Anija vallale üle 1 miljoni ja Raasiku valda 1,3 miljonit krooni LEADER-raha

674

MTÜ Ida-Harju Koostöökoda juhatus on kinnitanud esimese taotlusvooru hindamistulemused.

Ida-Harju Koostöökoda käivitas esimese projektivooru selle aasta alguses. Tähtajaks ehk 16. veebruariks esitati kokku 44 rahataotlust. Toetusraha sai küsida kolmest meetmest: 1.1 Teeme koos, 1.2 Kodukant korda ning 2.1 Tööd ja leiba.

Kokku jagati 4 189 569 krooni 26 projektile Anija, Aegviidu, Raasiku ja Kose vallast. Kõige enam projekte esitati Kose vallast ja sinna suunatakse ka suurim kogusumma – 11 projektile kokku 1 684 965 krooni.
Aegviidu vallast oli sellesse taotlusvooru esitatud vaid üks projekt, mida toetatakse 166 382 krooniga.

Anija vallast pälvisid rahastuse 9 projekti, kokku saadakse 1 025 418 krooni. Raasiku vallast toetatakse 7 projekti kokku 1 312 804 krooniga.

Meetmest 1.1 Teeme koos rahastatakse 11 projekti kogumaksumusega 677 986 krooni.

Anija vallast antakse Anija Valla Kultuurikeskuse segarahvatantsurühmale naiste rahvariiete ostmiseks küsitud summa 69 408 krooni; SA Anija Mõisa haldus saab Anija mõisakultuuripäevade ja laada korraldamiseks samuti taotletud summa 70 623 krooni; ratsaspordiklubi Kentaur Lilli külast toetatakse rahvusvahelise koolisõidu võistluste läbiviimiseks tänavu 32 956 krooniga ning järgmisel aastal 100 000 krooniga. Anija valla projektid saavad sellest meetmest kokku 272 987 krooni.

Toetuseta jäid ratsaspordiklubi Kentaur projekt ratsutamise baaskursuste läbiviimiseks aastatel 2010 ja 2011 – mõlema jaoks küsiti 100 000 krooni.

Raasiku valla projekte toetatakse 1.1 meetmest kokku 178 268 krooniga. Raasiku vallavalitsus saab küsitud 50 121 krooni valla pillimänguhuvilistele noortele muusikainstrumentide muretsemiseks. MTÜ Peningi Koroonamänguklubile antakse 99 797 krooni välisvõistlustel osalemiseks ja varustuse ostmiseks ning MTÜ Raasiku Lipkond Kloogaranna suvelaagri jaoks 28 350 krooni.

Kose vallast toetati sellest meetmest 4 projekti kokku 226 321 krooniga. Aegviidu vallast projekte polnud.

Meetmest 1.2 Kodukant korda toetatakse 9 projekti kokku 2 033 960 krooniga.

Anija valla MTÜ Kehra Raudteejaam saab endisesse jaamahoonesse Kehra ühis-transpordi teeninduskeskuse ja muuseumi projekteerimiseks 152 100 krooni, nagu küsiti. MTÜ Pikva-Arava Külaelu toetatakse 53 965 krooniga Pikva seltsimaja küttekollete ehitamiseks. MTÜ Mustad Rõdud saab korterelamu fassaadi renoveerimiseks 100 000 krooni. SA Anija Mõisa Haldus toetussumma on 446 366 krooni (küsiti 906 026 krooni) Anija mõisa köögikompleksi renoveerimiseks söögikultuuri õppe- ja teeninduskeskuseks.

Kokku antakse meetmest 1.2 Anija valla 4 projektile 753 431 krooni. 
      
MTÜ Lilli Küla Arendamise Selts ei saanud toetust Lilli küla seltsimaja-spordihoone elektrivõrguga liitumiseks – küsiti 494 278 krooni.

Raasiku vald saab Raasiku staadioni rekonstrueerimise I etapi jaoks 728 713 krooni.

Rahastuseta jäid Mallavere ja Pikavere külaseltsi projekt internetitoa lae, abiruumide ja käsitööruumi renoveerimiseks – küsiti 351 439 krooni, MTÜ Härma Küla projekt kõlakoja ehitamiseks – taotleti 264 485 krooni, Aruküla Tenniseklubi projekt tenniseväljaku rajamise I etapiks – küsiti 25 380 krooni ning MTÜ Kiviloo Külastuskeskus taotlus Kiviloo valitsejamaja projekteerimisdokumentatsiooni jaoks – taotluse summa oli 357 681 krooni.

Kose valla 3 projekti saavad sellest meetmest 332 469 krooni ning Aegviidu vallast esitatud ainus projekt 166 382 krooni.

Meetmest 2.1 Tööd ja leiba rahastatakse 6 projekti 1 478 033 krooniga.

Anija vallast sellesse meetmesse taotlusi ei olnud.

Raasiku vallast toetatakse FIEt Kaido Kirsip 88 938 krooniga universaalkopa, frontaallaaduri ja kilepallihaaratsi soetamiseks. OÜle Härma Buss antakse 262 920 reisibussi jaoks. Kokku saavad Raasiku valla 2 projekti 2.1 meetmest 351 858 krooni.

Rahastuseta jäi Alleks Ehitus OÜ projekt vanast küünist puhkemaja ehitamiseks – küsiti 389 100 krooni.
Kose valla 4 projekti saavad kokku 1 126 175 krooni, Aegviidu vallast projekte polnud.

MTÜ Ida-Harju Koostöökoda tegevjuht Tiina Sergo rääkis, et hindamistulemuste kinnitamine võttis aega, kuna projektides oli vigu ning tuli teha palju järelpärimisi: „Oli ka häid projekte, mis toetust ei saanud, sest raha sai otsa. Neid võiks edaspidi täiendada ja järgmistes taotlusvoorudes uuesti esitada. Mõne projekti puhul oli hindajatel lahkarvamusi, aga üldjoontes olid seisukohad üksmeelsed.”