Jõhvi riigigümnaasiumi sarnane koolimaja võiks olla ka Ida-Harjus

2319
Kuusalu abivallavanem AARE ETS, vallavanem URMAS KIRTSI, Kuusalu kooli direktor VELLO SATS ja hoolekogu liige MARIA ANTONS-VALNER ning Jõhvi riigigümnaasiumi direktor TARMO VALGEPEA. Taamal on kooli süda – ümmargune aatrium.

Kuusalu ja Jõelähtme valla delegatsioonid külastasid Jõhvi riigigümnaasiumi, mis alustas tööd mullu sügisel.

Jõhvi riigigümnaasiumi hoone projekteeris arhitekt Maarja Nummert.
Jõhvi riigigümnaasiumi hoone projekteeris arhitekt Maarja Nummert.

Kuusalu keskkooli hoolekogu korraldatud haridusfoorumil aprilli alguses lubas vallavanem Urmas Kirtsi, et kutsub naaberomavalitsuste juhid,  koolide  ning hoolekogude   esindajad   tutvumissõidule ühte riigigümnaasiumisse.
Sõit sai teoks möödunud kolmapäeval, 27. aprillil. Osa võtsid Kuusalu ja Jõelähtme valla haridusinimesed. Kutsuti kaasa ka Anija valla ja Loksa linna rahvast, ent  sealt  osalejaid  ei  olnud  ning tellitud  bussis  oli  palju  vabu  kohti.
Külastuskohaks valiti Jõhvi riigigümnaasium kui Ida-Harjule kõige sarnasema piirkonnaga kool. Riigigümnaasium alustas Jõhvis tööd 1. septembril 2015. Kujult ümmargune koolihoone on ehitatud Jõhvi linnas endise keskkooli kõrvale, vanast koolist on saanud põhikool. Maja on kavandatud 540 õpilasele, lahedalt mahub 450.
Õpilasi on praegu riigigümnaasiumis 340, neist 52 protsenti õpib eesti keeles ja 48 protsendil on õppekeel vene keel, kuid 60 protsenti ainetest õpetatakse eesti keeles. Õpilasi tuli riigigümnaasiumisse piirkonna 23 koolist. Paljud sõidavad õhtuks koju, aga on neidki, kes elavad üürikorterites, riik maksab majutustoetust kuni 50 eurot kuus. Riik tasub ka koolisõidu eest.
Jõhvi riigigümnaasiumiga tutvusid Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, volikogu esimees Enn Kirsman, abivallavanem Aare Ets, haridusspetsialist Anu Kirsman, volikogu haridus- ja noorsookomisjoni juht, Vihasoo lasteaia-algkooli direktor Marika Astor, Kuusalu keskkooli direktor Vello Sats, Kolga kooli direktor Tõnu Valdma ning Kuusalu kooli hoolekogu sekretär Maria Antons-Valner. Jõelähtme vallast osalesid abivallavanem Carmen Viherpuu, vallavalitsuse liige Priit Põldma ja Loo keskkooli direktor Ants Rebane.

Uuendusmeelne direktor ja kogu maja läbiv aatrium

Kuusalu-Jõelähtme delegatsiooni võttis vastu Jõhvi riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea, endine ettevõtja ja tippsportlane kõrgushüppes. Ta tutvustas arhitekt Maarja Nummerti loodud koolimaja, mida koolijuht on meedias nimetanud arhitektuuri tippsaavutuseks, Eesti pärliks, sarnast pole ka Põhjamaades.
Koolimaja keskel on ümar klaaskupliga aatrium, mis läbib kogu hoonet, avaneb peaukse juures garderoobi ja teiselt poolt sööklaks-kohvikuks. Aatrium täidab koolis saali rolli – istekohad amfiteatrina ringiratast, pehmenduseks padjad. Ülakorrusele pääseb ringikujulisi kaldteid mööda.
Tarmo Valgepea: „Aatrium on kooli süda, siin pole nurgataguseid, kuhu peitu pugeda. Koolihoone soodustab eesti-vene õpilaste omavahelist suhtlust. Arhitektuur on silmanähtavalt aidanud kaasa nende integreerumisele. Endal on siin hea olla, õpilastel on hea olla. Kumerused mõjuvad rahustavalt. Kes soovib, saab pikutada ja vaadata läbi klaasi taevast. Kui peaksin tegema veel uue kooli, siis telliksin sama arhitektuurilise lahenduse. Esialgu kartsid nii eesti kui vene õpilased, et kuidas üheskoos õpitakse, aga nüüd ütlevad, et on fantastiline.“
Klassiruumid on valdavalt ebasümmeetrilise kujuga. Mitmel pool lauad-toolid seatud mittetraditsiooniliselt. Kõige üllatavam oli keelteklassis nähtu. Ka Kuusalu ja Loo koolijuhid tõdesid, et nägid esmakordselt nii funktsionaalset klapplaud-tooli – kerge, ratastega, alla korvi saab panna koolikoti ning lükata end kahe-kolme-neljakaupa kokku rühmatööd tegema.
Jõhvi koolis pole klasse, on lennud. Igal lennul on lennujuht, mitte klassijuhataja. Lennujuht tegeleb ligi 150 õpilasega, tulevaks õppeaastaks plaanib direktor lennujuhtide töökohti juurde moodustada. Koolis on õppejuht, õppenõustaja ja aineõpetajad.
Direktor toonitas, et nende koolis on täiskasvanutel keelatud teha seda, millega noored saavad ise hakkama. Samas peab olema võimalus vajadusel appi kutsuda. Suurim vajadus on koostöö oskus, õpitakse oskust saada üksteiselt abi. Uus õpikäsitus tähendab, et õpetatakse mõistma ja ise mõtlema, mitte ainult fakte pähe õppima. Tänu riigi rahastusele on palju kaasaegseid õppevahendeid.
Õpetajaid on 40. Kui direktori ja  õppejuhi tööruumide aknad avanevad ka majja sissepoole, siis õpetajate toa uks on läbipaistmatu ja sinna noori ei lubata – õpetaja peab saama  omaette olla. Väiksem tuba õpetajatele on veel teisel ja kolmandal korrusel.
Tunnid kestavad 75 minutit. Koolikella pole – gümnaasiuminoor peab oskama ise kella vaadata ja selle järgi tegutseda.

