Oktoobri lõpus laastas Lõuna-Eestit tugev torm, mis jättis selle piirkonna mitmeks päevaks elektrita, murdis puid ja lõhkus katuseid. Neist tormisündmustest ajendatuna on ka Ida-Harju elanikud hakanud küsima, kas ja kuidas töötavad kohalikud kriisikomisjonid ning mil moel ollakse ootamatuteks kriisiolukordadeks valmistunud.
Möödunud kolmapäeval arutas tormisündmustega toimetulekut ja tegi kokkuvõtte selle tulemusena saadud õppetundidest vabariigi valitsuse kriisikomisjon. Siseministeeriumi pressiinfos on edastatud komisjoni liikme, riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnad, et omavalitsused peavad olema valmis hoolitsema oma elanike eest kriisi ajal parimal võimalikul moel. Üle tuleb vaadata ja uuendada plaan, kuidas hädaolukorras tegutseda ja kohalikke elanikke informeerida. Hädavajalik oleks koostada nimekiri prioriteetsetest objektidest, mille elektrivarustus tuleb taastada esmajärjekorras, vajadusel tagada generaatori olemasolu, rõhutas minister.
Seadus näeb ette, et lisaks vabariigi valitsuse komisjonile ja regionaalsetele kriisikomisjonidele peab igas vallas ja linnas olema oma kriisikomisjon hädaolukordade ennetamiseks ja vajadusel nende lahendamiseks, et tagada elutähtsate teenuste toimimine. Kriisikomisjonid peavad koostama ülevaate hädaolukorraks vajalikest ressurssidest, korraldama kriisi korral elanikkonna kaitset ja hoolitsema turvalisuse eest. Aasta lõpus esitab kohalik kriisikomisjon regionaalsele kriisikomisjonile kokkuvõtte tegevusest ja järgmise aasta tööplaani.
Sõnumitooja uuris, kuidas töötavad kriisikomisjonid Anija, Kuusalu ja Raasiku vallas ning Loksa linnas.
Anija vald
Anija vallavalitsus moodustas kriisikomisjoni uues koosseisus möödunud nädalal, 27. novembril. Komisjoni esimees on vallavanem Riivo Noor, aseesimehed Martin Kuivallik ja Avo Aljas, komisjoni sekretär Lilja Piibeleht-Tarassov, tema asendaja on Kristiina Kari, teabekorraldaja Heldi Laks, kelle asendaja on Ingeldrin Aug, päästetööde toetuse korraldaja on Erik Jüriöö, asendaja Indrek Laaneveer, tehnilise toetuse korraldaja Ago Pärnamäe, asendaja Jaanus Kalev, evakuatsioonikorraldaja Viljo Leis, transpordikorraldaja Mait Paasik, varustuskorraldaja Tõnu Kirves, kõigi kolme asendaja Enn Pung, majutuskorraldaja Airi Hõrrak, asendaja Marianne Leis ning sotsiaalvaldkonna korraldaja Marge Raja, asendaja Kristel Lään.
Komisjoni esimees selgitas, et kriisikomisjoni koosseisust arvati välja inimesed, kes Anija vallas enam ei tööta, ning komisjoni kõigile liikmetele määrati asendusliikmed. 2018. aastal moodustatud kriisikomisjon ei käinud Riivo Noore sõnul kordagi koos, uue komisjoni esimene kokkusaamine on teisipäeval, 3. detsembril.
„Saame kokku ja hakkame arutama, kuidas olla kriisiolukordadeks valmis. Meil on olemas vajaliku tehnika nimekiri. Kui näiteks vallas läheb ära elekter, on Velkol olemas suur generaator, aga läbi on rääkimata, kus ja kuidas seda vajadusel kasutada. Kõige kriitilisem ongi see, kui elekter ära läheb, kuidas siis hoida töös soojatootmist ja kanalisatsiooni,“ rääkis ta.
Kuusalu vald
Kuusalu valla kriisikomisjon on kinnitatud tänavu mais. Komisjoni esimees on vallavanem Urmas Kirtsi, aseesimees vallavolikogu aseesimees Värner Lootsmann, liikmed on vallavalitsuse liikmed Jaanus Hein ja Kaupo Parve, valla teede- ja majandusspetsialist Madis Praks ning ehitus- ja maaspetsialist Rihti Väinsar.
Uue koosseisu esimene koosolek oli 13. novembril, osalema olid kutsutud päästeameti Loksa komando ülem Mait Kröönström, OÜ Kuusalu Soojus juht Kalle Küngas, piirkonnapolitseinik Kalev Kuuspalu ja valla kommunikatsioonispetsialist Ere Uibo. Arutati Kuusalu valla valmisolekut kriisisituatsioonideks, kriisikomisjoni järgmise aasta tööplaani ning põhimäärust.
Komisjon tõdes, et Lõuna-Eesti tormikriis näitas, kui haavatavad me tegelikult oleme. Tuleb koostada tegevuskava, kuidas hoida teed vabad ja transport toimimas, millistesse ruumidesse paigutada evakueeritavad, kust saada joogivett ja toitu, kuidas tagada hädavajalik elekter ja kanalisatsioon ning mil viisil edastada infot, kui sidesüsteemid ei tööta.
