Talv on olnud pikk. Seetõttu on ka soojatootjatelt saadetud arvete tasumine tühjendanud oluliselt kortermajade elanike rahakotte. Mis omakorda on pannud inimesi rääkima kõrgetest küttehindadest ning arutama, kuivõrd põhjendatud või põhjendamata need on. Et teema on tõsine ja läheb paljudele korda, jätkame eelmises lehenumbris alustatud teema kajastamist.
Sooja tootvate ettevõtete juhid kommenteerivad, et nõukogude ajast pärit trassidel on kaod suured, nende uuendamine aga kulukas ja lõppkokkuvõttes tuleb investeeringud kinni maksta tarbijal. Kuigi küttehinnad on hakanud mitmel pool langema, pole loodetud kokkuhoid suur, sest ettevõtted tahavad tagasi teenida ka varem kogutud kahjumi.
Kortermajade elanikud on sundseisus. Trassiküttest eralduda ka ei saa, sest seadusi ja ühiselu reegleid tuleb täita.
Ka eramajade omanikel pole väga palju odavam. Kel puuküttega ahjud, on ostnud kallilt küttepuid. Lihtsam on olnud metsaomanikel, kel võimalus ja oskus ise küttepuid teha.