„Omaaegset tuntud loomalaata me euronõuete tõttu tänapäeval Kahala-Liival korrata ei saa, tuleb sügislaat,“ sõnab peakorraldaja, Kahala elanik JANNO LAENDE.
Kuusalu valla Kahala küla vanemad elanikud mäletavad aegu, kui külas toimusid kuulsad Liiva loomalaadad, kuhu tuldi kokku üle Eesti. Kui Kahala elanik Janno Laende kuulis paar aastat tagasi laadast meenutusi, mis tundusid väga vahvad, hakkas ta mõttekaaslastega arutama, et ühiselt koos kohaliku kogukonnaga võiks vana traditsiooni taastada.
„Kunagine originaalne laadaplats on nüüdseks osa metsast, laadapidamiseks tuli otsida uus asupaik. Soovisime, et see oleks algsele laadaplatsile võimalikult lähedal ja logistiliselt soodsas kohas. Saime maaomanikuga kokkuleppele, oleme talle tänulikud vastutuleku eest. Laadaplats tuleb Põllu-Rooba kinnistule, Kahala-Liiva bussipeatuse lähedale Vana-Narva maantee äärde. Nii Kuusalu-Kiiu kui ka Kolga-Loksa poolt saab laadale tulla liinibussiga,“ rääkis Janno Laende. Praeguseks on tulevasele laadaplatsile üles seatud reklaambänner.
Pühapäeval, 6. oktoobril toimuvale Liiva Laadale on end kirja pannud üle 30 müüja. Kaugeimad müüjad on tulemas Saaremaalt. Müügikraami sortiment on peakorraldaja sõnul lai – alates käsitööst kuni talvevaruks sobilike köögiviljade ja delikatessideni.
Janno Laende ärgitab, et müügikohti veel on: „Kes soovib oma üleliigset toodangut turustada maailma parimale laadarahvale ja ühtlasi olla osaline ühe vana traditsiooni taaselustamises, andke endast teada. Kohatasu ega ka laadapiletit pole, kõik on teretulnud. Müüjatelt oleme palunud kohatasu asemel üht või mitut oma toodet laadaloosi auhinnakotti. Juba oleme saanud Kuusalu vallaga seotud ettevõtetelt auhindu, peaauhinnad on Lavendel Spa kinkekaart, ööbimispakett Wagenkülli lossispaas, saunaõhtu suuremale seltskonnale Raudsillal ja palju muud. Loodame laadakulutused katta õnneloosi tulust. Oleme end kindlustanud ka ilmataadi võimalike vingerpusside vastu, saame ühe Kuusalu valla ettevõtte toetusena kasutada suuri peotelke.“
Peakorraldaja märgib veel, et tore oleks, kui laadakauplejad oleksid valmis kaup kauba vastu tehingutest: „Oleks ju vahva, kui külamemmed saaksid näiteks moosipurke vahetada mee, koduleiva või mõne kilogrammi köögivilja vastu ilma raha kasutamata.“
Laadajuht on Uuri külavanem Emil Rutiku. Laada moosekandiks tuleb folklorist Jaagup Kippar. Toimuvad töötoad, räägitakse Liiva laadast ja kõrtsist, mille ees laadaplats asus.
Välja on kuulutatud Kuusalu Suure Nunnu Konkurss, kus võisteldakse neljas klassis: suurim kõrvits, pikim porgand, raskeim kartul ja kõige veidrama kujuga köögivili.
Liiva laat algas 19. sajandi lõpus
Ajaloo-uurija Sven-Olav Paavel Kuusalust kirjeldab, et Kahala talude peamine elatusallikas oli loomakasvatus ehk piima ja liha müük, lisatulu andis kartulikasvatus, kartulit müüdi Kolga viinavabrikule. Loomi oli kaugemale laatadele Viitnale, Jõelähtmesse või Soodlasse tülikas viia, mistõttu taotleti luba hakata laata pidama Liiva kõrtsi ees platsil.
Kolga talupojad esitasid loomalaada pidamiseks taotluse Eestimaa kubernerile 1889. aastal ja talurahvaasjade komissaarile 1896. aastal. Laada pidamise õigust taotleti kaheks korraks aastas 17.-18. aprillil ja 17.-18. septembril. Laadale viidi Kahala taludest tavaliselt loomi, mune, võid, liha, ka kartuleid ja õunu.
Kalju Soosaar Kahala külast mäletab, kuidas 1930ndate aastate lõpupoole oli Liiva laadal käinud lõvitaltsutaja, kel oli kaasas isalõvi nimega Sapik. Kolga postiülema poeg oli purjus peaga roninud kihlveo peale Sapiku juurde puuri. Hiljem oli seda meest kogu elu kutsutud Sapikuks.