Kui­das hin­da­vad ni­me­kir­ja­de esin­da­jad va­li­mis­tu­le­mu­si?

ANIJA VALD

Ees­ti Re­for­mie­ra­kond, PEEP KASK: „Meie ni­me­kir­ja tu­le­mu­se­ga olen vä­ga ra­hul. Re­for­mie­ra­kon­na ni­me all kan­di­dee­ri­si­me Ani­ja val­las teist kor­da, eel­mi­sel kor­ral vo­li­kok­ku ei pää­se­nud. See­kord soo­vi­si­me te­ha tu­le­mu­se, mis viiks meie ni­me­kir­ja vo­li­kok­ku. Kui e-hää­led olid tea­da, us­ku­si­me, et saa­me kaks koh­ta. Et sai­me kolm, oli veel­gi pa­rem ül­la­tus. Võr­rel­des eel­mi­se kor­ra­ga ko­gu­si­me kolm kor­da roh­kem hää­li. Meil oli lü­hi­ke ni­me­ki­ri, mis tek­kis suu­res­ti ava­li­ke koo­so­le­ku­te põh­jal. Kõik, kes olid hu­vi­ta­tud, said lii­tu­da. Lõ­puks ku­ju­nes väl­ja kok­ku­hoi­dev ja usal­dus­väär­ne mees­kond, kel­le­ga oli rõõm kam­paa­niat te­ha. Ühes­koos oo­ta­si­me ka va­li­mis­tu­le­mu­si. Usun, et jät­ka­me koos ka nel­ja aas­ta pä­rast. Mi­na ise te­gin ka­he val­la­va­ne­ma jä­rel kol­man­da tu­le­mu­se, mis on mär­ki­mis­väär­ne saa­vu­tus. Isi­ku­man­daat ehk saa­dud 131 häält an­nab ener­giat ja kind­lust, et ajan õi­get as­ja. Kui­gi va­li­mis­tel või­tis üks va­li­mis­liit, loo­dan, et uues vo­li­ko­gus on pii­sa­valt pal­ju mõt­le­vaid ini­me­si, kes kuu­la­vad ja ar­ves­ta­vad ka vo­li­ko­gu teis­te liik­me­te ar­va­mus­te ja et­te­pa­ne­ku­te­ga.“

Ees­ti Kes­ke­ra­kond, JAA­NUS KA­LEV: „Ani­ja val­las võit­sid va­li­mi­sed kaks val­la­va­ne­mat. Üks­kõik, kus nad olek­sid kan­di­dee­ri­nud, oleks see ni­me­ki­ri võit­nud. Kui nad olek­sid kan­di­dee­ri­nud mõ­nes tei­ses ni­me­kir­jas, oleks see ni­me­ki­ri va­li­mi­sed võit­nud. Meie ni­me­ki­ri kao­tab nüüd vo­li­ko­gus koh­ti, kuid Kes­ke­ra­kond po­le Ani­ja val­las ku­na­gi kaks kor­da jär­jest või­mul ol­nud. Va­li­mis­teõh­tul, kui pol­nud tea­da, kui pal­ju kee­gi sai hää­li, olin pet­tu­nud. Es­mas­päe­va hom­mi­kul, kui nä­gin, et kaks prae­gust val­la­va­ne­mat ko­gu­sid ka­he­pea­le 610 häält, mõt­le­sin, et ole­me se­ni oma tööd häs­ti tei­nud. Tu­le­mus näi­tab, et suu­nad on õi­ged, rah­vas on ra­hul. Kui ka­he me­he 600 häält eral­da­da, oli meie ni­me­kir­ja tu­le­mus va­li­mis­lii­du oma­ga enam-vä­hem võrd­ne. Pa­ra­ku po­le meil prae­gu väl­ja käia ab­so­luut­set liid­rit. Kui­gi mi­na olen vo­li­ko­gu esi­mees, on vo­li­ko­gu juht ala­ti ta­gap­laa­nil, rah­va ees käib ena­mas­ti val­la­va­nem.“   

