Kolgaküla koguperepäevi on tehtud 25 korda

1917
Kolgaküla Lainerite line-tantsijad õpetasid maiustusi tegema. Proovida sai kookose- ja küpsisetrühvleid, jõulumandleid, šokolaadis kaerapalle.

Formaat on enamasti sama: etendus, koos lastega meisterdamine ja kokkamine.

Eelmisel pühapäeval Kolgaküla rahvamajas korraldatud koguperepäev oli tähtpäevahõnguline – toimus 25. korda ning esimesest kogupere laupäevast möödus 5 aastat. Rahvamajas olid selleks puhuks seintele seatud kõigi koguperepäevade kuulutused alates 28. novembrist 2009.
Tegu on toetusfondidest rahastatud ettevõtmisega, mis on osalejatele tasuta, vaid kallimate etenduste korral on küsitud paar eurot osalustasu. Kahel esimesel aastal toetas perepäevi külaelu edendamiseks loodud Leader-programm, vahepeal saadi raha kohaliku omaalgatuse programmist. Viimasel kahel aastal on taas rahastatud Leader-programmist ja omaosaluseks saadud raha Kuusalu valla eel­arvest.
Kolgaküla Seltsi tegevjuhi Kaisa Linno sõnul on osavõtnuid poolsada kuni paarsada, enamasti emad-isad koos lastega, aga ka vanaemasid-vanaisasid.
Kaisa Linno: „Kui asusin 2009 sügisel Kolgaküla seltsi tegevjuhina tööle, viisin külaelanike seas läbi küsitluse, mida keegi rahvamajas teha tahab. Kõige rohkem tunti puudust peredele suunatud sündmustest. Nii sündis meie seltsi esimene projekt „Kolgaküla kogupere laupäevad“.
Kuna mahapõlenud rahvamaja asemele ehitatud uues majas on moodne täisvarustusega köök, otsustati perepäeva ühe osana teha kokaklubi, kus õpitakse mõne toidu tegemist ja pärast saab kohvilauas maitsta.
Viis aastat tagasi oli Tapurla külakino saanud just kinonäitamise aparatuuri ning tuli mõte hakata Kolgakülas perepäevadel filme näitama. Et lastele meeldib koos vanematega meisterdada, leiti, et kokkusaamistel peab olema ka meistrituba.
Viimastel aastatel on perepäevadel esimest adventi tähistatud Loksa muusikakooli koori jõulukontserdiga, mitmel korral on saanud näha teatrietendusi, esinemas on käinud tsirkusestuudio ja teadusbussi noored. On olnud matku ja spordivõistlusi koostöös Kolgaküla spordiklubiga Rada, Kolgaküla Tallide ja Kolga vabatahtlike tuletõrjujatega.
Perepäevadele tullakse Kolgast, ümberkaudsetest küladest, ka Kuusalust ja kaugemalt. Neist on kujunenud seltsi tegevjuhi hinnangul Kolgaküla rahvamaja kaubamärk. Oluline on, et vanemad ei saada lihtsalt lapsi rahvamaja uksest sisse ega kiirusta ise mujale, vaid tullakse kõik koos.
„Meil käib ka vanemaid inimesi, kel pole lapsi kaasas. Istuvad ja joovad kohvi, jutustavad omavahel, vaatavad lapsi mängimas. Perepäevad ongi pannud inimesed rahvamajas käima. Lapsed õpivad kolmes erinevas koolis, siin perepäevadel on omavahel sõbrunetud,“ sõnas Kaisa Linno.
Seitse aastat tagasi Tallinnast Kolgakülla Toomani tallu elama asunud Ingrid Tuuletare ütles, et tema kolmeaastasele tütrele Janelile perepäevad väga meeldivad ja laps tahab rahvamajja tulla: „See on talle tähtis koht, kui mööda sõidame või jalutame, näitab, kus rahvamaja on. Ta oli veel päris väike, kui suutis juba öelda „rahvamaja“. Perepäevad on andnud tutvusi juurde, on tore, et nähakse vaeva, korraldatakse kogukonnale selliseid kokkusaamisi.“
Loksa gümnaasiumi õpetaja Glaidi Aasrand ja Kolgaküla külavanem Kalle Aasrand hakkasid perepäevadel käima kahe lapsega, nüüd on lapsi nende peres neli ning kõik olid ka seekord kaasas. Glaidi Aasrand arvas, et nad on osa võtnud enamikest perepäevadest, vaid mõnel korral on pidanud ära sõitma: „Muidu külainimesed omavahel nii palju ei suhtlekski, käiksid läbi lähemate naabritega. Siin puutub kokku kaugemalt külade inimestega, ka lastele on tekkinud uusi sõpru.“
Kaisa Linno rõhutas, et koguperepäevade selline formaat on end õigustanud ja hakatud kasutama ka teistes rahvamajades – ei korraldata ainult meisterdamise tubasid, vaid ühendatakse etenduste-kontsertide ning toiduvalmistamisega.
Möödunud pühapäeval toimunud  perepäeval  vaadati  Kolgakülas filmi „Teekond  jõulutäheni“, Kolgaküla Lainerid eesotsas Külli  Malmiga  õpetasid  valmistama maiustusi. Riina Kiisi juhendamisel meisterdati päkapikke, koorepakkidest  pisikesi  päkapikumaju  ning  puuokstest  jõulupuid.