Kon­ve­rents Kuu­sa­lus – Tsit­re par­gi ra­ja­mi­sest val­la­koh­tu­teni

132
Aja­loo­kon­ve­rent­si kor­ral­dus­tiim: UL­VI RAND, ME­LI­KA KIN­DEL, KAI­SA LIN­NO, OTT SAND­RAK, AL­LAN ALA­KÜ­LA, SVEN-OLAV PAA­VEL. Fo­tolt puu­dub Ul­vi Meier. Fo­to Lui­sa Val­gis­te/Kuusalu Kroonika

Kol­ga­kü­la Selt­si, Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selt­si ja Kol­ga muu­seu­mi ühi­selt kor­ral­da­tud aja­loo­kon­ve­rents toi­mus Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas kol­man­dat kor­da, kuid es­ma­kord­selt Kuu­sa­lu val­la aas­ta­päe­val, 7. ok­toob­ril. Kaks va­ra­se­mat olid aas­ta­te 2019 ja 2020 al­gu­ses. Nüüd tõ­de­ti kon­ve­rent­si lõ­pus, et val­la aas­ta­päev on toi­mu­mi­seks hea aeg. Kor­ral­dus­mees­kon­na lii­ge ja kon­ve­rent­si tei­se poo­le mo­de­raa­tor Ott Sand­rak rõ­hu­tas, et et­te­pa­ne­kud, esi­ne­mis­soo­vid ja -soo­vi­tu­sed edas­pi­di­seks on te­re­tul­nud, ning pa­lus va­ra­kult neist tea­da an­da, et esi­ne­ja­tel oleks ae­ga tee­ma­de­ga te­ge­le­da.

Kol­ga­kü­la Selt­si te­gev­juht Kai­sa Lin­no li­sas, et kor­ral­dus­rüh­ma­ga on oo­da­tud lii­tu­ma tei­sed­ki ko­du­loo­hu­vi­li­sed, kel soov kaa­sa mõel­da, koos käiak­se Kol­ga muu­seu­mis. Na­gu va­ra­se­ma­tel kon­ve­rent­si­del, kin­ni­ta­ti ka tä­na­vu, et plaan on jõu­da Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na raa­ma­tu väl­jaand­mi­se­ni.

Tra­dit­sioo­ni­li­selt tut­vus­ta­tak­se Kuu­sa­lu val­la aja­loo­kon­ve­rent­sil uu­si ko­du­loo­li­si raa­ma­tuid. Sel kor­ral rää­kis Ene Velst­röm, kui­das koos­tas ja toi­me­tas mul­lu sü­gi­sel il­mu­nud raa­ma­tut „Ha­ra aja­rat­tas“.

Rah­va­ma­ja fua­jee sein­te­le olid sea­tud Kuu­sa­lu val­la kaar­did, nen­de seas ka Root­si aja lõ­pust pä­rit kaart ja 19. sa­jan­di al­gu­sest Ees­ti­maa ku­ber­man­gu kaart. Müü­gil olid Kuu­sa­lu val­la­ga seo­tud uue­mad raa­ma­tud ja esi­ne­ja­te too­dud trü­ki­sed.

Mee­leo­lu­ka va­hel­du­se pak­ku­sid Kol­ga muu­seu­mi ju­ha­ta­ja Ul­vi Meier ja fon­di­hoid­ja Ne­le Reial, kes esi­ta­sid en­ne lõu­na­pau­si sket­ši, mil­le la­vas­ta­sid Kol­ga mõi­sas 1910. aas­tal köö­gi­tüd­ru­ku­na töö­ta­nud El­li Oja­vee mä­les­tus­te­le tu­gi­ne­des. Mõi­sap­roua Sten­boc­ki jaoks oli õh­tu­söök nii halb, et loo­pis toi­du­ga ve­ne pä­ri­to­lu köö­gi­tüd­ru­kut Lee­nat.

Kon­ve­rent­si et­te­kan­ded sal­ves­tas Kuu­sa­lu Kroo­ni­ka. Esit­lus­te­ga täien­da­tud sal­ves­tu­sed ava­li­kus­ta­tak­se val­la Fa­ce­boo­ki grup­pi­des. Aja­loo­kon­ve­rent­si lä­bi­vii­mist toe­ta­sid Lea­der ja Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus.

