Kotka paisu purunemine jättis forellikasvatuse tiigid veeta

2358
Kotka elanikud meenutasid, et pais on olnud külas alati. Nad loodavad, et see taastatakse ega jää lagunema.

Generaator OÜ taotleb keskkonnaametilt vee erikasutusluba, enne ei tohi paisu taastama hakata.

Ülemöödunud nädala lõpus hävis Kuusalu vallas Valgejõel Loksa-Võsu teeristi lähedalasuv Kotka pais. Veetase on mitu meetrit alanenud ning paisust alguse saanud kanal jäänud kuivaks. Kotka külavanema Iie Liivandi sõnul on kohalikel paisu hävimisest väga kahju – kadusid nii ujumiskoht kui tuletõrje veevõtukoht ning on küsimärgi all, kas elektrijaam Kotkal taastatakse.
Kotka paisu omanik, ASi Generaator juht Jan Niilo rääkis, et lahti oli kangutatud paisu põhjaluuk, mis asub sügaval vee all ning on raske. Ta usub, et seda ei teinud loodusjõud, vaid vandaalid, kelle motiivid pole veel aga teada.
Kuna osa konstruktsioonist jäi lõhkumise käigus alles, alanes veetase vähe, vastasel juhul oleks paisjärv Jan Niilo sõnul paari päevaga tühjaks jooksnud, setted sattunud süsteemi ning tekitanud seadmetele palju kahju.
Juhtunut uurib politsei. Lõhkujate kohta pole midagi veel selgunud. Ettevõte soovib Kotka paisu ja hüdroelektrijaama taastada, selleks on vaja keskkonnaametilt vee erikasutusluba, mida seni saadud ei ole: „Oleme ette valmistamas uut taotlust. Arvestame paisu taastamise kuludega, need ei ole eriti suured.”
Hüdroelektrijaam ehitati Kotka külla 1950ndatel aastatel ning töötas paarkümmend aastat. Uuesti alustas jaam tööd 1994. aastal, selle taastas OÜ Generaator E&K, mis oli ASi Generaator kõrvalettevõte. Elektritootmine jäi seisma 2001. aastal.
Keskkonnaamet on aga seisukohal, et hüdroelektrijaama vajadus puudub ning jõgi on väga oluline siirdekalade jaoks – Kotka pais on seni kalade rännet takistanud, ilma paisuta võiks jõest püüda igal aastal 2000-3000 täiskasvanud lõhet.

Kotka paisu kanalist jäi möödunud nädalal alles vaid väike nire.
Kotka paisu kanalist jäi möödunud nädalal alles vaid väike nire.

Seoses loa juurde nõutava ökoloogilis-majandusliku analüüsiga korraldati kevadel Kotka, Loksa, Vihasoo, Kolgaküla, Nõmmeveski elanike hulgas küsitlus, et välja selgitada nende eelistus alternatiivide hulgast – neist kolme puhul Kotka pais säiliks, neljanda puhul läheks likvideerimisele.
OÜ Generaator juht sõnas, et arvamused olid erinevad, kuid kõige rohkem eelistati ühte paisuga varianti, mis oleks ökoloogiliselt sarnase mõjuga, nagu paisu lammutamine.
Kotka külavanem Iie Liivandi rääkis, et veest tühjaks jäänud kanal on kohalikele väga oluline, kuna ehitatud kunagi käsitsi, abiks ainult hobune: „Kotkal on olnud tamm kogu aeg ning on kurb vaadata, kuidas see seisab ja laguneb ning midagi muuta ei saa, kuna vee erikasutusluba ei anta. Ei tahaks, et Kotka külla jääks veel üks lagunev vare, neid on siin juba piisavalt.”
Ta lisas, et Kotka tamm on ka küla arengukava järgi külakeskus ja kogukonna süda: “Lootsime, et Kotkast saab turismiküla, kus saaks ujuda ja paadiga sõita, kuhu tullakse puhkama Kotka Forelli ja vaatama koske.”
Kotka paisust veidi eemal asub forellikasvatus ning söögikoht Kotka Forell, mida peab Jurvik OÜ. Ettevõtte juht Yury Zelezinskiy tegutseb Kotka Forellis mullu septembrist, rendileping on sõlmitud kolmeks aastaks.
OÜ Jurvik esindaja: „Yury on töötanud Kotka Forellis seitse aastat ning nüüd panustas oma raha, ostis tiiki kalad. Juuni alguses oli Kotka tammi esimene lõhkumine, firma kandis kahju ning kaotasime kalu.”
Ta lausus, et nüüd püüavad nad kalu tiikides elus hoida ning annavad neile hapnikku: „Me ei tea, mis edasi saab. On tehtud broneeringuid 30-40liikmeliste gruppidega üritusteks. Küsitakse, kas ja kuidas jätkame ning me ei oska vastata.”
Kotka Forelli rentnikud loodavad, et OÜ Generaator saab vee erikasutusloa, tamm taastatakse ning on samuti seda meelt, et tammi purunemise põhjustasid vandaalid.