Küsitlesime eelmisel nädalal juhuslikke inimesi Arukülas ning uurisime, mida nad arvavad võimalikust haldusreformist Raasiku vallas ning volikogus tutvustatud variantidest – jätkata endiste piiridega, liituda Rae valla, mõne teise naabriga või jagada Raasiku Rae, Anija ja Kose valla vahel.
l Pensionär Arukülast: „Kahju sellest väikesest Raasiku vallast, mida aina ähvardatakse kaardilt pühkida. Olen kogu elu elanud Raasiku vallas, näinud selle tõuse ja mõõnasid. Tõsi, rahvaarv küll kahaneb, kuid usun, et see hakkab peagi taas tõusma. Nii palju on siia kolinud noori peresid, maju aina ehitatakse. Ettevõtlusega meil muidugi eriti hea seis pole, kuid ehk seegi hakkab ajapikku muutuma. Kui tõesti on asi nii kaugel, et peab hakkama liituma, siis ootan vallajuhtidelt kainet mõistust ja analüüsivõimet. Minu elu on ainult Arukülas ning millestki puudust pole. Kui ka vallamaja siit minema viiakse, siis puudust eriti ei tunneks. Peaasi, et muud teenused ja vahvad kultuuriüritused siit minema ei koliks. Kui vaatan aga noori, siis nende elu on nagunii Tallinnas, nii kool, töö kui muud poeskäigud-teenused. Seega kokkuvõttes polegi ilmselt eriti oluline, kus läheb valla piir. Kui on selgeks tehtud, et see aitab halduskulusid kokku hoida, siis olen nõus. Kas jääme kellegi unustatud ääremaaks või tugevdab Aruküla oma keskset positsiooni, näitab aeg.”
l Noormees Arukülast: „Arvan, et Rae vallaga liitumine oleks parim, valla tükeldamist ma kindlasti ei poolda, see läheks väga keeruliseks. Lõpetasin Jüri gümnaasiumi ning mul on seal palju sõpru, käin siiani sageli neil külas, Aruküla on rohkem koht, kuhu tulla magama, nautida vaikust, rahu ja männimetsa. Selge, et Rae vallal läheb hästi, neil on palju võimalusi ning elanikkond on noor. Oleks väga tore, kui see jääks nii ka pärast haldusreformi ja Raasiku vald saaks lõpuks ometi teed korda ning rajada veel üht-teist vajalikku. Raasiku vallas on küll tore kogukond, aga oma võimekuselt oleme tegelikult ju üsna abitud. Reform aitaks kindlasti kokku hoida ka juhtimiskulusid. Kui mitmest omavalitsusest saab üks, siis on ka vallaametnike konkurss suurem ning tööle saab võtta parimatest parimad. Ilmselt on reformile vastuseis, sest kardetakse. Räägitakse kuupäevadest ning rõhutatakse, et on kiire. Hirm on teadmatuse ees. Tavainimesele tuleb selgitada, et elukorralduses suurt midagi ei muutu.”
l Pensionär Peningilt: „Ei ole see sugugi mitte esimene kord, kui haldusreformi tehakse. Selle asemel võiks mõelda, kuidas maainimest mitte välja suretada. Maainimesed on riigiisade silmis unustatud, ühistransport küladesse ei käi, teed lagunevad, raha jätkub ainult linnadesse. Lihtne öelda, et tehke ettevõtlust, tublimad inimesed on maalt ju minema hirmutatud. Muidugi on meil tublisid kultuuritegijaid ja ettevõtlikke külaelanikke, kuid nende käed jäävad lühikeseks, et rikkust toota. Mõnele poole veel õnnestub bussiga saada, aga pärast aktsiisitõusu ei saa sedagi endale lubada. Ma ei tunne, et ka Raasiku vald oleks mulle midagi andnud, vallajuhid on kaugel ja kättesaamatud, küladesse nad ei satu. Seega piirjoonte sirgeldamisest erilist kasu pole, kui ka midagi liidetakse-lahutatakse võtab enne tükk aega, kuni uus süsteem juurdub ja tööle hakkab. Võib juhtuda, et ei hakkagi. Minul pole vahet, kas minna poodi Kehrasse, Raasikule, Arukülla või Jürisse. Sõltun ainult sellest, kuhu viib buss.”
l Keskealine naine Igaverest: „Kindlasti on paljud nõus võitlema selle nimel, et Raasiku vald säilitaks oma senised piirid. Vallas on kokkuhoidev kogukond, välja on kujunenud traditsioonid ja üritused, kus käiakse üle kogu valla. Kellegagi liitudes see kindlasti lahjeneks. Õnneks on vahemaad üsna lühikesed ning suuremaid alevikke on ümberringi mitmeid. Nooremad käivad nagunii linna ja hindavad Raasiku valda just kultuurielu ja kauni looduse, mitte teenuste ja muu võimekuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tõttu. Kuna reform surutakse läbi nagunii, siis oleks mõistlikum ühineda kellegi tugevaga, miks mitte Raega. Mõistlik oleks ka valla jaotamine osadeks. Pikavere-Mallavere elanikud ei hakka kunagi Jürisse käima, ikka minnakse Kosele või Tallinnasse. Ma väga loodan, et vallavalitsuse ja -volikogu liikmed tulevad sel teemal rahvaga rääkima, ka küladesse. Inimestele on vaja selgitada, mis on iga variandi plussid ja miinused, kui jõuliselt ühte varianti peale suruda, tekib paratamatult mõte, et see on kellegi poliitiline tahe.”
l Kooliõpilane Arukülast: „Väga palju räägitakse, et haldusreform tuleb nagunii. Oleks mõistlik rahvaküsitlusel välja selgitada, mis varianti kõige rohkem pooldatakse. Praegune Raasiku vald meeldib mulle, sest see on väike, kõik on kodule nii lähedal. Uhke tunne on öelda, et oled Raasiku vallast, sest siit on tulnud nii palju andekaid inimesi. Mis sest, et näiteks paljud tallinlased ei teagi, kus me asume. Linna saab siit kiiresti ja mugavalt, rongiga saab ka Raasikule. See on vahva, et ühel vallal on kaks keskust, kus on üsna erinevad üritused ja hoopis teine seltskond. Arvan, et haldusreformiga minu jaoks midagi ei muutu. Unistan ainult sellest, et Arukülas võiks olla gümnaasium, et ei peaks pärast põhikooli kodust kaugele sõitma hakkama. Kui elu areneks ja me muutuks rikkamaks, siis olen kindlasti haldusreformi poolt.”