Tsit­re par­gi ra­jas Kei­la-Joa los­si oma­nik
Ott Sand­rak kõ­ne­les Tsir­te par­gi loo­mi­sest. Ta kir­jel­das, et sat­tus Tsit­re su­vi­tus­mõi­sa ja par­gi ra­ja­mi­se tee­ma­ni ju­hus­li­kult, kui uu­ris Ve­ne keis­ri Ni­ko­lai I sõb­ra Ale­xan­der Karl Wil­helm Ch­ris­toph von Bec­ken­dorf­fi­ga seon­du­vat.

Ale­xan­der von Bec­ken­dorf­fi isa oli Ch­ris­toph von Bec­ken­dorff, kes su­ri Kol­ga mõi­sas ja on mae­tud Kuu­sa­lu ki­ri­ku peauk­se vas­tas asu­vas­se väi­ke­ses­se ka­be­lis­se. Kol­ka sat­tus Ch­ris­toph see­tõt­tu, et te­ma õde oli abie­lus Mag­nus Joa­kim Sten­boc­ki­ga. Ale­xan­der von Bec­ken­dorff käis Ing­lis­maal uu­ri­mas suu­re­maid par­ke ja Birgh­to­nis hak­kas tal­le meel­di­ma me­res uju­mi­ne. Kol­gas kü­las­tas pä­rast naas­mist oma isa, kes oli tal­le Tsit­res­se tei­nud su­vi­tus­ko­ha. Mä­les­tus­tes kir­ju­tas Ale­xan­der, kui­das asus Tsit­res par­ki ra­ja­ma, su­vi­tus­koh­ta ehi­ta­ti suu­re­maks ning su­vi­tas seal koos pe­re ja su­gu­las­te­ga. Mõ­ni aas­ta hil­jem, 1827 os­tis Ale­xan­der von Bec­ken­dorff Kei­la-Joa, ku­hu ehi­tas los­si ja ku­jun­das kau­ni par­gi.

„Võib öel­da, et Tsit­re on Kei­la-Joa nä­pu­har­ju­tus. Tsit­re kui Sten­boc­ki­de hi­li­sem kuu­lus su­vi­tus­koht tek­kis tä­nu Kuu­sa­lu ki­ri­ku juur­de mae­tud me­he­le,“ lau­sus Ott Sand­rak.

KRIS­TEL VIL­BAS­TE är­gi­tab al­li­kaid avas­ta­ma
Kuu­sa­lu val­last pä­rit loo­dus­tead­la­se ja kul­tuu­ri­loo­la­se Gus­tav Vil­bas­te lap­se­laps Kris­tel Vil­bas­te rää­kis tee­mal „Gus­tav Vil­bas­te: ko­gu­kond, usal­dus­me­hed ja loo­dus­kait­se.“

Kris­tel Vil­bas­te oli poo­le­tei­se aas­ta­ne, kui va­nai­sa 1967. aas­tal su­ri. „Me po­le koh­tu­nud. Olen imet­le­nud, kui­das va­nai­sal oli era­kord­ne või­me lii­ta ini­me­si ko­gu­kon­naks ja pan­na te­gut­se­ma kind­la as­ja el­lu­vii­mi­seks. Ta va­li­ti 1936. aas­tal loo­dus­kait­seins­pek­to­riks ja moo­dus­tas usal­dus­mees­te võr­gus­ti­ku, usal­dus­me­hi oli 590. Ot­si­sin rah­vu­sar­hii­vi and­me­baa­sist siin­se kan­di õpe­ta­ja­telt ja met­saü­le­ma­telt ko­gu­tu. Va­nai­sa saa­tis an­keet­leh­ti üle 1000, ta­ga­si sai 80 prot­sen­ti. Ini­me­sed usal­da­sid te­da. Mär­ki­mis­väär­ne on ka see, et rah­vu­sar­hii­vi re­gi­lau­lu­dest kol­man­dik on üles kir­ju­ta­tud Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nast.“

Kris­tel Vil­bas­te on al­li­ka­te uu­ri­ja, na­gu oli ka ta va­nai­sa. Gus­tav Vil­bas­te ko­gu­tud and­me­baas Ees­ti al­li­ka­te koh­ta on te­ma sõ­nul pal­ju põh­ja­li­kum, kui prae­gu­ne amet­lik loe­te­lu. Kuu­sa­lus on kuu­lus al­li­kas ki­ri­kuaias, mit­mes õues on seal sa­mu­ti al­li­kad ning tei­sel pool Tal­lin­na-Nar­va maan­teed al­li­ka­te võr­gus­tik.