Va­li­mis­liit Ani­ja-Aeg­vii­du Ühen­dus, JAAN ORUAAS: „Oleks üle­koh­tu­ne öel­da, et me po­le va­li­mis­tu­le­mus­te­ga ra­hul. Kui eel­mi­sel kor­ral oli­me vo­li­ko­gus viie ko­ha­ga ra­hul, siis nüüd 11 ko­ha­ga kind­las­ti. Küm­me koh­ta oli mii­ni­mum, mi­da oli mõ­tet püüel­da, aga tu­le­mus võis ol­la üs­na et­tear­va­ma­tu. Kaks meie ni­me­kir­jas kan­di­dee­ri­nud val­la­va­ne­mat te­gid olu­li­selt pa­re­ma tu­le­mu­se, kui os­ka­sin ar­va­ta. Nen­de pa­nus va­li­mis­või­tu on vaiel­da­ma­tult suur. Nen­de kaa­sa­mi­ne oli tead­lik va­lik, neil, kes olid meie ni­me­kir­ja poolt, oli liht­ne ka­he esi­me­se seast va­li­da, teist­pi­di nen­de isi­kud toe­ta­sid ni­me­kir­ja. Nüüd on meil üht­pi­di au­ta­su, teist­pi­di ko­hus­tus val­da eda­si juh­ti­da.  Meil ei ole ko­hus­tus kel­le­ga­gi komp­ro­mis­se te­ha, kuid on ko­hus­tus kõik head ideed ära kuu­la­ta. Se­ni­ne ko­ge­mus on näi­da­nud, et val­la­vo­li­ko­gus saab as­ju aja­da ka sõb­ra­li­kult koos. Kui­gi ni­me­kir­ja­de rõ­hua­se­tu­sed on vei­di eri­ne­vad, po­le vä­ga mõist­lik jä­ta teis­te­ga ar­ves­ta­ma­ta.“

Isa­maa ja Res Pub­li­ca Liit, KAA­REL ARUS­TE: „Ra­hul ei ole, ku­na meie ni­me­ki­ri vo­li­kok­ku ei pää­se­nud. Põh­ju­seid, miks väl­ja jäi­me, oli mit­meid. Suu­re­mad te­gid ma­ha meie uju­la, sau­na ning raud­teea­lu­se ja­la­käi­ja­te tun­ne­li ideed. Üks nä­dal jäi puu­du, et neid va­ja­du­si ini­mes­te­le roh­kem sel­gi­ta­da. Sain ka ise sel kor­ral vä­hem hää­li. Va­rem olen kan­di­dee­ri­nud va­li­mis­lii­dus, era­kon­na­ni­me­kir­jas kan­di­dee­ri­mi­ne kah­juks mõ­ju­tas, IR­Li­le on ka aja­kir­jan­du­ses ku­jun­da­tud hää­bu­va era­kon­na mai­ne. Kui­gi mind kut­su­sid oma ni­me­kir­ja ka kaks era­kon­da, ei ka­het­se, et võt­sin ve­da­da IR­Li ni­me­kir­ja. Mi­nu ees­märk ei ole ku­na­gi ol­nud vo­li­kok­ku pää­se­da, vaid seis­ta oma tõeks­pi­da­mis­te eest. Sel­le ni­me­kir­ja kau­du sain väl­ja tuua neid väär­tu­si, mil­lest pean. Olen Keh­ras sün­di­nud ja ela­nud, see koht on kal­lis, mul ei ole plaa­nis val­la te­ge­mis­test kõr­va­le jää­da, mee­lel­di osa­lek­sin kesk­kon­na­ko­mis­jo­ni töös.“  
Loksa linn

Isa­maa ja Res Pub­li­ca Liit, IL­MI TER­NOVS­KA­JA: „Meil ei läi­nud häs­ti, IR­LI ni­me­ki­ri sai neil ko­ha­li­kel va­li­mis­tel vä­hem hää­li, kui sai ne­li aas­tat ta­ga­si. Kaks meie ni­me­kir­jas ol­nud se­nist vo­li­ko­gu­lii­get kan­di­dee­ri­sid see­kord Kes­ke­ra­kon­na ni­me­kir­jas. Meie ni­me­ki­ri oli lü­hi­ke ning Kes­ke­ra­kon­na ni­me­ki­ri töö­tas me vas­tu. Ini­mes­tel soo­vi­ta­ti koos meie­ga mit­te kan­di­dee­ri­da. Ei ta­he­tud pa­han­du­si, kar­de­ti oma töö­koh­ta­de pä­rast ja see­tõt­tu ei tul­dud koos meie­ga kan­di­dee­ri­ma. Öel­di ka, et ole­te opo­sit­sioo­nis ja jää­te sin­na ning pa­rem hoi­da ee­ma­le. Oli ka ini­me­si, kes üt­le­sid, et ei lä­he va­li­ma, sest Lok­sal mi­da­gi ei muu­tu. Ela­nik­ke on jää­nud Lok­sal vä­he­maks, meid on prae­gu­seks 2686, see­gi on üks põh­jus – ei ole enam ini­me­si, ke­da kut­su­da kan­di­dee­ri­ma. Mi­na olen vo­li­ko­gus en­di­selt opo­sit­sioo­nis, hak­kan sa­ma­moo­di kü­si­ma, na­gu olen kü­si­nud se­ni. Üks suur prob­leem, mil­le­ga hak­kan te­ge­le­ma, on Lok­sa kor­rus­ma­ja­de halb joo­gi­ve­si.“

