Küla­de esin­da­ja­te pöör­du­mi­ne – moo­tor­sõi­du­ki­te­ga lõ­hu­tak­se Val­ge­jõe ür­go­ru loo­dust

411
Ha­ra ja Vir­ve kü­la va­hel asuv Ma­ja­ki­vi park­la on vii­ma­sel ajal jää­nud kit­saks, au­to­sid par­gi­tak­se tee äär­de, te­ki­ta­des liik­lu­soht­lik­ke olu­kor­di.

Kesk­kon­naa­met, Rii­gi­met­sa Ma­jan­da­mi­se Kes­kus (RMK) ja Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus said veeb­rua­ris Kol­ga­kü­la, Park­si, Nõm­me­ves­ki ja Va­na­kü­la kü­la­de esin­da­ja­telt kir­ja. Nad kirjutasid, et on mu­res Val­ge­jõe ür­go­ru ümb­ru­se, Kot­ka-Val­ge­jõe tee ja Val­ge­jõe va­he­li­se ala ka­su­tu­se pä­rast. Sa­ge­ne­nud on moo­tor­sõi­du­ki­te­ga sõit­mi­ne mat­ka- ja ter­vi­se­ra­da­del ning ka met­sa all, kus po­le ra­da, kui­gi La­he­maa rah­vus­par­gi kait­se-ees­ki­ri kee­lab kait­sea­lal sõi­du­ki­ga lii­ku­mi­se väl­jas­pool teid. Kü­la­de esin­da­jad kir­jel­da­vad, sõi­de­tak­se ATV­de­ga, moo­tor­saa­ni­de ja džii­pi­de­ga, su­vel ka moo­tor­ra­tas­te­ga. Val­ge­jõest püü­tak­se ka­la, ehk­ki ka­la­püük on sel lõi­gul kee­la­tud.

Kir­ja­le on al­la kir­ju­ta­nud Kol­ga­kü­la Selt­si esi­mees Kal­le Aas­rand, Kol­ga­kü­la kü­la­va­nem Mat­tias Kal­ju­mäe, Park­si kü­la­va­nem Tom Val­ner, Va­na­kü­la kü­la­va­nem Triin Põll­maa, Nõm­me­ves­kilt Ran­do Noos­ka ja Va­na­kü­last Pi­ka­ko­se ta­lu pe­re­mees Han­nes Sund­ja.

Nad kir­jel­da­vad olu­kor­da Kol­ga­kü­la kül­je all asu­val Tramp­lii­ni­mäel, ku­hu 1950nda­tel aas­ta­tel ehi­ta­sid too­kord­sed suu­sa­hu­vi­li­sed hüp­pe­tor­ni. See koht on nüüd ku­ju­ne­nud mo­tos­port­las­te lem­mik­ko­haks, ent lui­te­peal­ne on õr­na pin­nase­ga ja mäel tek­ki­mas pin­nae­ro­sioon. Li­sa­tud on fo­tod sõi­du­jäl­ge­dest män­di­de all.

Nõm­me­ves­kil on prob­lee­me par­ki­mi­se­ga, mär­gi­vad al­la­kir­ju­ta­nud. Kui­gi seal asub suur park­la, sõi­de­tak­se au­to­de­ga ot­se jõe äär­de ja RMK lõk­ke­koh­ta­de juur­de, te­ki­ta­tak­se liik­lu­s-oht­lik­ke olu­kor­di. Mit­mes ko­has on vi­sa­tud prü­gi ma­ha, tal­la­tud pin­nast.

Kir­jas on loet­le­tud et­te­pa­ne­kud, kui­das võiks olu­kor­da la­hen­da­da. Te­ge­le­da tu­leks ko­gu­kon­na tea­vi­ta­mi­se­ga, sest või­ma­lik, pal­jud rik­ku­jad ei tea­gi, et ri­ku­vad sea­dust. Piir­kon­nas võiks pa­ran­da­da jä­re­le­val­vet, pai­gal­da­da kee­lu­mär­gid koos sel­gi­tu­se­ga. Õr­na pin­na­se­ga loo­du­se- ja kul­tuu­ri­loo­li­ses piir­kon­nas võiks mit­te lu­ba­da suuri ava­lik­ke üri­tu­si. Mo­to­hu­vi­lis­te­le võiks pla­nee­ri­da või­ma­lu­sed har­ju­ta­mi­seks ko­had, et ko­ha­li­kel noor­tel oleks või­ma­lus ho­bi­ga te­ge­le­da. Pa­lu­tak­se reeg­leid ho­bus­te ning elekt­ri­lis­te ra­tas­te­ga lii­ku­mi­se koh­ta kait­sea­lal, et ei kah­jus­ta­taks met­sa­ra­du või -pin­nast. Ka lei­tak­se, et koos ko­gu­kon­na­ga tu­leks pla­nee­ri­da lii­ku­mis­või­ma­lu­si ja ta­ris­tu ka­su­ta­mist Nõm­me­ves­ki-Va­sa­ris­ti ümb­ru­ses, et ei üle­ta­taks koor­mus­ta­lu­vust.