Veel mär­kis esi­ne­ja, et tal on idee te­ha Ees­ti joo­gi­veeal­li­ka­te äpp, ning är­gi­tas al­li­ka­te asu­koh­ti üles kir­ju­ta­ma.

Mo­de­raa­tor Al­lan Ala­kü­la kom­men­tee­ris, et Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus võiks krii­sip­laa­ni jaoks koos­ta­da ni­me­kir­ja ak­tiiv­selt ka­su­ta­ta­va­test al­li­ka­koh­ta­dest val­las. Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selt­si te­gev­juht Ul­vi Rand li­sas, et tu­le­va aas­ta mihk­li­päe­va­matk on plaa­nis te­ha Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na al­li­ka­te ra­jal.

Kris­tel Vil­bas­te tõi kon­ve­rent­si­le müü­giks Gus­tav Vil­bas­te „Noor­põl­ve­mä­les­tu­sed“, mis on kir­ju­ta­tud 1965. aas­tal. Raa­ma­tu an­dis väl­ja kir­jas­tus Il­ma­maa. „Raa­ma­tust saab vä­ga hea üle­vaa­te siin­sest ta­lue­lust,“ lau­sus au­to­ri lap­se­laps.

Val­la pro­to­kol­li­raa­ma­tu­te di­gi­ta­li­see­ri­mi­ne
Kee­le­tead­la­ne Kad­ri Vi­der kut­sus üles osa­le­ma Ees­ti Rah­vu­sar­hii­vi val­la­koh­tu pro­to­kol­li­de ühis­loo­me al­ga­tu­ses – si­ses­ta­ma ehk di­gi­ta­li­see­ri­ma pro­to­kol­li­de teks­te, mis on kä­sit­si kir­ju­ta­tud ja prae­gu­seks le­he­kül­ge­de kau­pa üles pil­dis­ta­tud. Ees­tis on kok­ku 92 087 pro­to­kol­li, di­gi­ta­li­see­ri­tud on neist veel väi­ke osa. Kuu­sa­lu val­la prae­gus­tes pii­ri­des te­gut­se­sid omal ajal Kiiu-Kuu­sa­lu, Kol­ga ja Kõn­nu val­la­koh­tud. Ai­nuük­si Kol­ga val­la koh­tu­raa­ma­tu­tes on kok­ku 1647 pro­to­kol­li, neist di­gi­taal­selt si­ses­ta­tud se­ni 6 prot­sen­ti.

„Töö­põld on lai,“ kom­men­tee­ris Kad­ri Vi­der ja tut­vus­tas mõnd pro­to­kol­li, kus val­la­ko­hus la­hen­das ko­ha­li­ke ela­ni­ke oma­va­he­li­si rii­du­sid.

„Need on vä­ga põ­ne­vad lood. Inim­loo­mus ei ole ajas pal­ju muu­tu­nud, val­la­koh­tu pro­to­kol­li­des ava­neb tõe­li­ne elu. And­ke oma pa­nus sel­le jääd­vus­ta­mi­seks!“ lau­sus ta.

Pi­ka­ko­se, po­lü­goon, pä­rand­va­de­rid
Di­sai­ner Loo­re Vii­res, kes on Pi­ka­ko­se ma­ja- ehk ko­du­muu­seu­mis ela­va Sund­ja pe­re üks las­test, kõ­ne­les hoo­ne ra­ja­nud ning sel­les ela­nud või su­vi­ta­nud ini­mes­test. Ma­ja val­mis 1928. aas­tal, sel­le ehi­ta­sid Es­to­nia kla­ve­ri­so­list ja -õpe­ta­ja Hel­mi Vii­tol ning ta abi­kaa­sa, oo­pe­ri­so­list Karl Vii­tol. Pi­ka­ko­se ko­ha os­tis Hel­mi isa, ki­ri­kuõ­pe­ta­ja Alek­san­der Mohr­feldt. Pi­ka­ko­se oli esi­me­se Ees­ti Va­ba­rii­gi ajal, aga ka pä­rast sõ­da kul­tuu­ri­rah­va su­vi­tus­koht.

