suure hulga Rakvere linnamajade, mitmete Virumaa mõisate, samuti sakraalhoonete ümberehitusprojektide juures. Viimaste hulka kuuluvad Jõhvi Mihkli kirik (1875), Jõelähtme kirik (1878) ja Simuna kirik (1885).
Friedrich Modi seosest Kuusalu kiriku ümberehitusega ei olnud seni midagi teada. Kuusalu kiriku ümberehituse nurgakivi pandi paika 1889. aastal ja ehitustööd viidi lõpule järgmise aasta septembriks. Projekti autor oli ehitusinsener ja Tallinna ehitusnõunik Friedrich Axel von Howen, kes on töötanud arhitekti ja projekteerijana ka Jüri, Rapla ja Iisaku kirikute juures.
Kuusalu pastor Woldemar Friedrich Kentmann kirjutab Kuusalu kirikukroonikas 1890. aastal, et ta on „aastaid kogunud vahendeid kiriku ehitamiseks”. Friedrich Modi 1879. aastal koostatud ehitusjoonised annavad alust oletada, et Kuusalu kiriku ümberehitustööde plaanid on ulatunud reaalsest ehituse alustamisest 10 aastat varasemasse aega. Ka 1890. aasta Postimees kirjutab uuendatud kiriku sissepühitsemise puhul, et annetusi kiriku laiendamiseks koguti 10 aastat.
Kuigi nii Friedrich Modi kui Friedrich Howeni ümberehitusprojekte ühendab neogooti stiil, on projektides tuntavaid erinevusi. Eesti Rahvusarhiivis on alles ka Howeni Kuusalu kiriku algne ümberehitusprojekt, mis lubab kahe arhitekti tööd omavahel kõrvutada.
Üks stiil, erinev tulemus
Visuaalselt kõige silmatorkavam erinevus kahe projekti vahel seisneb läänetornis. Howeni projektis on loobutud kiriku baroksest tornikiirvrist. Uus torn oli planeeritud Howenil ka mõnevõrra pikemana, vaherõduta ning kõrge ja terava neogooti telkkiivriga. Modi seevastu sälitab ajaloolise barokk-tornikiivri, pannes külgtiibade ehistornide koonused läänetorni kiivrit jäljendama.
Mõlemad arhitektid on jätnud kiriku pikihoone muutmata, lisades sellele vaid aknad, sest varem oli pikihoone N-küljel akendeta. Ilmselt soovis kogudus, et jumalateenistused saaksid ehituse ajal võimalikult kaua jätkuda. Jumalateenistused katkesidki kirikus lühikeseks ajaks 1890. aasta suvel.
Modi kavandis on juurdeehitatavad põiktiivad pikihoonest mõnevõrra kitsamad, liigendatud samasuguste astmeliste tugipiilaritega nagu pikihoone. Põiktiivad on sama kõrged kui pikihoone ise, nende viilu otstes asetsevad suured eenduvad ehistornid. Valdava osa põiktiibade otsaseinast võtavad Modi projektis enda alla imposantsed kaheosalised bifoorsed raidkivist aknad. Kõik see rõhutab põiktiibade sihvakust veelgi, Howeni veidi laiemad, ent pikihoonest oluliselt madalamad ning väiksemate akendega põiktiivad mõjuvad lihtsakoelisemalt.
Samas ei saa ka Howeni projekti järgi rajatud juurdeehitusi pidada kuidagi tagasihoidlikeks: kõik kiriku juurdeehitused on rajatud kiriku vanadest osadest eri harja- ja räästa kõrgusega, need mõjuvad taotlusliku soovina näidata neid isukupäraste lisandustena. Kogu projekti kroonib Howenil põhjalikult ümbertehtud läänetorn. Modi seevastu püüab vana säilitada niipalju kui võimalik ja selle uuega kokku sulatada ühtseks tervikuks.
Kuna võlvitud käärkambrina planeeritud polügonaalne apsiid oli Modil külgtahkudes lühem ja kooriga sama räästa kõrgusega, sulandub see kooriga kokku ja ei jäta muljet, et tegu on juurdeehitisega. Seda võib pidada visuaalselt väga õnnestunuks. Vana käärkambrit koori põhjaküljel Modi kavandis ei ole nagu see säilis Friedrich Howeni ümberehituses. Koorilõpmik oli Kentmanni järgi planeeritud algselt ristimiskabeli ehk käärkambrina, Villem Raami ülevaates kajastatakse seda leerisaalina.
Erinevalt praegusest küllalt pikast võlvimata koorilõpmikust, millel on igal tahul erikujulised aknad, projekteeris Modi selle külgtahkudes lühemana ja vaid otsatahkudel teravkaar-aknatega. Praegune koorilõpmiku ümaraken on Howeni projektile hiljem sisse viidud täiendus.
Ehitati lihtsaim variant
Kokkuvõtteks võib ütelda, et Modi kavand on detailideni viimistletud neogooti lahendus, milles juurdeehitus on algse kirikuhoonega oskuslikult uueks tervikuks sulatatud. Modi pakutud ümberehituskavas säilivad kiriku keskaegsed ja baroksed osad äratuntavatena, mis laseb nende vormiilul endiselt silma paista.
Howeni projektis seevastu on eemaldatud vormielemendid, mida arhitekt kokku sobitada ei ole tahtnud. Howeni projekt kaotas ehituse käigus üksjagu oma efektsusest, sest realiseeriti ilma kavandatud kõrge läänetorni ja neogooti telkkiivrita, mis oli tema projekti üks kandvaid ideid.
Samas oleks Kuusalu kirik barokse tornikiivri asendamisega minetanud suure osa ajaloolisest ja omanäolisest välisilmest, mis teda teistest Põhja-Eesti kirikutest eristab. Kogudus on ümberehituse puhul lähtunud eelkõige praktilistest vajadustest ja rahalistest võimalustest, sest ehitus valmis põhiliselt korjandusest saadud raha eest.
Friedrich Modi ja Friedrich Axel von Howeni ümberehitusprojektid on tutvumiseks välja pandud Laurentsiuse Seltsi kodulehele.