Eesti Keskerakond, Rein Heina: Ei vastanud.

RAASIKU VALD

Vali­mis­liit Ko­du­ko­ha Eest, ANTS KI­VI­MÄE: „Jäi­me va­li­mis­tu­le­mu­se­ga vä­ga ra­hu­le. Reh­ken­da­si­me ja ar­va­si­me­gi, et saa­me seit­se koh­ta. Sai­me võr­rel­des eel­mi­se koos­sei­su­ga kolm koh­ta juur­de ja see oli pa­rim, mi­da või­si­me saa­da. Loot­si­me, et saab sis­se ka IR­Li ni­me­kir­jast An­ne Een­pa­lu. Koa­lit­sioo­ni moo­dus­ta­mi­seks hak­ka­sid te­le­fo­ni­vest­lu­sed pih­ta ju­ba pü­ha­päe­va õh­tul. Näis, kes kel­le­ga ning siis saab ala­ta ra­hu­lik vo­li­ko­gu­töö. Meie kam­paa­nia oli see­kord liht­ne, kor­rekt­ne ja ene­se­vää­ri­kust aus­tav. Us­ku­si­me va­li­ja­te mõis­tu­ses­se. Ei põ­ris­ta­nud trum­mi ega käi­nud uk­selt uk­se­le, na­gu va­li­mis­lii­du Raa­si­ku Vald liik­med. Te­gi­me oma sei­su­koh­ta­de­ga va­li­mis­le­he ning ku­na va­li­da said ka 16-17aas­ta­sed, suht­le­si­me ja pos­ti­ta­si­me pal­ju Fa­ce­boo­kis. Suu­ri­maks va­li­mis­või­duks pea­me vä­ga hea mees­kon­na moo­dus­tu­mist. Neid, kes vo­li­kok­ku see­kord ei pää­se­nud, loo­da­me kaa­sa­ta vo­li­ko­gu ko­mis­jo­ni­des­se.”

Va­li­mis­liit Raa­si­ku Vald, AND­RE SEPP: „Ole­me ra­hul, va­li­mi­si või­ta on ala­ti hea. See on mees­kon­na­le vää­ri­kas ta­su ja an­nab jõu­du. Koh­ta­de arv oli oo­tus­pä­ra­ne, hea meel, et vo­li­ko­gus­se pää­ses meilt ka uu­si liik­meid. Ole­me saa­nud va­li­ja­telt head ta­ga­si­si­det, oo­da­ti, et võ­ta­me ena­mu­se. Kam­paa­nias suht­le­si­me vä­ga pal­ju, kand­si­me ise oma sõ­nu­mit laia­li, võ­ti oli isik­lik kon­takt. Sai­me ta­ga­si­si­det, mi­da oo­da­tak­se val­la­juh­ti­delt, sel­gi­ta­si­me, mi­da tä­hen­dab vo­li­ko­gu­töö. Ole­me ava­tud koos­tööks uue vo­li­ko­gu liik­me­te­ga ning tä­na­me sü­da­mest oma va­li­jaid.”

