Kolgas sai valmis Eesti esimene roost ehitatud ridamaja

4549
Tasakaalukodu arendajad ANDRES PAOMEES ja KATRIN LELLEP räägivad, et ehitamise ajal oli roost tehtud maja otsekui turismiobjekt, möödasõitjad palusid luba lähemalt uurida.

„Seda maja on armastusega tehtud,“ kinnitab Kolgas Tasakaalukodu arendava OÜ Reval Finance juht KATRIN LELLEP.

Aerofoto Kolga Tasakaalukodu esimesest roo-majast.
Aerofoto Kolga Tasakaalukodu esimesest roo-majast.

Paljud Kolga elanikud käisid möödunud laupäeval uudistamas aleviku külje alla kerkinud ridamaja, seni oli saanud seda näha kaugelt. Osad olid tutvunud majaga siis, kui seinu veel laoti. Laupäeval korraldas arendaja OÜ Reval Finance kliendipäeva, selleks puhuks tehti majas müügikorda ühetoaline näidiskorter.
Eriliseks teeb ehituse asjaolu, et kahekorruselise ridamaja seinad on roost, kaetud savikrohviga. Nii suurt roost valminud hoonet seni Eestis ei olnud. Kuigi esialgu oli kavas teha  ridamaja põhust, otsustati ümber roo kasuks, kuna on parem materjal – seda sai Hiiumaalt, on poorsem ning soojustusena tõhusam.
Kogu ettevõtmine kannab nimetust Tasakaalukodu. Projektijuht on Reval Finance juhi Katrin Lellepi poeg Andres Paomees, põhitöövõtja OÜ Paoman
Et näidiskorter kliendipäevaks korda saaks, oli kogu pere abis – Andres Paomees lõpetas varahommikul kell 5. Siis läks Katrin Lellep koos tütardega põrandaid  pesema ja vaipu maha panema.
Eriti tunti huvi ühe- ja kahetoaliste korterite vastu ning paar inimest läksid ära jutuga, et mõtlevad veel, aga ostusoov oleks. Kolga korrusmajades on valdavalt 3- ja 4toalised korterid, küttekulud on suured, väiksemal pinnal oleks soodsam elada.
Tasakaalukodu majadele tuleb maaküte. Arendajate sõnul peaks ühetoalise korteri kütte peale kuluma umbes 15 eurot kuus. Kui liita vee-, elektri- ja prügikulu tuleb kommunaalkulude eest tasuda maksimaalselt 50 eurot.
Andres Paomees: „Roog on kõrgpressitud, mõlemal pool, nii välis- kui siseseinal on viimistlusena 4 sentimeetrit savikrohvi, seega on otsekui telliskivi. Tõime Hiiumaalt viis rekkatäit roogu, see on tohutu kogus. Üks Hiiumaa firma, kes valmistab rookatuseid, pakkis meie jaoks roogu, mis jäi katuste tegemisel üle. Kuna roog on tihedalt pressitud, kaetud paksu krohvikihiga, on hoone palju tulekindlam kui näiteks palkmajad.“
On olnud ütlejaid, et mis roo-maja see on, ehitati ju puitkarkassiga. Andres Paomees selgitab, et nii suure maja puhul on omad ehitusreeglid, puitkarkass tuli teha, kuna hoone maht nõuab ja peal on kivikatus. Põhu- ja roomaju saab ehitada ka karkassita, kuid siis on tegu palju pisemate ehitistega.
Katrin Lellep märgib, kui kolm aastat tagasi Tasakaalukodu projekti planeeringuga alustati, hakati kohe koostööd tegema projekteerimisbürooga AD Projekt, kus töötab tema õde Merje Jürisalu. Projekteerijad tegid endale selgeks roo kui ehitusmaterjali kasutamise põhitõed, käidi Saksamaal rooehitistega tutvumas – seal on ka suuri roomaju. Tasakaalukodu ridamaja projekti autor on AD Projekt arhitekt Jaan Prost-Kängsepp.
„Tallinna Ülikooli tudengid teatasid, et tahavad lülitada Tasakaalukodu oma õppeprogrammi, kuna on Eestis esimene selletaoline. Ehituse käigus tekkis mitmeid küsimusi, pöördusime abi saamiseks nii TTÜ, Tallinna Tehnikakõrgkooli, EPA õppejõudude kui ka teiste ökoehituse valdkonna spetsialistide poole. Sai käidud mitmetel koolitustel. Tasakaalukodu planeeringu ning esimese roo-maja valmimisprotsess on olnud pikk ja mahukas,“ kõneleb Katrin Lellep.
Näidiskorteri siseviimistluses kasutatud krohvi on segatud rukkilille õielehti. Arendajad lubavad, et teiste korterite puhul on võimalik ostjal endal valida krohvi toon ja lisandid, põrandakattematerjal, sauna ja tualettruumi siseviimistlus, et korter saaks selline, nagu omanikule meeldib.
Nad kiidavad, savi- ja roomaterjali kasutamise puhul on vahva see, et võimalik on seinaga kokku ehitada lesosid, pinke, väikeseid riiuleid või orvakohti. Tehtud on korstnakohad ning saab laduda kamina või ahju.
Kokku on ridamajas 8 korterit, neist viis on väiksemad ja kolm ulatuvad läbi kahe korruse.
„Loodan, et elu tuleb sellesse majja sisse, kõige raskem on leida esimest ostjat, tema peab esialgu elama üksi,“ lausub Katrin Lellep.
„Kui majale on nõudlust ja suudame kortereid müüa, hakkame tegema järgmist maja. Kokku on Tasakaalukodu arendusse kavandatud neli ridamaja. Lisaks müüme krunte. Mõeldud on sedasi, et siin oleks ühtse stiili ja mõtteviisiga kommuun. Planeeringus on ka kergliiklustee  Kolga  aleviku  keskelt kuni Tasakaalukodu majadeni.“