KÜLLI KROONI võidutööga saab Kehra kool õuealale efektse pildistamiskoha

3094
Kehra koolimaja ümbrus on kujunenud konkreetse planeeringuta, põhilised kujunduselemendid on lõpetajate istutatud lehtpuud. KÜLLI KROON on esitanud ideed muutusteks. Foto Piret Gailit

MTÜ Kehra Kooli Vilistlased korraldatud konkursi võidutöö autor saab preemiaks 3000 eurot.

Vaade spordihoone poolt: malelauad, valged betoonist istmed, paremal tõstetud maapind, lipualus, disainvalgustid, keskne istumisala, Silvi Vraidi pink ja istumisniššid.
Vaade spordihoone poolt: malelauad, valged betoonist istmed, paremal tõstetud maapind, lipualus, disainvalgustid, keskne istumisala, Silvi Vraidi pink ja istumisniššid.

Konkursile esitatud 7 kavandi hulgast valis MTÜ Kehra Kooli Vilistlased võitjaks Kehras elava arhitekti Külli Krooni töö. Lõplik kavand pole veel päris valmis, kuna võidutööga ühendatakse üksikelemendid veel kahest konkursile esitatud tööst. Uus õueala on plaanis avada järgmise aasta septembris.
Külli Kroon on kujundanud Kehra gümnaasiumi ette ka Silvi Vraidi mälestuspingi.
Ta lausus, et tema võidutöö Perspektiiv viitab vaatesuunale, mille taustal oleks koolilõpetajatel hea teha lõpupilte: „Seni olen näinud kooli lõpupilte, mis on tehtud nii, et taustal paistab punane maja, seinal kiri atleetvõimlemise klubi. See pole eriti meeldejääv taust pildi jaoks, mis peaks meenutama kooli ja esimest kooliteed.”
Võidutöö saab preemiaks 3000 eurot ning lisaks otsustas hindamiskomisjon anda preemiaks 1000 eurot üksikelementide kasutamise eest. Kaie Kuldkepp Tallinnast saab preemia töö Volditud eest, kust lisandub võidukavandile süvistatud ringikujuline kõva katendiga plats. Teise eripreemia saavad Andres Viitkar, Eigo Tarkin ja Gen Mandre Tartust, kelle kavandist valis komisjon põhikavandit täiendama koolimaja põhjakülje aktiivala.
Konkursi korraldaja, MTÜ Kehra Kooli Vilistlased esindaja Mart Raja rääkis, et ideekonkurss on seotud Evi Laueri ja Piret Urmeti spordiraamatuga, mille andis välja MTÜ 2014. aastal: „Spordiraamatu projekt osutus väga edukaks nii sponsorrahade laekumise kui müügi poolest. Ei tahtnud kogunenud raha lihtsalt kuhugi ära jagada, kuna tuli kogukonna käest, ja tekkis mõte, kuidas anda see kogukonnale tagasi. Soov oli saada visuaalselt nähtav ja käega katsutav tulemus, mis kestaks aastaid ja rikastaks kohalikku elu, oleks suunatud tulevikku.”
Konkursi otsustasid nad korraldada seetõttu, et on vilistlastena seotud nii kooliga kui Kehraga ning otsisid ideid, kuidas neid rolle ühendada: „Seoses riikliku gümnaasiumireformiga tõstatus küsimus, kuidas saaksime toetada kooli, sest Kehras on väga oluline gümnaasiumi säilimine. Sündis mõte, et peaks tekitama positiivset aurat koolimaja juurde ja tõstma gümnaasiumi niiöelda rambivalgusse. Koolimaja on hästi renoveeritud, aga ümbrus on kujunenud aja jooksul suhteliselt stiihiliselt ja pigem rikub kui rikastab linnapilti.”
Ideest haaras kinni Anija vallavalitsus ning moodustati meeskond, mis koosnes vilistlastest, kooli ja valla esindajatest. Ideekonkursile kutsuti osalema professionaalsed tegijad üle Eesti.
Võidutöö autor Külli Kroon rääkis, et idee hakkas genereeruma ajal, kui 2015. aasta sügisel oli ideekonkursi   eelkonkurss   kooli­õpilastele, kus Kehra gümnaasiumi õpilased said teha ettepanekuid Vilistlaste pargi rajamiseks: „Tutvustasin 1. klassile arhitektuurset projekteerimist. Igaüks sai oma joonise, kus said harjutada ruumilist tunnetust planeerimise alal, kleepides joonisele erinevaid planeeringudetaile – purskkaev, parkla, lipualus, mänguväljak, kiik. Valminud tööd kogusime kokku ja esitasime koondprojektina eelkonkursile. Lapsed said selle eest ka tunnustuse.”
Oma kavandisse põimis ta kooli ette pandusega lipuväljaku, mis oleks koolile omamoodi mälestuskivi, kuhu mahuks kogu klass seisma. Lisaks on plaanis panna koolimaja seinale suurelt kooli nimi ja seina äärde konteinerhaljastus, et oleks kenam teha lõpupilte.
Arhitekt lausus, et õuealal on puudus istumiskohtadest: „Anija Lions klubi on lisanud Kehrasse toredaid pinke, kuid näen, et vajadus oleks suurem. Kavandasin platsi keskele suuremad istumisalad, mis on teisaldatavad, et talvel saaks kujundada platsist jõulupuuväljaku. Plaanis on ka istumisniššid maja ees ja taga ning haljasala ja sillutise üleminekukohtades pakk-istmed – madalad puidust istmed maapinna tasandil.”
Aulaesisele alale on ta kavandanud tõstetud maapinnavormi, millel istumisalused ja sillutisse rajatud malelaud: „Pean välimalelaudu oluliseks, uuel õppeaastal alustatakse Kehra koolis maleõpetusega. Olen ise malet õppinud, pean sellest mängust väga lugu.”
Valgustus on ideeprojektis lahendatud suurte disainvalgustitega, mis on paigutatud platsi erinevatesse kohtadesse, kooli ette ja taha. Valgustatud on ka mõned puud. Pollarvalgustitega saab valgemaks muuta istumisniššide kohad, tõstetud maapinnavormi ja kooliesise konteinerhaljastuse vahelised alad.
Külli Kroon lisas, et arvestas ka koolilaste ideedega: „Koorusid välja mõtted, et pargis võiks olla joogiveekraan, ilmakaarte tähised ja õueklass, mis saab uue vormi aktiivalaga, mille idee tuleb teisest konkursil osalenud tööst.”
Teiste, eripreemia saanud töödega pole Külli Kroon jõudnud veel täpsemalt tutvuda: „Olen kindel, et minu ideeprojekti annab integreerida veel mõned detailid. Eesmärk on ju, et vallas oleks atraktiivne park puhkehetkedeks ja linnailuks.”
Silvi Vraidi pingile on ta leidnud oma kavandis uue koha parki lipuplatsi lähedusse: „Kui selle taha rajada kõrgete lilledega peenar, on seal kena puhata ja teha mälestuspilte.”