Va­li­mis­liit Ühes­koos Eda­si, TÕ­NU SUUR­KUUSK: „Hea meel, et Pi­ka­ve­re piir­kon­nast sai vo­li­kogs­se kaks kan­di­daa­ti, kui tu­leb ka asen­dus­lii­ge, siis ise­gi kolm. Pü­ha­päe­val tu­le­mu­si lõ­pu­ni oo­da­ta ei jõud­nud, va­he­peal­ne seis oli, et meie ni­me­kir­jast saa­vad kaks ini­mest sis­se, mi­na mit­te. Lõp­lik seis aga muu­tus ning hom­mi­kul hak­ka­sid tu­le­ma kõ­ned-sõ­nu­mid, olin üs­na eh­mu­nud. Loot­si­me mui­du­gi roh­kem koh­ti, kuid kam­paa­niat eri­ti ei tei­nud. Nüüd tu­leb mul jät­ka­ta tööd ning hoi­da va­li­mis­lii­du lip­pu. Mis koa­lit­sioo­ni puu­tub, siis soo­vin seis­ta Pi­ka­ve­re kan­di eest ning kes mind sel­les toe­tab, nei­le käe an­nan. Tu­leb vä­ga põ­nev aeg.”

Isamaa ja Res Publica Liit, ANNE EENPALU: „Mina pole pettunud, et volikogu uks jäi IRLi kandidaatidele suletuks, olen tulemusega väga rahul. Esimest korda oli mul ema ja vanaemana ning kogukonna liikmena aega, et pühenduda ja panustada Raasiku valla hüvangusse. Kui IRL pakkus, et võiksin kandideerida, olin kärmelt nõus, sest nende väärtused on samad, mida olen endas kandnud – isamaaline kasvatus, kodude hoidmine ja kaunistamine, neidude graatsiline areng. Meie nimekiri oli seekord vaid kaheliikmeline. Pikematest nimekirjadest pääsesid volikogusse 8 kandidaati, kes kogusid minust vähem hääli. Kampaaniaperioodil oli mul kandidaadina võimalus ja põhjus tutvuda nii paljude toredate inimestega, rääkida, küsida Raasiku valla elanike muresid ja rõõme. Nägin, kui palju on meie vallas ilusat, kaunid koduaiad, nii palju loomi. IRLi tegevus ei jää kindlasti seisma, tahame areneda ja kasvada, ellu viia oma lubadusi, ootame uusi inimesi enda hulka. Lähen püsti peaga edasi ning kummardan valijatele.”

KUUSALU VALD

Vali­mis­liit Ühi­ne Ko­du, UR­MAS KIRT­SI: „Va­li­ja­test 40 prot­sen­ti leid­sid, et meie va­li­mis­liit Ühi­ne Ko­du on see, ke­da usal­da­vad ja ta­ha­vad edas­pi­di val­la juh­ti­mi­se juu­res nä­ha. See­ga ole­me va­li­mis­tu­le­mu­se­ga ra­hul, kui­gi kao­ta­si­me vo­li­ko­gus kaks koh­ta ja plaan oli saa­da vo­li­ko­gus­se 10 koh­ta. Mis eda­si saab, ei tea. He­lis­ta­sin ei­le va­li­mis­lii­du Üks Kuu­sa­lu Vald ju­hi­le, soo­vi­sin õn­ne va­li­mis­te si­su­li­se või­du pu­hul ja te­gin et­te­pa­ne­ku koos­tööks – et kui on prog­ram­mi­li­si kok­ku­lan­ge­vu­si, siis ole­me ava­tud koos­tööks. Va­li­mis­lii­du Üks Kuu­sa­lu Vald va­li­mis­tu­le­mus an­nab või­ma­lu­se suu­re koa­lit­sioo­ni tek­keks. Kõik, mis puu­du­tab per­so­naa­liat ehk po­sit­sioo­ne, on lä­bi­rää­gi­tav. Meie jaoks on kõi­ge olu­li­sem me prog­ramm – et see saaks täi­de­tud. Ole­me val­mis lä­bi­rää­ki­mis­teks töö­või­me­li­se koa­lit­sioo­ni loo­mi­seks.“    

