MTÜ Kodukant Harjumaa juhatuse liige ANNELI KANA tutvustas Harju omavalitsusjuhtidele külaliikumist.
MTÜ Kodukant Harjumaa plaanib korraldada sügisel Harjumaal külade foorumi teemal „Mis juhtub Harjumaa küladega haldusreformi keerises?”. Juhatuse liige Anneli Kana lausus, et korraldajad annavad haldusreformile optimistliku, fatalistliku ja realistliku vaate ning seejärel arutakse, kuidas külakogukonnad saavad ise ostustada, kas reform on asja eest, niisama ärategemine või ülivõrdes kiidetav tulevikuvisioon.
Anneli Kana rääkis kolmapäeval, 18. mail Harjumaa omavalitsusjuhtidele, et haldusreformi teema liigub riigilt omavalitsusjuhtide poole: „Kui need lülid aga omavahelt kohe kiiresti suhtlema ei kipu, hakkavad levima kummalised kuuldused, hirmud ja legendid ja päris tõeni ei jõutagi.”
Igas maakonnas on oktoobris plaanis 1-3 foorumit erinevates piirkondades: „On vaja rääkida rahulikult sellest, mis on tulemas – kas see on ikka õudne, kui vallamaja ja vallavalitsus lähevad minust kaugemale ja mis siis juhtub. Õnneks on praegu palju näiteid, kuidas külakogukonnad ise on algatanud liitumisläbirääkimisi.”
Anneli Kana sõnul on oktoober foorumi jaoks hea aeg, kuna suvel on külades muud tegemised ning Harjumaal pole reformitegemine ka nii paaniline kui mujal. Kus täpsemalt foorumid aset leiavad, pole veel paika pandud.
Külaaktivist Anneli Kana, kes ise tegutseb Saku vallas Metsanurme külas, on olnud 3 aastat vabatahtlikuna üle-eestilise katuseorganisatsiooni MTÜ Külaliikumine Kodukant juhatuse liige. Kuna seal tema volitused lõppesid, on ta taas kodumaakonnas ning Kodukant Harjumaa juhatuses.
Ta lausus, et üle-eestilise külaliikumise üks viimase aja suurimaid töid on organisatsioonil külaliikumise kohta andmete kogumine. Eestis on 4438 küla ning 1200 külavanemat. Enam-vähem kõigi kohta on MTÜl andmed olemas külavanemate, -seltside, -majade kohta. Ta rõhutas omavalitsusjuhtidele, et oma valla kodulehekülg tuleks kriitiliselt ja võõra pilguga üle vaadata – kas seal on infot külade kohta.
Anneli Kana tõi näite, et mõnel kodulehel on külade info leitav kohe avalelehelt esimese klikiga, kuid on ka neid kodulehti, kus külad ja külavanemad on leitavad parimal juhul nelja klikiga. Mõne kodulehega jäid külaliikumise eestvedajad hätta, kuna on kodulehekülgi, mis räägivad ainult vallavalitsusest: „Vald ei koosne ainult vallavalitsusest, vaid ka küladest.”
Külaelu statistika on Anneli Kana sõnul küll olemas, kuid praegu on seal veel palju töötlemata andmeid, seega puudub täielik ülevaade: „Meil on oma tööversioonina tabel, kus kogutud andmed, kuid neid tuleb kindlasti veel kontrollida, sest need on pärit omavalitsuste kodulehekülgedelt ega pruugi anda terviklikku pilti.”
Plaanis on aga teha Kodukant Harjumaa rahvaga korralik ülevaade valdade kaupa hiljemalt sügiseks. Kokkuvõte sisaldab ka rahasummasid, mille on külaseltsid eelmise Leader-perioodi jooksul kohalikesse omavalitsustesse toonud, ning täpset ülevaadet Kohaliku Omaalgatuse Programmi projektidest aastatel 2014-2016.
Külaliikumise organisatsioonil on koostöölepingud kolme ministeeriumiga. Siseministeeriumi haldusalasse kuuluvale politsei- ja piirivalveametile koostab Kodukant praegu kogukondliku politseitöö juhendi juurde kogukondliku politseitöö hea tava juhendit. Lisaks kandideerib Kodukant Euroopa maaelu parlamendi kohtumise võõrustajamaaks. Sõelale on praegu jäänud Eesti ja Holland, mai lõpus saabub Eestisse hindamiskomisjon. Kui Eesti osutub valituks, toimub Euroopa maaelu parlamendi kohtumine järgmise aasta oktoobris Harjumaal.
Külaliikumise eestvedaja Anneli Kana ütles, et tuleb mõelda julgelt ning kõik saab toimuda tänu aktiivsetele külakogukondadele: „Lõuna-Euroopas vaadatakse, kuidas see üldse on võimalik, et külaelanikud tulevad kokku ja küsivad riigilt ja Euroopa Liidult raha. Neil sellist külakogukonnaaktiivsust ei ole.”