Kuu­sa­lu val­la kom­mu­ni­kat­sioo­nis­pet­sia­list Gre­te Land­son va­hen­das Sõ­nu­mi­too­ja­le, et tee­ma on ak­tuaal­ne ja va­jab aru­te­lu, vald on val­mis võt­ma va­hen­da­ja rol­li ning kor­ral­da­ma kü­la­de esin­da­ja­te, kesk­kon­naa­me­ti, RMK, ka tu­ris­mi­vald­kon­na ini­mes­te­ga kok­ku­saa­mi­se veel märt­si­kuus.

Kesk­kon­naa­me­ti loo­dus­ka­su­tu­se osa­kon­na juh­tivs­pet­sia­list Ma­ret Vil­dak üt­les, et plaan on kok­ku kut­su­da La­he­maa koos­töö­ko­gu kü­las­tus­kor­ral­du­se ja kesk­kon­na­ha­ri­du­se sekt­sioo­ni liik­med ning aru­ta­da laien­da­tud koh­tu­mi­sel loo­du­ses lii­ku­mi­se tee­mat: „Seo­ses Co­vi­di pan­dee­mia­ga on loo­du­ses lii­ku­mas va­ra­se­mast roh­kem ini­me­si, kel sel­leks har­ju­mus puu­dub. Ole­me osa­des koh­ta­des La­he­maal li­sa­nud kee­lu­mär­ke, aga see on poo­lik la­hen­dus. Te­gu on sa­mas tee­ma­ga, mis va­jab in­ter­ne­ti­koo­so­le­ku ase­mel laua ta­ga ühist aru­ta­mist või väl­ja­sõi­tu ko­ha­pea­le. Vaa­ta­me, kui­das lä­hia­jal seo­ses Co­vi­di­ga olu­kord ku­ju­neb.“

Ka RMK Põh­ja-Ees­ti piir­kon­na kü­las­tu­sa­la juht Ti­mo Kan­gur tõ­des, et ko­roo­na-ajal on rah­vus­par­gis ja mu­jal sat­tu­nud met­sa ini­me­sed, kel puu­dub ko­ge­mus ja tea­ve, kui­das loo­du­ses lii­ku­da: „Sil­di­ma­jan­dus ja tõk­ke­puud min­gil mää­ral ai­ta­vad, aga suu­re­ma­te ma­si­na­te­ga tõm­ma­tak­se ki­vid eest või sõi­de­tak­se tõk­ke­puud ma­ha, sil­ti­dest möö­da. Põ­hia­lus on ini­mes­te kesk­kon­na­tead­lik­ku­se tõst­mi­ne. Sel­lest ju­ba saa­dak­se aru, et prü­gi ei to­hi vi­sa­ta ma­ha. Tu­leb sel­gi­ta­da, et ilus kesk­kond säi­lib vaid siis, kui se­da ei lõ­hu­ta.“

Ta li­sas, et vii­ma­sel ajal, kui ko­roo­na­pii­ran­guid on kar­mis­ta­tud, on ilu­sa­ma­te il­ma­de­ga ol­nud loo­dus­kau­nid ko­had taas La­he­maal suu­re kü­las­tus­sur­ve all. Käi­da­va­ma­test koh­ta­dest püü­tak­se mat­ka­jaid suu­na­ta vä­hem tun­tud pai­ka­des­se, et rah­vast ha­ju­ta­da.

Eelmine artikkelCovid-19 viirusesse nakatumine kasvab
Järgmine artikkelJumin­da pool­saa­rel le­vib orien­tee­ru­mi­se sä­de