Kriisiolukorras on komisjoni kogunemiskohaks määratud Kuusalu alevikus Kuusalu Soojuse kontor, kus saab tagada soojuse ja elektri ning on vabatahtlike päästjate sidepidamisvõimalus. Ka on samas lähedal suur osa elanikkonnast. Ootamatu kriisi puhul, kui side enam ei tööta, koguneb komisjon sinna 2 tunni jooksul.
Kui Kuusalu Soojuse kontoriga samas hoones asuvale katlamajale hankida generaator, saab tagada vähemalt pooltele Kuusalu aleviku elanikest vett ja hoida töös kanalisatsioon. Kortermajade osas on kavas läbi rääkida korteriühistutega võimalikust ühishankest, et osta majadele oma generaatorid. Kriisikomisjon ja Kuusalu Soojus peavad kavandama ka Kiiu ja Kolga alevike veevarustuse tagamise.
Evakueerimiskohtadena saab kasutada ahjuküttega rahvamajasid ning ka Kuusalu lasteaeda, kuhu Kuusalu Soojus suudab kõige lihtsamalt anda vett ja sooja. Kuusalu Soojuse ruumidesse on võimalik paigutada kuni 100 inimest.
Leiti, et suure hajaasustusega Kuusalu vallas peaks olema külades infokandja rollis külavanem. Komisjoni ettepanekul koostas vallavalitsus küsimustiku, mis on saadetud külavanematele, et teada saada külade valmisolekut kriisiks ja ka võimalikke investeeringuvajadusi. Kriisiks valmisolekust räägiti möödunud teisipäeval külavanemate koosolekul. Külavanematel palutakse küsimustikule vastata detsembrikuu jooksul.
Kuusalu valla kriisikomisjon leppis kokku, et järgmisele koosolekule kogunetakse jaanuari teises pooles, selleks ajaks tehakse kokkuvõte küsimustikule saadud vastustest.
Raasiku vald
Raasiku vallavalitsus kinnitas tänavu jaanuaris kriisikomisjoni uue koosseisu. Komisjoni esimees on vallavanem Andre Sepp, aseesimees on Aare Ets, liikmed Juta Asuja vallavalitsusest, nüüdseks vallatöölt lahkunud Alari Kruusvall ja Raiko Molok, OÜ Raven juhataja Sergei Kivi ja MTÜ Raasiku Tuletõrjeühing juhatuse liige Harri Aljasmäe.
Aare Etsi sõnul tuleks komisjoni koosseisu uuendada. Pärast Lõuna-Eestis toimunut on olnud kõne all tellida riskianalüüs, millega pandaks paika ka hädaolukorras tegutsemise plaan elutähtsate teenuste – vesi, elekter, küte – jaoks: „Evakuatsioonikohad on kaardistatud, neid on viis – meie koolid ja lasteaiad. Ka on teada, kui palju on neis majutuskohti, kuid vaja on rakenduslikku plaani, näiteks kuidas saada koolid-lasteaiad soojaks, kui elektrit pole. Selle tegemisse tuleb kaasata ka Elektrilevi ning meie alevike soojatootja SW Energia.“
Loksa linn
Loksa linna kriisikomisjoni uus koosseis on kinnitatud kuu aega tagasi, 31. oktoobril. Komisjoni esimees on linnapea Värner Lootsmann, aseesimehed abilinnapea Andres Kaskla ja OÜ Loksa Haljastus juhatuse liige Raik Saart. Liikmed on abilinnapea Hilleri Treisalt, N.R. Energy OÜ juhatuse liige Ahto Tisler, Marsalis Shipyard OÜ turvajuht Juri Pavlussenko, Loksa linna piirkonnapolitseinik Kalev Kuuspalu, linnavolikogu esimees Rein Heina, Loksa gümnaasiumi majandusala juhataja Heiki Tudre, Hansaclub OÜ juhataja Olev Puldre, Loksa kultuurikeskuse juhataja Helle Lootsmann, päästeameti Loksa komando pealik Mait Kröönström, Loksa spordikeskuse juhataja Aive Mõttus, lasteaia Õnnetriinu direktor Natalja Kalinina ja linnavalitsuse juhiabi Kristiina Järve.
Loksa kriisikomisjon on koostanud tegevuskava, mis saadeti käesoleva nädala alguses päästeametile. Komisjoni esimees Värner Lootsmann kommenteerib, et kriisiolukordadeks valmistumisega tuleb hakata tõsiselt tegelema, tegevuskavasse sai esialgne visioon.
Plaanis on soetada kaks teisaldatavat diiselgeneraatorit, luua joogiveepumplate ja biopuhasti liitumised generaatori kasutamiseks. Linnavalitsusel tuleb selgitada välja, kas on võimalik ja millistel tingimustel töötaksid Alexela tankla ja toidukauplused elektrikatkestuse korral. Loksa koolil ja lasteaial tuleb välja töötada laste hoidmise tingimused juhuks, kui ühistransport on linna ja valla vahel katkenud. Ka alustatakse Posti 44 maja aluse tsiviilkaitsevarjendi korrastamisega, et pakkuda kriisiolukorras evakueeritavatele peavarju. Kavas on välja töötada elanikkonna informeerimise võimalused, kui andmeside ei tööta, ning selgitada välja inimesed, kes hädaolukorras võivad vajada kõrvalist tuge. Haridus- ja sotsiaalvaldkonna töötajatega korraldatakse kriisiõppus.