
Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Kuusalu vallavalitsus said veebruaris Kolgaküla, Parksi, Nõmmeveski ja Vanaküla külade esindajatelt kirja. Nad kirjutasid, et on mures Valgejõe ürgoru ümbruse, Kotka-Valgejõe tee ja Valgejõe vahelise ala kasutuse pärast. Sagenenud on mootorsõidukitega sõitmine matka- ja terviseradadel ning ka metsa all, kus pole rada, kuigi Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri keelab kaitsealal sõidukiga liikumise väljaspool teid. Külade esindajad kirjeldavad, sõidetakse ATVdega, mootorsaanide ja džiipidega, suvel ka mootorratastega. Valgejõest püütakse kala, ehkki kalapüük on sel lõigul keelatud.
Kirjale on alla kirjutanud Kolgaküla Seltsi esimees Kalle Aasrand, Kolgaküla külavanem Mattias Kaljumäe, Parksi külavanem Tom Valner, Vanaküla külavanem Triin Põllmaa, Nõmmeveskilt Rando Nooska ja Vanakülast Pikakose talu peremees Hannes Sundja.
Nad kirjeldavad olukorda Kolgaküla külje all asuval Trampliinimäel, kuhu 1950ndatel aastatel ehitasid tookordsed suusahuvilised hüppetorni. See koht on nüüd kujunenud motosportlaste lemmikkohaks, ent luitepealne on õrna pinnasega ja mäel tekkimas pinnaerosioon. Lisatud on fotod sõidujälgedest mändide all.
Nõmmeveskil on probleeme parkimisega, märgivad allakirjutanud. Kuigi seal asub suur parkla, sõidetakse autodega otse jõe äärde ja RMK lõkkekohtade juurde, tekitatakse liiklus-ohtlikke olukordi. Mitmes kohas on visatud prügi maha, tallatud pinnast.
Kirjas on loetletud ettepanekud, kuidas võiks olukorda lahendada. Tegeleda tuleks kogukonna teavitamisega, sest võimalik, paljud rikkujad ei teagi, et rikuvad seadust. Piirkonnas võiks parandada järelevalvet, paigaldada keelumärgid koos selgitusega. Õrna pinnasega looduse- ja kultuuriloolises piirkonnas võiks mitte lubada suuri avalikke üritusi. Motohuvilistele võiks planeerida võimalused harjutamiseks kohad, et kohalikel noortel oleks võimalus hobiga tegeleda. Palutakse reegleid hobuste ning elektriliste ratastega liikumise kohta kaitsealal, et ei kahjustataks metsaradu või -pinnast. Ka leitakse, et koos kogukonnaga tuleks planeerida liikumisvõimalusi ja taristu kasutamist Nõmmeveski-Vasaristi ümbruses, et ei ületataks koormustaluvust.
Kuusalu valla kommunikatsioonispetsialist Grete Landson vahendas Sõnumitoojale, et teema on aktuaalne ja vajab arutelu, vald on valmis võtma vahendaja rolli ning korraldama külade esindajate, keskkonnaameti, RMK, ka turismivaldkonna inimestega kokkusaamise veel märtsikuus.
Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialist Maret Vildak ütles, et plaan on kokku kutsuda Lahemaa koostöökogu külastuskorralduse ja keskkonnahariduse sektsiooni liikmed ning arutada laiendatud kohtumisel looduses liikumise teemat: „Seoses Covidi pandeemiaga on looduses liikumas varasemast rohkem inimesi, kel selleks harjumus puudub. Oleme osades kohtades Lahemaal lisanud keelumärke, aga see on poolik lahendus. Tegu on samas teemaga, mis vajab internetikoosoleku asemel laua taga ühist arutamist või väljasõitu kohapeale. Vaatame, kuidas lähiajal seoses Covidiga olukord kujuneb.“
Ka RMK Põhja-Eesti piirkonna külastusala juht Timo Kangur tõdes, et koroona-ajal on rahvuspargis ja mujal sattunud metsa inimesed, kel puudub kogemus ja teave, kuidas looduses liikuda: „Sildimajandus ja tõkkepuud mingil määral aitavad, aga suuremate masinatega tõmmatakse kivid eest või sõidetakse tõkkepuud maha, siltidest mööda. Põhialus on inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine. Sellest juba saadakse aru, et prügi ei tohi visata maha. Tuleb selgitada, et ilus keskkond säilib vaid siis, kui seda ei lõhuta.“
Ta lisas, et viimasel ajal, kui koroonapiiranguid on karmistatud, on ilusamate ilmadega olnud looduskaunid kohad taas Lahemaal suure külastussurve all. Käidavamatest kohtadest püütakse matkajaid suunata vähem tuntud paikadesse, et rahvast hajutada.