Ees­ti Re­for­mie­ra­kond, MAR­GUS SOOM: „Nen­de va­li­mis­te pea­mi­ne ees­märk on täi­de­tud – viia Kuu­sa­lu val­la juh­ti­mi­ne uue­le lä­bi­paist­va­le, ko­gu­kon­na hu­ve kaits­va­le juh­ti­mi­se­le. See aeg, kus val­las ot­sus­ta­vad 3-4 amet­nik­ku, on möö­das. Ku­na va­li­mis­liit Ühi­ne Ko­du ei saa­nud vo­li­ko­gus­se hääl­tee­na­must, siis tee­rul­li-men­ta­li­teet enam ei jät­ku. Kõik tei­sed Kuu­sa­lu val­las kan­di­dee­ri­nud va­li­mis­lii­dud ja era­kon­nad olid ühi­sel aru­saa­mi­sel, et val­la juh­ti­mist on va­ja muu­ta, se­ni ei ol­nud si­su­li­si aru­te­lu­sid ega de­mok­raa­tiat. On vä­ga hea alus uue koa­lit­sioo­ni sün­niks ja ma ei näe, et isi­ku­te­va­he­li­sed eri­meel­su­sed võik­sid se­da lam­mu­ta­da. Mult on kü­si­tud  sel­le koh­ta, miks sõi­du­ta­sin Kiiu Me­tal­li bus­si­ga mõn­da va­li­jat jaos­kon­da. Vas­tan, et mit­te kõi­gil maa­ela­ni­kel ei ole au­tot. Kui ar­ves­ta­da veel keh­va il­ma, on see iga­ti inim­lik ja mõis­te­tav, et vii­sin mõ­ned oma am­mu­sed tut­ta­vad va­li­mis­jaos­kon­na juur­de. Sel­les ei ole mi­da­gi tau­ni­vat. Üks neist abi­va­ja­ja­test oli ka lii­ku­mis­puu­de­ga. Kui olek­sin oma hea­te­gu taht­nud var­ja­ta, siis ei oleks ka­su­ta­nud suur­te kir­ja­de­ga bus­si, vaid ka­su­ta­nud mär­ka­ma­tu vä­li­mu­se­ga sõi­duau­tot.“

Ees­ti Kes­ke­ra­kond, VÄR­NER LOOTS­MANN: „Ees­mär­gid on ala­ti suu­re­mad, aga rah­vas ot­sus­tas nii ja sel­le­ga tu­leb ra­hul ol­la. Mi­da eda­si saab, se­da elu näi­tab. Kee­ru­li­ne olu­kord on, aga oo­ta­me ra­hu­li­kult. See­kord oli­me ko­ha­li­kel va­li­mis­tel es­ma­kord­selt Kes­ke­ra­kon­na tel­gi­ga väl­jas nii Lok­sa lin­nas kui ka Kuu­sa­lu val­las. See on pä­ris õi­ge va­riant en­nast tut­vus­ta­da ja tu­leb ka edas­pi­di ka­su­ta­da, ot­se­suht­lus va­li­ja­ga on ala­ti hea. Et Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus pa­ni va­li­mis­bus­si sõit­ma Ju­min­da pool­saa­re­le, siis Keskerakond tel­lis bus­si va­li­mis­te­päe­vaks Pä­ris­pea pool­saa­re­le, aga ka­su sel­lest ei ol­nud, bus­si­ga va­li­mis­jaos­kon­da ei sõi­de­tud.“

Vali­mis­liit Üks Kuu­sa­lu Vald, MAR­TI HÄÄL: „Va­li­mi­sak­tiiv­sus oli Kuu­sa­lu val­las üle 60 prot­sen­di. See näi­tab, et ko­ha­li­ke­le ini­mes­te­le lä­heb kor­da, mis val­las toi­mub. Pal­ju ai­tas ilm­selt kaa­sa, et see­kord oli ke­da va­li­da – ühe­le vo­li­ko­gu ko­ha­le kan­di­dee­ris üle 8 ini­me­se, see on ka Ees­ti mõis­tes ti­he kon­kurss. Va­li­jad usal­da­sid meie värs­ke­le va­li­mis­lii­du­le 5 man­daa­ti. Ole­me oma ma­ni­fes­tis esi­me­se as­ja­na väl­ja öel­nud, et ko­ha­li­kus vo­li­ko­gus ei peaks nel­jaks aas­taks and­ma ve­re­van­net ehk all­kir­ja koa­lit­sioo­ni­le­pin­gu­le. Võiks pi­gem ol­la vo­li­ko­gu, kus iga vo­li­ko­gu­liik­me hääl on ko­gu va­li­mis­pe­rioo­di väl­tel olu­li­ne, et igas kü­si­mu­ses ise ot­sus­ta­da, kas on poolt või vas­tu ja oma ot­su­se eest ka vas­tu­ta­da. See mo­ti­vee­rib te­gut­se­ma, et pa­ri­mad ideed, mis vo­li­ko­gu laua­le jõua­vad, saak­sid ka toe­tu­se. Mis nüüd eda­si saab, on va­li­mi­sed võit­nud va­li­mis­ni­me­kir­ja Ühi­ne Ko­du ot­sus­ta­da – kas üri­ta­vad se­nist po­lii­ti­kat jät­ka­ta ja koa­lit­sioo­ni te­ha? Prae­gu on tek­ki­nud või­ma­lus uut­moo­di va­lit­se­mi­seks, aga kas va­ja­lik ena­mus vo­li­ko­gu­liik­meid sel­lest kin­ni haa­ra­vad? Kas aeg on küps meie val­las apo­lii­ti­li­se as­ja­tund­ja­test val­la­va­lit­su­se tek­keks?“