Hil­jem elas seal luu­le­ta­ja ja ka­se­to­hu­maa­li­de au­tor Lai­ne Sund­ja. Te­ma eest­ve­da­mi­sel loo­di Val­ge­jõe riik­lik kee­lua­la, mil­le üm­ber asu­ta­ti 1970. aas­tal La­he­maa rah­vus­park. Ka tä­na­päe­val te­hak­se Pi­ka­ko­sel sa­lon­giõh­tuid, võõ­rus­ta­tak­se teat­ri- ja muu­si­ka­rah­vast.

Geog­raaf Ar­vo Jär­vet näi­tas kon­ve­rent­sil kaar­te ja sel­gi­tas, kui­das asus­tus tek­kis pa­re­ma­te oma­dus­te­ga mul­da­de­le. Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na või val­la jaoks on kõi­ge olu­li­sem Põh­ja-Ees­ti pae­kal­da ehk klin­di paik­ne­mi­ne. See on olu­li­ne maas­ti­ku­li­ne piir. Asus­tus on ka jõ­ge­de lä­he­dal, jõeäär­ne kü­la on näi­teks Va­na­kü­la. Ta kõ­ne­les veel Kõn­nu kü­last, Ka­ha­la jär­ve ümb­ru­sest, Kõr­ve­maa maas­ti­kust.

Po­lü­goo­ni kõr­val asu­vas Aru kü­las Aa­vi­ku ta­lus sün­di­nud Ants Aa­man, kel­lel ke­va­del il­mus raa­mat „Maa ja ar­mas­tus“, rää­kis ajast, kui po­lü­goo­ni ni­me­ta­ti Nõu­ko­gu­de ajal es­malt rii­gi ta­ga­va­ra­maaks, hil­jem Pav­lovs­ki met­sa­ma­jan­di Pri­mors­ki mets­kon­naks. 1952. aas­tal küü­di­ta­ti po­lü­goo­ni alalt paar­küm­mend kü­la, seal­hul­gas Koit­jär­ve, mis on seo­tud An­ton Han­sen Tamm­saa­re loo­min­gu­ga, ka ro­maa­ni­ga „Tõ­de ja õi­gus“. Ants Aa­man lu­ges et­te kat­ken­deid en­da kir­ju­ta­tud ar­tik­li­test Koit­jär­ve ja po­lü­goo­ni koh­ta, need il­mu­sid Nõu­ko­gu­de ajal aja­le­hes Eda­si.

1980nda­te aas­ta­te lõ­pus te­gi Ants Aa­man ar­tik­lis et­te­pa­ne­ku, et Pauk­jär­ve äär­de võiks en­nis­ta­da ku­na­gi­se skaut­laag­ri. Nüüd on sa­mal alal kait­se­väe kesk­po­lü­goon.

Kol­ga koo­li õpe­ta­ja ja pro­jek­ti­juht Me­li­ka Kin­del te­gi üle­vaa­te, kui­das Kol­ga kool lii­tus 2015. aas­tal koo­li­noor­te pä­rand­va­de­ri­te pro­jek­ti­ga, mi­da toe­ta­vad muin­sus­kait­sea­met ja rah­va­kul­tuu­ri­kes­kus. Ees­märk on suu­na­ta noo­ri väär­tus­ta­ma ja hoid­ma ko­du­kan­di kul­tuu­ri­pä­ran­dit. Noo­red uu­ri­vad ko­ha­lik­ke kul­tuu­riob­jek­te ning osa­le­vad tal­gu­tel nen­de kor­ras­ta­mi­seks. Koos­tööd te­hak­se Kol­ga muu­seu­mi ja mõi­sa­ga.

Eelmine artikkelKuu­sa­lu val­la ee­lar­vest­ra­tee­gia 2023-2026
Järgmine artikkelTallinn Cup’i kolmas koht Eesti ratastoolikurlingu võistkonnale