Soovitused, kuidas teha riigigümnaasiumi
Direktor Tarmo Valgepea jagas oma kogemustest juhtnööre, kuidas võiks riigigümnaasiumi üles ehitada. Kui riigilt on saadud nõusolek, et piirkonda riigikool tehakse, tuleks kõigepealt leppida kokku, milline oleks kooli metafüüsiline väljund – missugust haridust tahetakse seal noortele anda.
Kaasata tuleks õpetajad ja projekteerimise lähteülesande kokkupanijad, kellele õpetajad kirjeldvad, milliseid ruume õppetööks vajavad. Sellest tulenevalt saab arhitekt ülesande, mida ja kuidas majja kavandada.
Jõhvis oli vastupidi, koolihoone projekt oli valmis, siis valiti direktor, kes hakkas komplekteerima meeskonda. Esimese õppeaasta kogemus on, et 60kohalisi auditooriume peaks olema kaks-kolm, mitte üks. Ka mitmed aineklassid võiksid olla tehtud veidi teisiti.
Riigigümnaasiumi projekteeris ja ehitas Jõhvi vald haridusministeeriumi tellimusel ELi toetusrahaga. Koolimaja haldab Riigi Kinnisvara AS, koolipidamist rahastab haridusministeerium.

Ühispöördumine ministeeriumile
Tagasisõidu ajal oli põhiline jututeema Maarja Nummerti geniaalne koolimaja. Tema tüüpprojekti järgi on ehitatud ka Kolga ja Alavere põhikool. Jõhvi uus koolimaja võiks samuti kujuneda tüüpprojektiks, ruumiplaani saaks muuta vastavalt vajadusele ehk konkreetse piirkonna õpilaste arvule.
Vallavanem Urmas Kirtsi: „Mindki tõmbas selline kool, arvan, et niisugune kool tõmbaks Ida-Harjust noored enda poole.“
Sama arvas Kuusalu kooli direktor Vello Sats – selliselt projektee­ritud kool võiks panna õpilased pealinnakooli asemel Ida-Harju riigigümnaasiumi eelistama.
Tõdeti, et hästiplaneeritud koolimaja tuleb täita ka väga hea sisuga, eelkõige peaks jõudma naabritega kokkuleppele, et riigigümnaasiumi soovitakse Ida-Harjusse. Kuhu see tuleks, polegi nii oluline.
Koolijuhid kiitsid, et said Jõhvis nähtust uusi ideid, mida oma koolides rakendada. Loo kooli direktor Ants Rebane märkis, et nädal Saksamaa koolides ei andnud nii palju uut, kui sai Jõhvist.
Kuusalu volikogu esimees Enn Kirsman ja Jõelähtme abivallavanem Carmen Viherpuu ütlesid mõlemad, et senikaua, kuni riik annab gümnaasiumiosa õpetajate töötasu, vallad ka gümnaasiume peavad. Kui riik muudab rahastust, tekib küsimus, kas valdadel on võimekust ja millistel tingimustel oleks võimalik gümnaasiumiga jätkata. Siis oleks kõige parem, kui noored saaksid riigigümnaasiumis käia võimalikult kodu lähedal, kõige kehvem variant on, kui lähim koht gümnaasiumihariduse saamiseks oleks Tallinn.
Jõelähtme volikogus on kavas algatada valla hariduse arengukava koostamine. Selle käigus kaardistatakse, kus ja kui palju lapsi elab, millised on haridusvajadused. Tehakse küsitlus, plaanitakse ka küsida, kas või millistel tingimustel saadetaks oma laps näiteks Kuusallu riigigümnaasiumisse.
Kuusalu vallavanem: „Tegin Jõelähtme vallale ettepaneku koostada ühispöördumine haridus- ja teadusministeeriumile, et soovime Ida-Harjusse riigigümnaasiumi. Loodame kaasata ka Anija valla ja Loksa linna.“