Ees­ti Kon­ser­va­tiiv­ne Rah­vae­ra­kond, SU­LEV VALD­MAA: „EK­RE on Kuu­sa­lu val­las va­li­mis­ni­me­kir­ja­na uus­tul­nuk, pal­ju­sid meie ni­me­kir­jas kan­di­dee­ri­nuid veel ei tun­ta laie­malt. Ka­suks tu­li, et mi­na va­ni­ma oli­ja­na tõin EK­RE ni­me­kir­ja­le hää­li. Ar­va­si­me, et saa­me vo­li­ko­gus­se 1-2 koh­ta, tu­li 2 koh­ta. Kuu­sa­lu val­la va­li­mis­tel teh­ti see­kord sot­siaal­set eks­pe­ri­men­ti – se­da te­gi va­li­mis­liit Are­nev Kuu­sa­lu Vald, kes tah­tis näi­da­ta, et va­li­mi­si saab te­ha Fa­ce­boo­ki abil. Meie pa­rem tu­le­mus näi­tab aga, et küp­sus toob edu. Me val­la­va­ne­ma­kan­di­daat on Mai­ri­ka Ra­ja­vä­li – põ­li­ne Kuu­sa­lu ela­nik. Meie Mai­ri­ka­ga ole­me küll era­kon­na­vä­li­sed, aga toe­ta­me ko­ha­li­kul ta­san­dil EK­RE po­lii­ti­kat, mis tä­hen­dab, et val­la va­lit­se­mi­ne ol­gu ava­lik, kor­rupt­sioo­ni­va­ba ja aus. Mis Kuu­sa­lu val­la või­mu osas eda­si saab, po­le sel­ge, kõik on veel lah­ti­ne.“    

Vali­mis­liit Are­nev Kuu­sa­lu Vald, RAS­MUS ME­RI­VOO: „Ees­märk oli, et val­la juh­ti­mi­ses tu­lek­sid muu­tu­sed. See on saa­vu­ta­tud, va­li­mis­tu­le­mu­sed on hu­vi­ta­vad. Meie va­li­mis­liit sai vo­li­ko­gus­se ühe ko­ha ja on hea, et vo­li­ko­gus ole­me, proo­viks süs­ti­da rõõ­mu sel­les­se po­lii­ti­lis­se pa­la­ga­ni, mis on läi­nud lii­ga kin­ni­seks ja te­ra­vaks. Ta­haks, et saa­vu­tak­si­me­gi sel­le, mi­da Kol­ga­kü­las va­li­mi­de­ba­til sai ühi­selt rää­gi­tud – et te­ha ot­sus­ta­mi­ne lä­bi­paist­va­maks, ka­su­ta­da eks­per­te. Kui see tu­leb, siis ei ole­gi olu­li­ne, kui mi­tu koh­ta sai meie va­li­mis­liit. Nii­gi on ju­ba as­jad val­las pa­re­mad, ol­lak­se inim­li­ku­mad. Rõõ­mu teeb, et meie va­li­mis­lii­tu tu­lid kok­ku ini­me­sed, ke­da va­rem ei tund­nud. Sel­lest on tek­ki­nud selts­kond, kel­le­ga oma­va­hel suht­le­me. Mil­li­ne koa­lit­sioon sün­nib? Va­rian­te on, kee­ru­li­ne on­gi hea. Ole­me ra­hul sel­le­ga, et val­la juh­ti­mi­ne ei ole enam isee­ne­sest­mõis­te­tav, tu­leb ar­ves­ta­da teis­te­ga.“