Küsimus Kolgaküla koosolekult – kuhu jäid valla noored

749

Kolgaküla rahvamajas oli arutelu, kuidas arendada Kuusalu vallas kultuuri, sporti ja noorsootööd.

Kolga koolile on vaja spordi­platsi, infrastruktuur tervise­spordiks on vallas puudulik, treenereid on vähe, lapsi ei jätku sportima, valla vähene huvi noortespordi arendamisel, vaja oleks Kuusalu valla sporti koordineerivat töötajat või süsteemi jne – see on üks osa koosolekul nimetatud probleemidest spordivaldkonna kohta.

Noorte huvitegevus on koondunud koolide juurde ja keskustest eemal on vähe võimalusi, vähe on tegevusi poistele, noorte vähene aktiivsus neid puudutavate teemade otsustamisel, puudu on poliitiline otsus noorsootöö arendamiseks, vallas võiks olla noorsootööd koordineeriv töötaja jne – nii arvati noorsootööst.

Vihasoo rahvamaja laguneb, liiga palju kultuuritegevust on üles ehitatud projektide peale, pole ühtseid reegleid ega kokkuleppeid kultuuriürituste rahastamisel, inimesed pole aktiivsed ja neid tuleb paluda üritustel osalema, pole terviklikku süsteemi, tarvis oleks kultuurivaldkonda koordineerivat inimest jne – sedasi öeldi kultuurielu kohta.

Laupäeva, 17. novembri hommikul kella 11 paiku kogunes Kolgaküla rahvamajja veerandsada inimest.

„Enamasti samad tuttavad, keda oleme MTÜde-teemalistel kokkusaamistel varem näinud,“ kommenteeriti.

Mitmest suust kõlas ka küsimus: „Miks pole kohal ühtegi noort?“

Kuusalu valla kultuuri-, spordi- ja noorsootöö arengukava on hakatud koostama volikogu vabaajakomisjoni algatusel. Kolgakülas olid komisjoni osad liikmed eesotsas esimehe Urmas Paomehega. Arutelu korraldas vabaühenduste ümarlaud, kes ainsana osales vabaajakomisjoni korraldatud konkursil, millega otsiti projektijuhti arengukava rahvakoosoleku korraldamiseks, kokkuvõtete tegemiseks ning töörühmade juhtimiseks. Lepiti kokku, et pärast koosolekut moodustab vabaajakomisjon valdkonniti töörühmad ja määrab nende juhid. Arengukava kirjutab kokku abivallavanem Milli Kikkas.

Kolgaküla koosoleku viisid läbi Kaisa Linno Kolgakülast, Kadri Seeder Kalme, Ingeldrin Viljak Pärispea, Anu Kirsman Kaberla külast ning Melika Kindel Kolgast.

Jaguneti põhihuvi järgi kolme gruppi ning nelja tunni jooksul toodi välja probleemid ja pakuti lahendusi nii oma valdkonnas kui ka teiste kohta.

Koosoleku korraldajad esitatavad räägitust vabaajakomisjonile 15. detsembriks kokkuvõtte, mida töögrupid hakkavad edasi arutama.

Mõttekilde Kolgakülas väljaöeldust
Kaie Ustav Tammistult: „Noored, kes ei ela Kuusalus, Kolgas, Kiius, sõltuvad huvitegevuses bussidest ja vanematest. Nad ei pääse muidu liikuma.“

Marika Astor Vihasoost: „Valla külade keskel asub Loksa linn, ka sealseid võimalusi kasutavad valla inimesed.“

Monika Soosaar Kiiust: „Noorsootöös ei ole probleem transpordis, tuleb leida vahendeid, et teha seda tööd mobiilselt. Vabatahtlikkuse peale ei saa kultuuri, sporti ega noorsootööd üles ehitada, peavad olema palgalised majakad ehk eestvedajad.“

Rein Kiis Kolgakülast: „Arengukavas tuleks kokku leppida, mida me tahame, kas aktiivseid osalejaid või passiivseid kaasategijaid.“

Ulvi Rand Kolgast: „20 protsenti teeb midagi ja 80 tahavad tarbida – see on praegu Eesti üldine arengustaadium.“

Urmas Kirtsi Kiiust: „Tuleb arutada ja paika panna, mille jaoks kulutada avalikku raha.“

Ettepanekud lahendusteks
Sporditöös pöörata tähelepanu rahva tervise tugevdamisele ning arendada ka saavutussporti, teha ühtne veebipõhine infosüsteem valla sportimisvõimaluste ja -ürituste kohta, prioriteediks olgu laste- ja noortesport, aidata kokku viia sportlased ja valla ettevõtted võimalike sponsoritena.

Noorsootöö edendamiseks küsida noortelt endilt nende vajadusi ja soove, teha sihtgrupi uuring, korraldada infovahetus koolid-klubid-rahvamajad-noortekeskused, leida noorte innustamiseks mentoreid, tunnustada aktiivseid noori.

Kultuurivaldkonnas töötada välja vajadused ja prioriteedid, panna paika tööjaotus, kaasata kogukonda, rakendada tööle vabatahtlike võrgustik, võtta vastu vabaaja tegevuste toetamise uus kord, leida inimene koordineerima ja nõustama kultuuritööd ning projektide kirjutamist, teha veebipõhine infosüsteem.